2-09-61353/67 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

20. aprill 2016 Tartu

Tsiviilasja number

2-09-61353

Tsiviilasi

S.K. hagi OÜ Sillaallika vastu töövaidluses

Menetluskulude

kindlaksmääramise

avalduste

lahendamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 1. detsembri 2015 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

S.K. määruskaebus

OÜ Sillaallika määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja

I (hageja): S.K. (isikukood

XXXXXX), esindaja Ingrid Vinnal

Määruskaebuse

esitaja

II

(kostja):

OÜ

Sillaallika

(registrikood 11480457), esindaja advokaat Kristiina Urb

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 1. detsembri 2015 määrust osaliselt menetluskulude suuruse

osas ning teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista OÜ-lt Sillaallika S.K. kasuks

välja menetluskulude katteks 5446,21 eurot.

2. Täiendada Tartu Maakohtu 1. detsembri 2015 määruse resolutsiooni tasaarvestuse osas.

3. Muus osas jätta Tartu Maakohtu 1. detsembri 2015 määrus muutmata.

4. Lugeda Tartu Maakohtu 1. detsembri 2015 määruse resolutsioon sõnastuks järgmiselt:

„4.1. Rahuldada S.K. avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrata

tsiviilasjas nr 2-09-61353 S.K. kantud menetluskuludeks 5836,68 eurot.

4.2. Mõista välja OÜ-lt Sillaallika S.K. kasuks menetluskulude katteks 5603,21

eurot.

4.3. Rahuldada OÜ Sillaallika avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja

määrata tsiviilasjas nr 2-09-61353 OÜ Sillaallika kantud menetluskuludeks 3931,33 eurot.

4.4. Mõista välja S.K.lt OÜ Sillaallika kasuks menetluskulude katteks 157 eurot.

4.5. Tasaarvestada resolutsiooni punktides 4.2. ja 4.4. sätestatud poolte vastastikused

menetluskulude nõuded ja mõista välja OÜ-lt Sillaallika S.K. kasuks menetluskulude

katteks 5446,21 eurot.

4.6. OÜ-l Sillaallika tasuda viivist menetluskuludelt (5446,21 eurolt) alates käesoleva

määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.“

4.7. Määruskaebused rahuldada osaliselt.

4.8

Jätta

rahuldamata

OÜ

Sillaallika

taotlus

kohtumääruse

täitmise

korra

kindlaksmääramiseks.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu Ringkonnakohus jättis 1. oktoobri 2014 otsusega 96% menetluskuludest OÜ Sillaallika

(kostja) ja 4% S.K. (hageja) kanda (otsus jõustus 12. jaanuaril 2015).

2. Hageja esitas 22. jaanuaril 2015 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, mille kohaselt

moodustavad hageja menetluskulud kokku 11 598,06 eurot.

Kostja vaidles hageja avaldusele vastu.

3. Kostja esitas 11. veebruaril 2015 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, mille kohaselt

moodustavad kostja menetluskulud kokku 7148,08 eurot.

Hageja ei esitanud vastuväiteid kostja avalduse osas.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Tartu Maakohtu 1. detsembril 2015 määrusega rahuldati S.K. taotlus osaliselt, määrati S.K.

menetluskuludeks 6 057,09 eurot, rahuldati OÜ Sillaallika taotlus osaliselt, määrati OÜ Sillaallika

menetluskuludeks 3931,33 eurot, mõisteti OÜ-lt Sillaallika S.K. kasuks välja menetluskulude

katteks 5657,55 eurot ning viivise menetluskuludelt.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt vastavad hageja ja kostja lepinguliste esindajate kulud

osaliselt asja menetluseks tegelikult kulutatud ajale ja asja keerukuse astmele. Kohus pidas

põhjendatuks hageja menetluskulu kokku 6057,09 eurot, millest vastavalt kohtu poolt määratud

menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hagejale hüvitada 96%, s.o 5814,80 eurot (koos

käibemaksuga). Kostja põhjendatuks menetluskuluks pidas kohus 3931,33 eurot, millest vastavalt

kohtu poolt määratud menetluskulude jaotusele tuleb hagejal kostjale hüvitada 4%,

s.o 157,25 eurot (ilma käibemaksuta).

Hageja menetluskuludega seoses leidis maakohus järgmist. Maakohus luges põhjendatuks

kuludeks: apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 175 eurot ning arvetel nr 548/Õ,

11020/Õ, 11060/Õ ja 13945/Õ kajastatud lepingulise esindaja kulud. Kohus ei pidanud vajalikuks

ja põhjendatuks kuluks arvetel nr 536/Õ, 13086/Õ ning 15004/Õ kajastatud lepingulise esindaja

kulusid. Arvetel nr 498/Õ, 521/Õ, 525/Õ, 111086/Õ, 12053/Õ, 13011/Õ, 13023/Õ, 13098/Õ,

14017/Õ ning 14081/Õ kajastatud lepingulise esindaja kulud on maakohtu hinnangul vajalikud

ning põhjendatud vaid osaliselt. Kohtu hinnangul ei ole õigusabi tunnihinnaga 96 eurot (ilma

käibemaksuta) asjaolusid arvestades ülemäärane. Hageja lepingulise esindaja kulude kostjalt

sissenõudmise ülemine piir oleks 9191,69 eurot.

Maakohus pidas arvetel nr 935, 2011188, 2011318, 2013140, 2014064, 2014412 ja 2014580

kajastatud kostja lepingulise esindaja kulusid vajalikuks ning põhjendatuks osaliselt.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA I TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. S.K. esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 1. detsembri 2015 määruse

tühistamist osas, milles maakohus jättis hageja menetluskulud summas 5765,51 eurot rahuldamata,

ning uue määruse tegemist, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks

täiendavalt 5765,51 eurot (lepingulise esindaja kulu 5542,65 eurot + tõlkekulu 222,86 eurot).

Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt:

1) on maakohus ebaõigesti leidnud, et põhjendatuks ajakuluks tuleb lugeda väiksem ajakulu.

Töömahu arvestus jääb määruskaebuse esitajale arusaamatuks;

2) ei nõustu määruskaebuse esitajaga maakohtuga selles, et arve nr 525/Õ alusel saab lugeda

põhjendatuks ajakulu 7,5 h asemel 5 h. Kostja arvega nr 935 seonduvalt on maakohus samas

leidnud, et põhjendatud ajaks on 7 h. Kostja esitas põhjendamatult hagiavalduse. Kohus on

menetlusosalisi ebavõrdselt kohelnud;

3) on maakohus ebaõigesti leidnud, et hageja esindaja seadusandlusega tutvumise ajakulu ei kuulu

kostja poolt hüvitamisele. Kohus on jätnud tähelepanuta, et arvel kajastatud töö eeldab teatud

toiminguid ja seega on need selguse huvides ka välja toodud. Kohus oleks pidanud hindama, kui

palju aega kulub 13-leheküljelise hagi koostamiseks;

4) on ebaõige maakohtu seisukoht, mille kohaselt vajalike kohtulahendite ja välisriigi

seadusandluse läbitöötamine ei ole kontrollitav. Hagiavalduses on vastavad lahendid ja Soome

seadusandlus välja toodud;

5) on ebaõige maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole põhjendatud välisriigi seadusandluse

tõlkimine. Määruskaebuse esitaja leiab, et kohus ei ole tsiviilasja materjalidega tutvunud.

Maakohus jättis tähelepanuta Riigikohtu 5. märtsi 2014 lahendi nr 3-2-1-187-13. Soome

töölepingu seadus ja kollektiivleping ei ole eesti keeles kättesaadavad. Määruskaebuse esitaja

viitab Riigikohtu 3. novembri 2014 määrusele nr 3-2-1-93-14;

6) on maakohus ebaõigesti jätnud arvel nr 536/Õ kajastatud kulud vastaspoolelt välja mõistmata.

Kohus on jätnud tähelepanuta, et arved nr 525/Õ ja 536/Õ on esitatud hagi ettevalmistamise ja

koostamise eest. Kohus on jätnud tähelepanuta, et käesoleva tsiviilasja numbriga oli algselt

segadus;

7) ei saanud hageja jätta kostja poolt esitatud hagi läbi töötamata ja sellele vastamata

(14. ja 17. detsembri 2009 taotlused), sest kohus ei jätnud asja käiguta ega andnud kostjale

tähtaega puuduste kõrvaldamiseks;

8) on maakohus arvega nr 11086/Õ seoses jätnud tähelepanuta, et lisaks hagi tervikteksti

kokkupanemisele sisaldas hagi tekst ka kokkuvõtvaid vastuväiteid kostja esitatud asjaoludele ja

oma väidete põhistatust, samuti Rooma konventsiooni väljatoomist ja tõlgendust õiguse

kohaldamiseks. Arve sisaldas kostja tervikteksti läbivaatamist ja sellele seisukoha koostamist;

9) leidis maakohus vastupidiselt hageja esindajal kulunud töömahule, et kostjal kulus 4. veebruari

2013 (2 lk) vastuse koostamiseks 2,5 h, samas kui hageja poolt 5. veebruaril 2013 esitatud

seisukoha (sisulise tekstiga 3 lk) on põhjendatud ja mõistlik ajakulu 3,5 h asemel 2 h. Istungiga

seoses leidis maakohus, et kostja ajakulu oli 1 h 30 min, samas kui hageja ajakulu oli 1 h 15 min.

Ettevalmistused kirjalikuks menetluseks (30 min) sisaldas ettevalmistust 4. märtsi 2013 kirjalike

seisukohtade koostamiseks;

10) leidis maakohus arvega nr 13023/Õ seoses, et põhjendatud ajakuluks on 3 h asemel 2 h, samas

kui kostja kirjelike lõppseisukohtade töömahuks on maakohus leidnud 2,2 h;

11) ei ole maakohus arvestanud, et kassatsioonkaebuse koostamiseks pidi hageja esindaja läbi

töötama ringkonnakohtu otsuse põhjendused. Hageja esindaja ei saanud copy-paste meetodil

kasutada varasemat teksti. Kogu töömahuga pidi tutvuma ka vandeadvokaat. Kui vandeadvokaat

oleks esindanud hagejat algusest peale, oleks ka hageja menetluskulu suurem. Hageja

menetluslikuks riskiks ei saa pidada seda, et oma õiguste kaitseks peab hageja Riigikohtusse

pöörduma;

12) on maakohus seoses arvega nr 14081/Õ ebaõigesti leidnud, et põhjendatud ajakuluks on 6 h

tunni asemel 2 h. Kohus on jätnud tähelepanuta, et 5. juuni 2014 avalduse koostamiseks pidi hageja

esindaja Riigikohtu otsuse läbi vaatamata ja esitama kokkuvõtvalt kogu protsessis esitatu uuesti.

Kohus on leidnud, et kostja kassatsioonkaebuse koostamise põhjendatud ja vajalikuks kuluks on

4 h (kassatsioonkaebust ei võetud menetlusse);

13) on ebaõige maakohtu seisukoht, et tõlkekulud ei kuulu hüvitamisele. Kohus on jätnud

tähelepanuta, et seadust peab kohaldama kohus. Hageja kohustuseks ei olnud esitada teise riigi

seadusandluse tekstide tõlgitud väljavõtteid, kuid menetlusökonoomia põhimõtet arvestades

hageja tegi seda. Kohtu viide TsMS §-le 175 on arusaamatu;

14) on maakohus seoses arvega nr 13086/Õ jätnud tähelepanuta, et ringkonnakohtus oli menetlus

kirjalik ning poolel on õigus esitada kokkuvõtvaid teese ning seisukohti. Samas on maakohus

leidnud, et kostja poolt 4. augustil 2012 menetluse peatamisega esitatud täiendavad seisukohad

ajamahuga 2 h on asjakohane kulu;

15) ei ole maakohus seoses arvega nr 14017/Õ hinnanud menetlusdokumendi vajalikkust ja jätnud

ka hindamata, millises osas oli vastukassatsioonkaebusele vastamine vajalik. Samas on maakohus

leidnud, et kostja kassatsioonkaebuse koostamise põhjendatud ja vajalikuks kuluks on 4 h

(kassatsioonkaebust ei võetud menetlusse). Kohus on ebaõigesti hinnanud, et 31. jaanuari 2014

vastuse mahuks on 4,5 lk (tegelikkuses 5 lk);

16) on maakohus ebaõigesti jätnud tulemustasu kostjalt välja mõistmata. Tulemustasu ei ületa

töötunni maksumust 120 eurot (ilma käibemaksuta);

17) on maakohus ebaõigesti leidnud, et hageja lepingulise esindaja kulude kostjalt sissenõudmise

piir oleks 9191,69 eurot hageja poolt nõutud 11 598,06 euro asemel. Käesoleval juhul oli tegemist

keskmisest keerukama vaidlusega.

KOSTJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED

6. OÜ Sillaallika vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) ei esitanud hageja ühtegi vastuväidet kostja menetluskulude osas. Kostja ei pea põhjendatuks,

et alles määruskaebuses soovib hageja kostja menetluskulude suurust vaidlustada. Samas ei ole

määruskaebusest üheselt arusaadav, kas hageja vaidlustab kostja menetluskulusid;

2) on hageja jätnud tähelepanuta, et iga menetlusdokumendi puhul tuleb eraldi hinnata selle

vajalikkust ja põhjendatust. Hageja on esitanud mitmed menetlusdokumendid omal algatusel;

3) on maakohus seoses arvega nr 525/Õ õigesti leidnud, et hageja esindaja seadusandlusega

tutvumise kulu ei kuulu kostja poolt hüvitamisele. Hagiavaldus sisaldab olulisel määral tsitaate

erinevatest õigusaktides, mille kopeerimiseks ei saa kuluda märkimisväärselt aega;

4) viitab määruskaebuse esitaja „liiduga“ suhtlemisele, toomata esile, millise liiduga on tegemist.

Samas möönab hageja, et vastavaid dokumente pole menetluses esitatud. Tegemist on kuludega,

mille kandmise risk on menetlusosalisel endal;

5) ei ole põhjendatud ja vajalikuks kuluks kohtutoimikuga tutvumise kulu ning hagis

toimikulehtedele viidete tegemine. Õige on maakohtu märkus, et asjakohased EL õigusaktid on

eesti keeles kättesaadavad. Kohus ei ole jätnud tähelepanuta, et hageja kaks arvet (nr 525/Õ ja

536/Õ) on mõlemad esitatud hagi ettevalmistuse ja hagi koostamise eest kokku;

6) ei ole TsMS §-des 143 ja 144 tõlkekulusid nimetatud. Tõlkekulusid ei saa teiselt poolelt nõuda,

seda enam, et hageja on ise viidanud, et ta ei olnud kohustatud tõlkeid esitama. Isegi kui

tõlkekulusid saaks kostjalt välja mõista, ei ole põhjendatud niivõrd suure tõlkekulu

väljamõistmine;

7) on kostja maakohtu määruse arve nr 521/Õ osas vaidlustanud. 14. detsembri 2009

menetlusdokumendi koostamiseks ei saanud kuluda rohkem kui 15 minutit. 17. detsembri 2009

avalduse näol oli tegemist põhjendamatu taotlusega;

8) on maakohus seoses arvega nr 11086/Õ õigesti leidnud, et tervikteksti koostamisel on sisuliselt

tegemist juba varem esitatud asjaoludest ülevaate koostamisega. 23. märtsi 2012

menetlusdokument on esitatud omal algatusel;

9) on kostja maakohtu määruse arve nr 13011/Õ osas vaidlustanud. 5. veebruari 2013

menetlusdokument on esitatud omal algatusel. Hageja ei ole vaidlustanud maakohtu seisukohta,

mille kohaselt on kohtuistungiks ettevalmistamise kulu 0,5 h 1 h asemel. Hageja on esitanud lisaks

arve 4. märtsi 2013 kirjalike seisukohtade koostamise eest, mis peaks juba hõlmama

ettevalmistust. Samuti on hageja juba varasemalt tuginenud aiandustöötajate kollektiivlepingule,

mistõttu ei ole põhjendatud kulu sama kollektiivlepinguga uuesti tutvumine;

10) arve nr 13023 osas ei ole hageja väljendanud enda seisukohta, kas ja kuidas on maakohus

menetlus- või materiaalõigusnormi rikkunud. Väidetav ebavõrdne kohtlemine ei tähenda veel, et

hageja menetluskulu oleks vajalik ning põhjendatud;

11) on kostja maakohtu määruse arve nr 13098/Õ osas vaidlustanud. Maakohus on õigesti leidnud,

et kostja ei pea hüvitama hageja kulusid, mis kaasnesid sellega, et hageja ei valinud koheselt

esindajaks vandeadvokaati;

12) on õiged maakohtu seisukohad arvete nr 14081/Õ ja nr 13086/Õ osas;

13) on ka kostja maakohtu määruse arve nr 14017/Õ osas vaidlustanud. Maakohus on õigesti

leidnud, et vastukassatsioonkaebuse vastuse koostamiseks ei saanud kuluda üle 3 h;

14) ei ole määruskaebuses toodud ühtegi asjakohast põhjendust, miks peaks tulemustasu kostjalt

välja mõistma;

15) on Riigikohus korduvalt leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus

rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Menetlusdokumentide maht on suuresti tingitud

sellest, et hageja on omal algatusel neid esitanud.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA II TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

7. OÜ Sillaallika esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 1. detsembri 2015 määruse

tühistamist osas, milles maakohus määras hageja menetluskulude suuruseks 6057,09 eurot ning

mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 5657,55 eurot, ning uue määruse

tegemist, millega määrata hageja menetluskulude suuruseks 3794,83 eurot ning mõista kostjalt

hageja kasuks välja menetluskulude katteks 3637,83 eurot. Samuti palub määruskaebuse esitaja

määrata kindlaks täitmise kord selliselt, et ta tasub igakuiselt hagejale 100 eurot, v.a juunis, juulis

ja augustis, mil ta tasub hagejale 300 eurot.

Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt:

1) on mitmed hageja menetlusdokumendid esitatud ilma kohtu vastava korralduseta (22. märtsi

2010 arvamus hagi vastuse kohta, arve nr 548/Õ, 23. märtsi 2012 menetlusdokument, arve

nr 12053/Õ, 5. veebruari 2013 menetlusdokument, arve nr 13011/Õ). Omaalgatuslikult

menetlusdokumendi koostamine ja sellega seonduva kulu tekitamine on hageja riisiko;

2) ei selgu vaidlustatud määrusest, miks arve nr 498/Õ puhul pidas kohus põhjendatuks just

ajakulu 7 tundi. Arvestades töövaidluskomisjoni istungi kestust ja esitatud avalduse mahtu ning

sisu, ei saa põhjendatud kulu olla rohkem kui 6 tundi (690,26 eurot);

3) kuulub arvest nr 521/Õ väljamõistmisele 28,76 eurot. 14. detsembri 2009 menetlusdokumendis

on hageja tsiteerinud TsMS kohtualluvust puudutavaid sätteid ning kostja hinnangul ei saa sellise

arvamuse koostamisele kuluda enam kui 15 minutit. 17. detsembri 2009 avaldus on põhjendamatu;

4) ei esindanud kassatsioonimenetluses hagejat Juridic & Invest OÜ, seega tuleb arve nr 13098/Õ

ja 14017/Õ alusel tekkinud kulud jätta arvestamata. Alternatiivselt märkis määruskaebuse esitaja,

et kohtupraktikas on aktsepteeritud advokaadi tunnihinda 100-120 eurot (lisandub käibemaks).

Kõrgema astme menetluskulud ei saa reeglina olla suuremad, kui eelmise astme menetluskulud;

4) oli 2014. aastal kostja majandustegevuses tõsine langus, milles mängis mh osa käesolev

kohtuvaidlus, kostja jäi ca 19 000 euroga kahjumisse. Kostjal ei ole võimalik kogu menetluskulu

korraga hagejale tasuda. TsMS § 445 lg 1 alusel taotles kostja määruse täitmise viisi

kindlaksmääramist.

HAGEJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED

8. S.K. vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) ei ole määruskaebuse esitaja märkinud, millised on need dokumendid, mida hageja on esitanud

omaalgatuslikult. Hageja viitab TsMS § 5 lg-le 2. Võimalikud vastuväited tuli koostada seetõttu,

et kostja esitas kohtule uusi asjaolusid ja põhistusi;

2) on arve nr 498/Õ juures kostja jätnud tähelepanuta, et täiendava avalduse koostamiseks tuli

esindajal tutvuda välisriigi õigusega, teha töötasu arvestused ja valmistuda istungiks;

3) seoses kohtualluvuse taotlusega tuli esindajal töötada läbi kostja eelnev taotlus ja konsulteerida

kliendiga. Vastustaja ei nõustu määruskaebuse esitajaga selles, et taotlus aegumise kohaldamiseks

oli põhjendamatu;

4) on hagejal õigus esitada oma seisukohti seoses kostja vastusega;

5) on määruskaebuse p-des 10-13 esitatud väited alusetud. Asjaolu, et arve kassatsioonimenetluses

esitatu ees on esitanud Juridic & Invest OÜ, ei ole määrav;

6) oli käesolev tsiviilasi menetlemisel maakohtus, kaks korda ringkonnakohtus ja ühe korra

Riigikohtus;

7) ei ole määruskaebuse esitaja tõendanud, et tal ei ole võimalik määrust täita. Vastustajale jääb

ebaselgeks, millisel õiguslikul alusel taotleb määruskaebuse esitaja menetluskulu tasumist osade

kaupa.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 1. detsembri 2015 määrus tuleb tühistada osaliselt

menetluskulude suuruse osas ning teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista välja

OÜ-lt Sillaallika S.K. kasuks menetluskulude katteks 5446,21 eurot. Samuti tuleb täiendada

vaidlustatud määruse resolutsiooni tasaarvestuse osas. Muus osas tuleb jätta Tartu Maakohtu 1.

detsembri 2015 määrus muutmata. Määruskaebused kuuluvad rahuldamisele osaliselt.

10. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 koosmõjus TsMS §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus

määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale

on edasi kaevatud.

Kuigi määruskaebuse tekstis on hageja märkinud, et vaidlustab maakohtu otsust ka osas, milles

kohus määras kostja menetluskulude suuruseks 3931,33 eurot (määruskaebuse lk 3), lähtub

ringkonnakohus määruskaebuse taotlustest (määruskaebuse lk 17) ning asub seisukohale, et hageja

vaidlustab maakohtu määrust üksnes selles osas, milles maakohus jättis hageja menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse rahuldamata. Ringkonnakohus märgib, et määruskaebus ei sisalda ka

ühtegi sisulist põhjendust, miks hageja ei nõustu maakohtu määrusega kostja menetluskulude osas.

Määruskaebusest nähtuvalt vaidlustab kostja maakohtu määrust hageja kindlaksmääratud ja

kostjalt väljamõistetud menetluskulude osas. Kostja leiab, et hageja menetluskulude suuruseks

tuleb määrata 3794,83 eurot (6057,09 euro asemel) ning kostjalt tuleb välja mõista 3637,83 eurot

(5657,55 euro asemel). Kostja ei vaidlusta maakohtu määrust enda menetluskulude osas.

Eeltoodust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes hageja menetluskulude

osas.

11. Riigikohus on 26. oktoobri 2011määruse nr 3-2-1-88-11 p-s 11 selgitanud, et TsMS § 175 järgi

on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on

ületanud diskretsioonipiire.

Ringkonnakohus jätab tähelepanuta hageja väited seoses menetlusosaliste ebavõrdse

kohtlemisega. Kui hageja leidis, et kostja lepingulise esindaja kulud olid põhjendamatult suured,

oleks ta pidanud maakohtu määrust ka selles osas vaidlustama (eelnevalt on ringkonnakohus

leidnud, et kostja menetluskulude osas ei ole hageja maakohtu määrust vaidlustanud).

Ringkonnakohus ei toeta lähenemist, mille kohaselt tuleks menetluskulu põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel lähtuma koostatud menetlusdokumendi lehekülgede arvust. Antud

lähenemine soodustaks ebamõistlikult mahukate, kuid samas sisutühjade menetlusdokumentide

esitamist. Menetlusdokumentide puhul tuleks lähtuda eelkõige nende sisust, mitte mahust.

12. Arvega nr 498/Õ (II kd, tl 114) seoses märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus pidas

nimetatud arvet 7 h ulatuses põhjendatuks. Hageja leiab, et arve on täies ulatuses (9 h) põhjendatud

ning kostja leiab, et põhjendatud kulu ei saa olla rohkem kui 6 h.

Antud arvel kajastatud toimingud on seotud kohtueelse (töövaidluskomisjoni) menetlusega.

Kohtueelses menetluses tekkinud menetluskulud on vastavalt TsMS § 144 p-le 4 kohtuvälised

kulud, mida saab vastaspoolelt välja mõista. Ringkonnakohus leiab, et arve nr 498/Õ osas ei ole

maakohus diskretsioonipiire rikkunud. Kohtueelse (töövaidluskomisjoni) menetluse materjale

arvestades on 7 h ringkonnakohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud kulu.

13. Arve nr 521/Õ (II kd, tl 115) seoses märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus pidas

nimetatud arvet 1 h ulatuses põhjendatuks. Hageja leiab, et arve on täies ulatuses (2 h) põhjendatud

ning kostja arvates on arve põhjendatud 15 min ulatuses.

Hageja on esitanud kohtule 14. detsembri 2009 arvamuse kostja taotluse kohta (I kd, tl 18-19) ja

17. detsembri 2009 taotluse aegumise kohaldamiseks (I kd, tl 23-24).

Ringkonnakohus nõustub kostjaga selles, et 14. detsembri 2009 menetlusdokumendis on hageja

peamiselt tsiteerinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohtualluvuse regulatsiooni ning samuti

leidnud, et asi tuleks lahendada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas. Sellise menetlusdokumendi

koostamiseks ei kulu lepingulisel esindajal rohkem kui 15 minutit. Ringkonnakohus ei nõustu

hagejaga selles, et antud menetlusdokumendi koostamine eeldas kostja 20. novembri 2009

hagiavalduse läbitöötamist. Kostja taotlus kohtualluvuse muutmiseks, mille osas hageja

14. detsembri 2009 menetlusdokumendis seisukohta avaldas, sisaldus hoopis 25. novembri 2009

menetlusdokumendis (I kd, tl 12-15) ning koosnes kahest lõigust. Taotluse osas seisukoha

kujundamine ei eeldanud seega kogu kostja 25. novembri 2009 menetlusdokumendi läbitöötamist.

Samuti on õige kostja väide, et 17. detsembri 2009 avalduse koostamisega seotud kulu ei saa

kostjalt välja mõista. 17. detsembri 2009 avalduses taotles hageja aegumise kohaldamist, mida

maakohus ei rahuldanud. Olukorras, kus kohus menetlusosalise aegumise kohaldamise taotlust ei

rahulda, ei saa sellise taotluse koostamise kulu vastaspoolelt välja mõista.

14. Arvete nr 525/Õ (II kd, tl 116) ja 536/Õ (II kd, tl 117) suhtes märgib ringkonnakohus järgmist.

Esimest arvet pidas kohus põhjendatuks 5 h ulatuses. Teise arve osas leidis maakohus, et tegemist

ei ole põhjendatud ja vajaliku kuluga. Kostja nõustus maakohtuga, samas kui hageja leidis, et

mõlemad arved on täies ulatuses põhjendatud. Hageja arvates on maakohus jätnud tähelepanuta,

et mõlemad arved on esitatud hagi ettevalmistuse ja koostamise eest.

Hagiavaldus on kohtule esitatud 25. veebruaril 2010 (I kd, tl 33-39). Menetlusosaliste ebavõrdse

kohtlemise osas võttis ringkonnakohus seisukoha käesoleva määruse p-s 11. Samuti on

ringkonnakohus eelnevalt selgitanud, et menetlusdokumendi puhul tuleb lähtuda eelkõige selle

sisust, mitte mahust. Arvetel märgitu kohaselt on hageja esindajal kulunud hagi koostamiseks

kokku üle 13 h. Nimetatud ajakulu ei saa pidada mõistlikuks. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et hagiavaldus sisaldab olulises osas väljavõtteid erinevatest õigusaktidest, mille

kopeerimiseks ei kulu märkimisväärselt aega. Ringkonnakohtu hinnangul puudub selleks ka

vajadus. Kohtutoimikuga tutvumine ja toimikulehtedele viidete tegemine ei ole selline kulu, mida

saaks vastaspoolelt välja mõista.

Arvete nr 525/Õ ja 536/Õ osas ei ole maakohus diskretsioonipiire rikkunud.

15. Arvel nr 548/Õ (II kd, tl 118) kajastatud kulu pidas maakohus täies ulatuses põhjendatud ja

vajalikuks kuluks. Kostja arvates tuleks nimetatud kulu jätta temalt välja mõistmata, sest tegemist

on hageja poolt omaalgatuslikult esitatud menetlusdokumendiga.

Hageja esitas 22. märtsil 2010 arvamuse hagi vastuse kohta (I kd, tl 61-62). Asja materjalidest ei

nähtu, et kohus oleks hageja arvamust nõudnud (vastavalt TsMS §-le 396 nõuab kohus hagejalt

hagi vastuse kohta kirjalikku arvamust ja annab selleks mõistliku tähtaja, kui see on vajalik asja

kiirema ja õigema lahendamise huvides). Olukorras, kus kohus ei ole vastavalt TsMS §-le 396

hageja arvamust kostja vastuse kohta nõudnud, võib hageja oma arvamuse siiski esitada, kuid

vastava kulu väljamõistmine kostjalt ei ole põhjendatud. Järelikult ei ole antud arvel kajastatud

kulu põhjendatud ning vajalik.

16. Arvetega nr 11086/Õ (II kd, tl 121) ja 12053/Õ (II kd, tl 122) seoses märgib ringkonnakohus

järgmist. Esimest arvet pidas maakohus 3 h ulatuses põhjendatuks ja teist arvet 1 h ulatuses. Kostja

nõustus maakohtuga arve nr 11086/Õ osas ning leidis, et arve nr 12053/Õ ei ole põhjendatud.

Hageja leidis, et mõlemad arved on täies ulatuses põhjendatud.

Hageja on esitanud kohtule hagiavalduse tervikteksti 20. juunil 2011 (I kd, tl 77-84).

Ringkonnakohus leiab, et arve nr 11086/Õ osas ei ole maakohus diskretsioonipiire rikkunud.

Hagiavalduse tervikteksti koostamisel on sisuliselt tegemist juba varem esitatud asjaoludest

ülevaate koostamisega. Menetlusosaliste ebavõrdse kohtlemise osas võttis ringkonnakohus

seisukoha käesoleva määruse p-s 11. Samuti on ringkonnakohus eelnevalt selgitanud, et

menetlusdokumendi puhul tuleb lähtuda eelkõige selle sisust, mitte mahust.

Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga selles, et ilma kohtu nõudmiseta esitatud menetlusdokumendi

koostamise kulu ei saa ühelgi juhul vastaspoolelt välja mõista. Kui üks pool esitab uusi väiteid

sisalduva menetlusdokumendi, on teisel poolel õigus neile vastu vaielda või neid ümber lükata

(TsMS § 5 lg 2). Sellisel juhul on tegemist vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga. Samas tuleb

jälgida, et pool ei kuritarvitaks oma menetlusõigusi, st ei esitaks seisukohti vastaspoole

menetlusdokumendi osas vaid arve esitamise ning seeläbi menetluskulude suurendamise

eesmärgil. Seega tuleb igal juhul eraldi hinnata, kas seisukoha esitamine vastaspoole

menetlusdokumendi osas on põhjendatud.

Ringkonnakohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et mõlemal arvel on kajastatud hageja

seisukoha koostamine kostja tervikteksti osas. Kohtule on esitatud üks menetlusdokument – s.o

hageja 23. märtsi 2012 seisukoht kostja terviktekstile (I kd, tl 91-93). Hageja lepinguline esindaja

ei ole selgitanud, miks ühe menetlusdokumendi koostamise eest on väljastatud kaks erinevat arvet,

seda enam, et esimene arve on väljastatud 7. septembril 2011, menetlusdokument on kohtule

esitatud alles 22. märtsil 2012 ning teine arve on väljastatud 24. mail 2012. Ringkonnakohus

märgib, et maakohus kohustas 3. juuli 2011 määrusega hagejat esitama hagiavalduse tervikteksti

ning kostjat esitama vastuväidete tervikteksti, kuid ei kohustanud hagejat esitama omapoolse

seisukoha kostja vastuväidete osas. Arvestades asjaolu, et kostja vastuväidete tervikteksti ja hageja

seisukoha esitamise vahele jääb 7 kuud (kostja menetlusdokument on esitatud 4. juulil 2011 ja

hageja seisukoht 22. veebruaril 2012) asub ringkonnakohus seisukohale, et hageja

menetlusdokumendi esitamine ei olnud põhjendatud ja selle koostamise kulu ei tule kostjalt välja

mõista.

17. Arvega nr 13011/Õ (II kd, tl 123) seoses märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus pidas

nimetatud arvet põhjendatuks 3 h 45 min ulatuses. Kostja leidis, et põhjendatud kulu on 1 h

45 min. Hageja arvates on arve täies ulatuses (6 h 15 min) põhjendatud.

Maakohus leidis, et hageja esindaja kohtuistungiks ettevalmistamise ajakulu osas on põhjendatud

ja vajalik 1 h asemel 0,5 h. Kuivõrd määruskaebusest ei nähtu hageja sisulisi vastuväiteid

nimetatud seisukoha osas, nõustub ringkonnakohus kohtuistungiks ettevalmistamise ajakulu osas

maakohtuga. Kohtuistungi protokollist (I kd, tl 108-111) nähtuvalt algas 6. veebruari 2013 istung

kl 11 ja lõppes kl 12.15, seega on maakohus põhjendatult leidnud, et istungil esindamise ajakulu

on 1 h 15 min. Kuivõrd hageja ei ole kostja menetluskulusid vaidlustanud, jätab ringkonnakohus

tähelepanuta hageja väited kostja kohtuistungi kulude kohta.

Hageja on kohtule 5. veebruaril 2013 esitanud seisukoha kostja 4. veebruari 2013

menetlusdokumendi osas (I kd, tl 104-107). Ringkonnakohus leiab, et antud juhul oli seisukoha

esitamine põhjendatud, ning nõustub maakohtuga, et selle koostamise põhjendatud ajakulu on

2 h.

Hageja on määruskaebuses selgitanud, et arvel kajastatud ettevalmistused kirjalikuks menetluseks

(30 min) sisaldas ettevalmistust 4. märtsi 2013 kirjalike seisukohtade koostamiseks. Siinkohal

nõustub ringkonnakohus kostjaga, et 4. märtsi 2013 menetlusdokumendi eest on esitatud eraldi

arve (II kd, tl 124 – arve nr 13023/Õ), mis peaks hõlmama igasuguseid ettevalmistusi.

Ettevalmistamine menetlusdokumendi koostamiseks ei ole põhjendatud ja vajalik kulu.

18. Arve nr 13023/Õ (II kd, tl 124) on maakohtu hinnangul põhjendatud 2 h ulatuses. Kostja

nõustus maakohtuga, samas kui hageja leidis, et arve on täies ulatuses (3 h) põhjendatud.

Määruskaebuses esitatud väited seonduvad taaskord väidetava ebavõrdse kohtlemisega.

Nimetatud väited jätab ringkonnakohus eespool toodud põhjustel tähelepanuta. Muid sisulisi

põhjendusi ei ole hageja välja toonud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et 4. märtsi

2013 menetlusdokumendi (I kd, tl 112-115) koostamise põhjendatud ajakulu on 2 h.

19. Arve nr 13086/Õ (II kd, tl 126) osas leidis maakohus, et tegemist ei ole põhjendatud ja vajaliku

kuluga. Kostja nõustus maakohtuga, samas kui hageja leidis, et arve on täies ulatuses (4 h 20 min)

põhjendatud.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ebaõigesti leidnud, et tegemist ei ole vajaliku ja

põhjendatud kuluga, kuivõrd kohus ei ole hagejalt menetlusdokumenti nõudnud. Ringkonnakohus

võimaldas 7. juuni 2013 määrusega menetlusosalistel esitada seisukohti kuni 19. augustini 2013.

Hageja esitas kohtule 19. augustil 2013 oma lõplikud seisukohad (I kd, tl 164-166). Arvestades

nimetatud menetlusdokumendi mahtu ning keerukust, samuti asjaolu, et hageja põhiväited olid

esitatud apellatsioonkaebuses loeb ringkonnakohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 1 h.

20. Arved nr 13098/Õ (II kd, tl 127) ja nr 14017/Õ (II kd, tl 128) on seotud menetlusega

Riigikohtus. Esimest arvet pidas maakohus põhjendatuks 6 h ulatuses ning teist arvet 3 h ulatuses.

Kostja leidis, et vastav kulu tuleb jätta arvestamata (või alternatiivselt arvestada hageja

vandeadvokaadist esindaja tunnitasuks 120 eurot/h, millel lisandub käibemaks). Hageja hinnangul

olid arved täies ulatuses põhjendatud.

Vastuseks kostja määruskaebuse väidete vastab ringkonnakohus järgmist. Asjaolu, et arved on

esitatud Juridic & Invest OÜ poolt, ei välista ringkonnakohtu arvates vastavate menetluskulude

arvestamist. Puudub vaidlus selle üle, et kassatsioonkaebus ja vastus vastukassatsioonkaebusele

on Riigikohtule esitatud. Eelduslikult on hageja nimetatud menetlusdokumentide koostamisega

seoses kulusid kandnud. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga selles, et hageja vandeadvokaadist

esindaja tunnitasu ei ole põhjendatud. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks

menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse

eest makstavat tasu (Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus nr 3-2-1-115-14, p 14). Arvestades

seda, et vandeadvokaatide tunnitasud jäävad vahemikku 130-150 eurot (ilma käibemaksuta), on

hageja lepingulise esindaja tunnitasu (150 eurot, millel lisandub käibemaks) ringkonnakohtu

hinnangul põhjendatud ning vajalik.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et kassatsioonkaebuse (II kd, tl 4-10)

koostamise põhjendatud ajakulu on 12 h tunni asemel 6 h. Tuleb nõustuda maakohtuga, et kostja

ei pea hüvitama kulusid, mis kaasnesid sellega, et hageja ei valinud koheselt esindajaks

vandeadvokaati ning vandeadvokaat pidi asja materjalidega tutvuma. Hageja väited selle kohta, et

vandeadvokaadist esindaja korral kogu menetluse ajal oleksid hageja menetluskulud oluliselt

suuremad, ei ole asjakohased. Kui hagejat oleks kogu menetluse ajal esindanud vandeadvokaadist

esindaja, oleksid kohtud samamoodi lahendanud küsimust lepingulise esindaja kulud vajalikkuse

ja põhjendatuse kohta. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga selles, et hageja menetluslikuks riskiks

ei saa pidada olukorda, kus hageja on sunnitud pöörduma Riigikohtusse. Kohtusüsteem on üles

ehitatud kolmeastmeliselt ning menetlusosaline peab arvestama võimalusega, et tema vaidlus võib

jõuda ka Riigikohtusse.

Arve nr 14017/Õ osas ei ole maakohus diskretsioonipiire rikkunud. Riigikohus andis hagejale

tähtaja

vastuapellatsioonkaebusele

vastamiseks,

kuid

ei

nõudnud

vastust

kostja

kassatsioonkaebuse vastuse osas. Ringkonnakohus leiab, et kassatsioonimenetluses on

menetlusdokumentide esitamine piiratud ning omal algatusel esitatud menetlusdokumendi

koostamise kulu ei saa vastaspoolelt välja mõista.

21. Arve nr 14081/Õ (II kd, tl 129) pidas maakohus 2 h ulatuses põhjendatuks. Kostja nõustus

maakohtuga, samas kui hageja leidis, et arve on täies ulatuses (6 h) põhjendatud.

Ringkonnakohus leiab, et nimetatud arve osas ei ole maakohus diskretsioonipiire rikkunud. Hageja

5. märtsi 2014 menetlusdokument (II kd, tl 65-68) sisaldab olulises osas kokkuvõtet eelnevast

menetlusest ning Riigikohtu otsusest.

22. Tulemustasuga seoses märgib ringkonnakohus järgmist. Ka tulemustasu korral tuleb hinnata

õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust. Õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust ei ole aga

võimalik hinnata ilma õigusabi osutamiseks tehtud toiminguid (ja sellele kulunud aega) teadmata.

Selleks on õigusabi osutajal vaja kohtule esitada dokumendid õigusabi osutamisele kulunud aja

ning tehtud toimingute kohta. (Riigikohtu 9. novembri 2009 määrus nr 3-2-1-112-09, p 15).

Hageja on avaldusele lisanud arve tulemustasu kohta (II kd, tl 131), kuid ei ole selgitanud, milliseid

õigusabi osutamiseks tehtud toiminguid (ja sellele kulunud aega) tasustati tulemustasuna.

Nimetatud puudust ei kõrvaldatud ka määruskaebuses. Antud juhul ei saanud kostja ette näha

asjaolu, et tal võib tekkida kohustus hüvitada hageja poolt oma esindajale makstud tulemustasu.

Seega ei ole tulemustasu väljamõistmine kostjalt põhjendatud.

23. Arvetel nr 11020/Õ (II kd, tl 119), 11060/Õ (II kd, tl 120) ja 13045/Õ (II kd, tl 125) kajastatud

kulud pidas maakohus täies ulatuses põhjendatuks. Kostja ei ole nimetatud arvete osas maakohtu

määrust vaidlustanud.

24. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, tuginedes Riigikohtu lahendile

nr 3-2-1-4-15, et hageja lepingulise esindaja kulude kostjalt sissenõudmise ülemine piir oleks

9191,69 eurot hageja nõutud 11 598,06 euro asemel. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses

menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse

ja suure mahu puhul. Kuigi käesoleva asja puhul ei olnud tegemist lihtsa asjaga, ei saa samas

jaatada ka asja erilist keerukust ning suurt mahtu.

25. Eeltoodust tulenevalt on hagejate põhjendatud kulu järgmine:

Arve nr 498/Õ: 7 h x 1500 krooni/h x 1,2 = 12 600 krooni (805,28 eurot)

Arve nr 521/Õ: 0,25 h (15 min) x 1500 krooni/h x 1,2 = 450 krooni (28,76 eurot)

Arve nr 525/Õ: 5 h x 1500 krooni/h x 1,2 = 9000 krooni (575,21 eurot)

Arve nr 11020/Õ: 235, 51 eurot

Arve nr 11060/Õ: 460,13 eurot

Arve nr 11086/Õ: 3 h x 95,86 eur/h x 1,2 = 345,01 eurot

Arve nr 13011/Õ: 3,75 h x 95,86 eur/h x 1,2 = 431,36 eurot

Arve nr 13023/Õ: 2 h x 95,86 eur/h x 1,2 = 230,06 eurot

Arve nr 13045/Õ: 575,16 eurot

Arve nr 13086/Õ: 1 h x 96 eur/h x 1,2 = 115,20 eurot

Arve nr 13098/Õ: 6 h x 150 eur/h x 1,2 = 1080 eurot

Arve nr 14017/Õ: 3 h x 150 eur/h x 1,2 = 540 eurot

Arve nr 14081/Õ: 2 h x 100 eur/h x 1,2 = 240 eurot

Kokku moodustavad hageja lepingulise esindaja kulud 5661,68 eurot. Nimetatud kulule lisandub

apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 175 eurot, seega moodustavad hageja

menetluskulud kokku 5835,68 eurot, millest 96% on 5603,21 eurot. Nimetatud summa tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Kostja menetluskulud on 3931 eurot, millest 4% moodustab 157 eurot. Nimetatud summa tuleb

hagejalt kostja kasuks välja mõista.

Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole

nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud

osas (TsMS § 445 lg 1 teine lause). Vaidlustatud määruse resolutsioonist ei nähtu tasaarvestust,

seega tuleb maakohtu määruse resolutsiooni selles osas täiendada. Tasaarvestuse tagajärjel tuleb

kostjalt mõista hageja kasuks välja menetluskulude katteks 5446,21 eurot.

26. Kostja on taotlenud määruse täitmise korra kindlaksmääramist selliselt, et ta tasub igakuiselt

hagejale 100 eurot, v.a juunis, juulis ja augustis, mil kostja tasub hagejale 300 eurot. Taotlust

põhjendab kostja 2014. aastal aset leidnud majandustegevuse tõsise langusega, milles mängis

mh osa käesolev kohtuvaidlus (kahjum ca 19 000 eurot).

TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi

ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse

täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõudega.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja taotlus põhjendatud. Taotluses toodud põhjendused ei ole

menetluskulude tasumise ajatamise aluseks. Kostja on äriühing, samas kui hageja on füüsiline isik.

Samuti on kohtud rahuldanud hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks vaid

osaliselt. Hageja on menetluskulusid kandnud alates 2009. aastast. Eeltoodut arvestades oleks

kostja poolt taotletud määruse täitmise korra kindlaksmääramine hageja suhtes äärmiselt

ebaõiglane.

27. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson