1-16-2301/8 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja

20. aprill 2016 Kriminaalasi (number menetlus) ja nr 1-16-2301 (kohtueelses menetluses nr 15284000464) kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Marita Kalamees Prokurör Triin Tumala Süüdistatav

V.F (isikukood XXX; elukoht

xxxxxx

xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx ; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS 9 § 199 lg 2 p 7, 8 ja järgi

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada

(KarS)

V.F süüdi karistusseadustiku § 199 lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi ja mõista talle karistusena vangistus aasta 6 (kuus)

74 lg 1 ja lg 3

1 (üks) kuud; KarS § alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata

V.F-ile katseaeg

1 (üks) aasta ning mõistetud vangistust 1 (üks) ei pöörata täitmisele, kui

aasta 6 (kuus) kuud

V.F ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS §

1 sätestatud

75 lg-s käitumiskontrolli nõude d; määrata äitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks i V.F-ile k

xxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx

; tühistada V.F-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

2. Kahju, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate

muude abinõude osas:

2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus:

2.1.1

rahuldada täielikult xxxxxxxx xxxxxxxxx xx tsiviilhagi ning välja mõista V.F-ilt 3000 (kolm tuhat eurot kasuks; ) xxxxxxxx xxxxxxxxx xx

2.2 välja mõista nelikümmend viis) , riigi õigusabi V.F-ilt sundraha 645 (kuussada eurot tasu eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) eurot 70 senti

96 (üheksakümmend kuus) riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 743 (seitsesada nelikümmend kolm) eurot 70

senti tasumisele ositi aasta jooksul 16. maikuust igakuise järgmiselt: 1) alates 20 a

menetluskulu osa tasumine, kuni menetluskulude

61 (kuuskümmend üks) eurot 98 senti täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; - 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise

graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna;

2.3 kohtuotsuse jõustumisel asitõendid neli rikutud elektrimootorit jätta KrMS § 126 lg 3

p 2 alusel õiguspärasele valdajale Cronimet Eesti Metall OÜ asitõend -le, lauanuga KarS § 83 lg 1

2 alusel konfiskeerida kui tahtliku süüteo toimepanemise vahend ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord -des 318 321, mille kohaselt on sätestatud KrMS § – kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel - Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse pool ; el on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega

3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega KrMS § – järgi -de 383 392 ;

3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.4 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.5 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad

kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse - kättesaadavaks ka e toimiku süsteemi vahendusel;

3.6 KrMS § 317 kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus Süüdistuse nähtuvalt V.F võõra vallasasja äravõtmise selle st on toime pannud kuriteona ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikute grupis, sissetungimisega § 199 lg 2 p 7, 8 ja 9 KarS

järgi, mis seisnes selles, et tema: 1) olles isik, kes paneb varavastaseid kuritegusid toime

süstemaatiliselt, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära ajavahemikul 14.11.2014 kuni

17.11.2014 xxxx xxxx xxxxxxxxx asuvasse xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xx xxxxxxxx

xxxxxxxxx xx -le kuuluvasse Reniti viljakuivatisse sissetungimise teel ka

ks 5kw võimsusega

viljapuhastimootorit koos reduktoriga koguväärtusega 1800 eurot, ühe 3 kw võimsusega elevaatormootori koos reduktoriga väärtusega 800 eurot ja ühe 8 kw võimsusega elevaatormootori koos reduktoriga väärtusega 1100 eurot, millele lisanduvad elektrija taastamistasud summas 500 eurot. Oma tahtliku tegevusega tekitas V.F kahju kogusummas 4200 eurot; 2) samuti tema

võttis ajavahemikul 01.09.2015.a – võõra vara ebaseadusliku 30.09.2015.a grupis koos K.Sga

omastamise eesmärgil ära xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxx xxxx xxx x territooriumile ladustatud M.K.le kuuluvad 6,5 (kuus ja pool) alust, kokku vähemalt 208 Aeroc

tuhaplokki koos euroalustega koguväärtusega 1239.60 eurot. Sündmuskohal oli avatud veel osa kiletatud Aeroc tuhaploki pakendeid, mistõttu oli ehitusmaterjal rikutud. - 03.10.2015.a kella 00.00 kuni 00.40 vahel grupis koos K.Sga püüdis võõra vara ebaseadusliku

omastamise eesmärgil ära võtta xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxx

xxxx xx x territooriumile ladustatud M.K kuuluvaid Aeroc tuhaplokke, tõstes laenutatud

Cramo järelhaagise peale 12 tuhaplokki väärtusega 64.80 eurot, kuritegu jäi lõpule viimata kahtlustatavate tahtest mitteolenevatel põhjustel, kannatanu isa sekkumise tõttu. Sündmuskohal oli avatud veel kaks kiletatud Aeroc tuhaploki pakendit, mistõttu oli ehitusmaterjal rikutud.

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses.

Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi

ja karistamiseks vangistusega 1 aasta 6 kuud.

3

KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui süüdlane ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle pandud käitumiskontrolli nõudeid KarS § 75 lg 1 p 1 järgi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib süüdistatava -s 239, mille kohaselt k

ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Kohtuistungil

süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide

alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, e sõlmimine on olnud et kokkulepp

süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §

-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel

lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3.2. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS 9 § 199 lg 2 p 7, 8 ja näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase

vangistusega. distatava karistamise Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süü kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.3.

Tsiviilhagi lahendamine

KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis.

(VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi.

xxxxxxxx xxxxxxxxx xx on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude

hüvitamiseks tsiviilhagi ning välja mõista 3000 rot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada eu V.F-ilt 3000 (kolm tuhat eurot kasuks. ) xxxxxxxx xxxxxxxxx xx

4. Kohtu p

õhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

4.1. Menetluskulude arvestus kululiikide järgi Menetluskulud on sätestatud KrMS §

-s 175.

4.1.1. Sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on uriteo puhul 1,5 palgamäära, s. teise astme k o 645 eurot.

Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse määrusest nr 1

18. detsembri 2015 39, millega on kehtestatud töötasu alammääraks 430 eurot kuus. 4.1.2

. Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni

nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. avalt KrMS § 43 lg 2, 3 k Vast aitsja nimetab

uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määramisel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole

endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaits . Vastavalt ja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi seaduse - (RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS §

4

21 lg 3 kohaselt

riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra

ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra

kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. septembri 2015 otsusega on

kinnitatud maksmise kord ja

(edaspidi ). Korras kord on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamise ulatus ja kord. 4.1.2 abi kohtueelsel uurimisel .1. Riigi õigus Süüdistatava V.F kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele

kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 96 eurot.

4.1.3. Muu menetluskulu

KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu 2,70 eurot. –

4.2. Menetluskulud kokku

Kriminaalmenetluses on s

arvestuslikult menetluskuludeks kokku: üüdistatavale V.F sundraha 645 eurot, riigi õigusabi tasu 96 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot. 4

.3. Menetluskulude hüvitamine KrMS § 189 menetluse kulude hüvitamine otsus lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaal -

tatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvi kohtumääruse või kohtu tamine otsusega (KrMS

§ 189 lg 2).

KrMS § 180 üüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud lg 1 kohaselt s

süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 (Tsiviilhagiga seotud menetluskulude ) sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks

süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Arvestatud menetluskulud tulevad KrMS § 180 alusel välja mõista süüdistatavalt.

Arvestades süüdimõistetu majanduslikku lukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi o aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

5.

Kohtu m vangistusaja arvestus uud põhjendused ja eel Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. K

ohtuotsuse jõustumisel asitõendid neli rikutud elektrimootorit jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel

õiguspärasele valdajale Cronimet Eesti Metall OÜ riminaalasja juures olev asitõend -le. K lauanuga KarS konfiskeerida kui tahtlik tuleb § 83 lg 1 alusel u süüteo toimepanemise vahend ja KrMS § 126 lg p 4 alusel hävitada. Vastavalt KarS § 83 lg le 1 võib kohus kohaldada tahtliku 3

- süüteo toimepanemise vahendi ja süüteoga saadud vara konfiskeerimist, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijal e. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik