2-13-11610/61 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr: 2-13-11610

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtuasja number 2-13-11610

Määruse tegemise aeg ja koht 20.04.2016, Tallinn

Kohtukoosseis Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Margo Klaar ja Imbi Sidok-Toomsalu Kohtuasi MS ja ES hagi Tallina notar Sirje Ormani ja tema asendaja Mari-Liis Lipu vastu kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 20.11.2014 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik MS ja ES määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad

Hagejad MS (isikukood XXXXXXXXXXX) ja ES (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Janek Väli

Kostjad: Tallinna notar Sirje Orman ja Tallinna notar Sirje Ormani asendaja Mari-Liis Lipu, lepinguline esindaja vandeadvokaat Veikko Puolakainen

Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Harju Maakohtu 20.11.2014 määrus jätta muutmata. 2. MS ja ES määruskaebus jätta rahuldamata. 3. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.

Asjaolud 1. Harju Maakohus jättis 31.03.2014 määrusega läbi vaatamata MS ja ES (hagejad) hagi Tallinna notari Sirje Ormani ja tema asendaja Mari-Liis Lipu (kostjad) vastu. Tallinna

2

Ringkonnakohus jättis 13.06.2014 määrusega maakohtu määruse muutmata ning Riigikohus jättis 23.09.2014 hagejate määruskaebuse menetlusse võtmata.

2. Kostjad esitasid 01.10.2014 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja. Kostjad palusid hagejatelt solidaarselt kostjate kasuks välja mõista menetluskulud 5200,50 eurot (käibemaksuta).

3. Hagejad esitasid 05.11.2014 kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväite, paludes jätta avalduse nende taotletud mahus rahuldamata.

Maakohtu määrus 4. Harju Maakohus rahuldas 20.11.2014 määrusega avalduse osaliselt ja määras hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 3193 eurot ning mõistis selle summa solidaarselt hagejatelt kostjate kasuks välja.

5. Maakohus ei pidanud põhjendatuks kostjate esindaja tunnihinda 161 eurot. Kuigi advokaatide tunnihinnad ei ole riiklikult reguleeritud, ei ole põhjendatud ka ülemäära kõrged tunnihinnad. Seda eriti olukorras, kus õigusabi teenuse saajad on ise sellise ameti esindajad, mis eeldab kõrgharidust õigusteaduses. Vaidlus, millest tekkinud õigusabikulude hüvitamist taotletakse, puudutas kostjate ametitegevust. Iseenesest ei tähenda see, et kostjatel ei oleks õigust menetluses endale esindaja võtta, kuid esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel omab see tähendust. Eelnevast tulenevalt ja Riigikohtu lahenditest lähtudes on põhjendatud ja vajalik tunnihind 120 eurot (käibemaksuta).

6. Arvet nr 852/13EE pidas maakohust põhjendatuks kokku 16 tunni ulatuses, s.o 1920 eurot (käibemaksuta; arvestades tunnihinnaks 120 eurot). Arve nr 1540/13EE luges kohus põhjendatuks 1,40 tunni ulatuses, s.o 168 eurot (käibemaksuta; arvestades tunnihinnaks 120 eurot). Arvet nr 1704/13EE pidas kohus põhjendatuks 4 tunni ulatuses, s.o 480 eurot (käibemaksuta; arvestades tunnihinnaks 120 eurot), millele lisandub riigilõiv 25 eurot, kokku 505 eurot. Arve nr 617/14EE luges kohus põhjendatuks 1 tunni ulatuses, s.o 120 eurot (käibemaksuta; arvestades tunnihinnaks 120 eurot). Arvet nr 1014/14EE pidas maakohus põhjendatuks 4 tunni ulatuses, s.o 480 eurot (käibemaksuta; arvestades tunnihinnaks 120 eurot).

Määruskaebus 7. Hagejad vaidlustasid maakohtu määruse 10.12.2014 esitatud määruskaebusega ja palusid menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldada mitte suuremas ulatuses kui 1100 eurot. Mõistlik tunnihind oleks 100 eurot (käibemaksuta). Kostjate esindaja ajakulu ja seega ka menetluskulud on ülepaisutatud.

Menetluse edasine käik 8. Kostjad leidsid vastuses, et määruskaebus ei ole põhjendatud.

3

9. Tallinna Ringkonnakohus jättis 24.03.2015 määrusega maakohtu määruse muutmata ja hagejate määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus lahendas määruskaebuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg 3 teise lause alusel kirjeldava ja põhjendava osata määrusega. Ringkonnakohus märkis, et määruse peale ei saa TsMS § 178 lg 3 kolmanda lause tõttu edasi kaevata.

10. Hagejad palusid 14.04.2015 määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Hagejad palusid tunnistada Eesti Vabariigi põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks TsMS alates 01.01.2015 kehtiva § 178 lg 3. Alternatiivselt, kui Riigikohus ei rahulda taotlust TsMS § 178 lg 3 kohta, palusid hagejad tunnistada TsMS § 178 lg 3 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks nende määruskaebuste osas, mis on esitatud enne 31.12.2014.

11. Kostjad vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.

12. 10.02.2016 määrusega asjas nr 3-2-1-97-15 tühistas Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu 24.03.2015 määruse ja saatis asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

13. Riigikohtu üldkogu tunnistas 01.02.2016 kohtuasjas nr 3-2-1-146-15 tehtud otsusega TsMS § 178 lg 3 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. Tallinna Ringkonnakohus tugines nimetatud sättele, jättes määrusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ning märkides, et määruse peale ei saa edasi kaevata. Riigikohtu üldkogu eespool nimetatud lahendist ei tulene, et TsMS § 178 lg 3 on kehtetuks tunnistatud üksnes edasiulatuvalt. Põhiseaduslikkuse järelevalve otsustega tunnistatakse normid üldjuhul kehtetuks tagasiulatuvalt (vt Riigikohtu üldkogu 26.06.2014 otsust kohtuasjas nr 3-4-1-1-14, p 130). Eeltoodu tõttu tühistas Riigikohus ringkonnakohtu määruse käesolevas asjas, kuna säte, mille alusel ringkonnakohus võis lahendi teha kirjeldava ja põhjendava osata ning mis piiras sel juhul edasikaebeõigust Riigikohtule, on kehtetuks tunnistatud tagasiulatuvalt.

14. Riigikohtule määruskaebuse esitamise õigusele tuleb kohaldada TsMS § 696 lg-t 1. Viidatud sätte esimese lause kohaselt võib ringkonnakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui selle esitamine on seadusega lubatud. Sama paragrahvi teise lause järgi, kui maakohtu määruse peale saab seaduse järgi esitada määruskaebuse, saab määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ka Riigikohtule, kui seadusest ei tulene teisiti.

15. Praeguses asjas on vaidluse all määrusega menetluskulude kindlaksmääramine pärast asjas tehtud lõpplahendi jõustumist. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

4

ületab 200 eurot. Seaduses ei ole erinormi, mis välistaks sel juhul määruskaebuse esitamise ringkonnakohtu määruse peale kooskõlas TsMS § 696 lg 1 teises lauses sätestatuga. Et hagejad on määruskaebuses vaidlustanud ringkonnakohtu määruse suuremas ulatuses kui 200 eurot, on hagejatel õigus esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebus Riigikohtule.

16. Kehtetuks tunnistatud sätte asemel tuleb määruse põhjendamise kohustuse osas kohaldada TsMS § 667 lg 1 esimest lauset, mille kohaselt lahendatakse määruskaebus põhjendatud määrusega.

17. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul lahendada hagejate määruskaebus seaduse kohaselt põhjendatud määrusega.

Ringkonnakohtu seisukoht 18. Kolleegium, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu 20.11.2014 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659). Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda.

19. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus esmalt, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlusehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 18.12.2012 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-71-12, p 13). Diskretsioonipiiride ületamist maakohtule kolleegiumi arvates praegusel juhul ette heita ei saa. Määruskaebus ei sisalda ringkonnakohtu hinnangul põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt.

20. Hagejate hinnangul on ebaõige maakohtu seisukoht, et põhjendatud tunnihinnaks on 120 eurot (käibemaksuta) tunnis, pidades mõistlikuks tasumääraks 100 eurot (käibemaksuta). Riigikohus on oma lahendites korduvalt leidnud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigustatult vähendanud kostjate esindaja tasumäära 120 euroni, pidades seda konkreetsetel asjaoludel põhjendatuks ja määruse põhjendustes õigesti tuginenud asjakohasele Riigikohtu praktikale. Määruse muutmiseks tunnihinna osas ei anna alust määruskaebuses esitatud väited kostjate juriidilise hariduse ja nende ametitegevust puudutava vaidluse sisu kohta. Kuigi hagi esitati kahju hüvitamise nõudes tulenevalt notari ametija kutsetegevusest, ei võta see notarilt kui menetlusosaliselt õigust osaleda kohtumenetluses lepingulise esindaja kaudu.

5

21. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi samuti kohtu diskretsiooniotsus. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus õigusabiteenuse osutamise ajakulu osas, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja menetluse käiku, õiglane ja põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti hinnanud ja vähendanud mõistlikus ulatuses kostjate lepingulise esindaja töö mahtu, muuhulgas määruskaebuses viidatud arvest nr 852/13EE nähtuvat õigusteooria ja kohtupraktika analüüsile ning sisutiheda ja arvukate lisadega hagiavaldusele vastuse koostamise ajakulu (I kd, tl 104-181) ning arvest nr 1014/14EE nähtuvat hagejate määruskaebusega tutvumise ja sellele vastuse koostamise ajakulu.

22. Nõustuda ei saa hagejate seisukohaga, et põhjendamatu on kostjatele välja mõista kulu hagejate 10.05.2013 menetluse peatamise taotlusele seisukoha koostamise eest (kajastatud arves nr 1540/14EE). Kostjate esindaja koostas ja esitas nimetatud taotluse osas vastuse kohtu nõudel (II kd, tl-d 1, 3-5). Kolleegium leiab, et olukorras, kus menetlusosalisele tehakse kohtu poolt kohustuseks vastaspoole taotlusele vastata, ei saa pidada mittevajalikuks ja põhjendamatuks kulu, mis tehti kohtu poolt pandud kohustuse täitmiseks, olenemata sellest, kas taotlus hiljem rahuldatakse või mitte. Samamoodi ei saa pidada õigeks seisukohta, et määruskaebuse koostamise õigusabikulu saab vastaspoolelt välja mõista ainult siis, kui määruskaebus rahuldatakse (arves nr 1704/13EE).

23. Asjakohatu on määruskaebuse etteheide menetluse uuendamise taotluse koostamisega tekkinud menetluskulu väljamõistmise kohta. Nimetatud taotluse koostamist ei ole maakohus pidanud tõendatuks ja on sellega seoses vähendanud arves nr 617/14EE märgitud ajakulu 0,3 tunni võrra.

24. Eeltoodud põhjendustel jääb määruskaebus rahuldamata.

25. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

26. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest

Margo Klaar

Imbi Sidok-Toomsalu