4-15-7086/53 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

20. aprill 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Väärteoasja number 4-15-7086

Kohtukoosseis Maarika Kuusk

Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 2. märtsi 2016. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusaluse isiku A.F-i (isikukood

xxx) kaitsja advokaat Silver Reinsaar, määruskaebus RESOLUTSIOON

Jätta A.F-i kaitsja Silver Reinsaare taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata.

Kaitsja määruskaebus Viru Maakohtu 2. märtsi 2016. a määruse peale jätta läbi vaatamata ja tagastada kaebus esitajale. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ega kuulu edasikaebamisele. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 21. oktoobri 2015. a otsusega väärteoasjas nr 4-15-7086 tunnistati A.F süüdi LS

§ 201 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi ning KarS § 63 lg 1 kohaldamisega mõisteti talle LS § 224 lg 2 alusel karistuseks

25 päeva aresti. KarS § 69 lg-te 1 ja 3 alusel asendati A.F-ile mõistetud arest 25 tunni üldkasuliku tööga.

Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati kaks kuud. Viru Maakohtu otsus jõustus 29. oktoobril 2015. A.F pidi üldkasuliku töö sooritama kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates, s.o hiljemalt

29. detsembriks 2015.

2. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuurilt saabus 20. jaanuaril 2016 Viru Maakohtule taotlus A.F-ile mõistetud aresti täitmisele pööramiseks. Taotluse kohaselt ei teinud A.F ühtegi tundi üldkasulikku tööd.

3.

1. veebruariks 2016 määratud kohtuistungile A.F ei ilmunud. E-posti aadressile 22. jaanuaril 2016 saadetud kohtukutsele reageeris A.F e-kirjaga alles kohtuistungi päeva hommikul, väites kohtule, et nägi kirja alles siis. A.F teatas kohtule, et tal ei olnud võimalik istungile ilmuda, kuna pidi olema tööl. A.F pakkus uue istungiajana välja 8. veebruari 2016. A.F ei ilmunud istungile ka 8. veebruaril 2016. Kohtuistungi päeva hommikul kohtule saadetud e-kirjas palus A.F kohtuistungi isiklikel põhjustel edasi lükata 16. veebruariks 2016, mida kohus ka tegi. A.F ei ilmunud istungile ka 16. veebruaril 2016 ega teatanud kohtule mitteilmumise põhjusest.

4. Viru Maakohtu 16. veebruari 2016. a määrusega kohaldati A.F-i suhtes sundtoomist 1. märtsil 2016 toimuvale kohtuistungile. 1. märtsil 2016 lükkus kohtuistung edasi põhjusel, et A.F soovis istungile kaitsjat. Uus istung peeti 2. märtsil 2016.

5. Viru Maakohtu 2. märtsi 2016. a määrusega rahuldati Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri taotlus ja

A.F-ile Viru Maakohtu 21. oktoobri 2015. a otsusega mõistetud 25 päeva aresti pöörati täitmisele. A.F-ile aresti kandmise alguseks loeti 2. märts 2016.

6. A.F-i kaitsja esitas 12. aprillil 2016 maakohtu määruse peale kaebuse koos taotlusega kaebetähtaja ennistamiseks.

6.1 A.F-i suhtes kuulutati 17. märtsil 2016 kohtuotsus väärteoasjas nr 4-16-1446. Selles kohtuasjas koostas maakohus kohtuotsuse põhiosa 30. märtsil 2016. Kohtuotsusega tutvumisel märkas kaitsja, et A.F-i kinnipidamine kõnealuses väärteoasjas toimus alates 29. veebruarist kuni 1. märtsini 2016. Kuna see väide tundus kaitsjale ebaõige, otsustas ta selle kontrollimise eesmärgil tutvuda väärteoasjade nr 4-15-7086 ja 4-16-1446 toimikutega. Kaitsja arvas eelnevalt, et A.F-i hoiti kinni kohtuasjas nr 4-16-1446 VTMS § 44 alusel. Alles toimikutega tutvumisel sai kaitsja teada, et ajavahemikul 1. märtsist 2016 kell 9.55 kuni 2. märtsini 2016 kell 10.20 kohaldati A.F-i suhtes kinnipidamist käesolevas asjas. Varasemalt kaitsjale nimetatud asjaolu teada ei olnud. Kaitsja arvates on see asjaolu hinnatav KrMS § 172 lg 2 p 2 järgi mõjuva põhjusena kaebetähtaja ennistamiseks.

6.2 Käesoleva väärteoasja materjalide hulgas on 1. märtsil 2016 kell 9.55 koostatud isiku kinnipidamise protokoll, millest ilmneb, et A.F peeti kinni Viru Maakohtu sundtoomise määruse täitmise eesmärgil, et toimetada ta 1. märtsil 2016 kell 11.00 toimunud kohtuistungile. Nimetatud sundtoomise määruse alusel hoiti teda kinni kuni maakohtu 2. märtsi 2016. a määruse kuulutamiseni samal päeval kell 10.20. Sellel ajavahemikul, s.o 24 tunni ja 25 minuti jooksul, viibis A.F KrMS § 139 lg 5 alusel kinnipeetuna Rakvere arestimajas.

6.3 KarS § 68 lg 2 sätestab, et kinnipidamine väärteomenetluses arvestatakse karistusaja hulka. Seetõttu pidanuks maakohus enda 2. märtsi 2016. a määruses märkima, et A.F-i aresti kandmise algust arvestatakse alates 1. märtsist 2016 kell 9.55. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalide, vaidlustatava maakohtu määruse ja selle peale esitatud kaebusega, leiab, et A.F-i kaitsja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamisele ei kuulu.

8.

VTMS § 193 lg 1 järgi võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates vaidlustatava kohtumääruse tegemisest. Kui kohtumäärus tehti kirjalikus menetluses, siis võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, millal ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Praegusel juhul on vaidlustatavaks kohtumääruseks Viru Maakohtu 2. märtsi 2016. a määrus, millega pöörati täitmisele A.F-ile Viru Maakohtu 21. oktoobri 2015. a otsusega mõistetud 25 päeva aresti. Kohus ei teinud määrust kirjalikus menetluses, vaid kuulutas selle kohtuistungil.

Määrus anti vahetult pärast selle kuulutamist allkirja vastu A.F-ile kätte. Seega oli määruse peale kaebuse esitamise viimaseks päevaks 17. märts 2016. A.F-i kaitsja on esitanud kaebuse 12. aprillil 2016. Seega on kaebus esitatud kaebetähtaega rikkudes.

9. VTMS § 194 lg 3 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel VTMS 11.–

14. peatüki sätteid, arvestades määruskaebuse lahendamise menetluse peatükis sätestatud erisusi. VTMS § 137 lg 5 sätestab, et apellandi taotlusel võib kohus apellatsioonitähtaja määrusega ennistada, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel. VTMS § 38 lg 1 järgi järgitakse väärteoasjade kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 2 p-d 1 ja 2 täpsustavad, et kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused on äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega, ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks.

10. A.F-i kaitsja on taotlenud kaebetähtaja ennistamist põhjusel, et kaitsja sai alles pärast 30. märtsil 2016 väärteoasjas nr 4-16-1446 tehtud põhistatud kohtuotsusega tutvumist teada, et A.F-i suhtes kohaldati käesolevas väärteoasjas sundtoomist ja kinnipidamist.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see asjaolu käsitatav mõjuva põhjusena kaebetähtaja ennistamiseks. Sisuliselt tunnistab kaitsja, et on jätnud end väärteoasja lahendamisel tähtsust omavate asjaoludega õigeaegselt kurssi viimata. Samas jääb ringkonnakohtule arusaamatuks, kuidas sai A.F-i suhtes sundtoomise kohaldamine ja tema kinnipidamine käesoleva väärteoasja käigus jääda kaitsjale teadmata. Maakohus on seda asjaolu käsitlenud nii 1. märtsi

2016. a määruses, millega kohus otsustas rahuldada A.F-i taotluse riigi õigusabi saamiseks, kui ka 2. märtsil 2016 peetud kohtuistungil senist menetluskäiku selgitades. Seega pidi kaitsja olema A.F-i sundtoomisest kohtuistungile teadlik. Sundtoomisega kaasneb aga paratamatult ka isiku kinnipidamine. Seega puudub mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks, mistõttu ringkonnakohus jätab kaitsja taotluse rahuldamata.

11. VTMS § 142 lg 2 p 1 järgi teeb ringkonnakohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsioon on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või kohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Kuivõrd ringkonnakohus jätab

A.F-i kaitsja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata, tuleb esitatud määruskaebus jätta läbi vaatamata ning tagastada esitajale.

12. Eeltoodust lähtudes ning juhindudes VTMS § 193 lg-st 1 ja § 142 lg 2 p-st 1 jätab ringkonnakohus kaitsja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ning esitatud määruskaebuse läbi vaatamata. Tartu Ringkonnakohtu kohtunik Maarika Kuusk