4-16-2283/8 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1

Väärteoasi nr. 4-16-2283

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. aprillil 2016.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-16-2283 Kohtukoosseis Tõlk Kohtunik Margot Mikler Katrin-Jana Vaab Väärteoasi I.J väärteoasi LS § 201 lg 2 järgi

Menetlusalune isik I.J, isikukood: XXX, elukoht: XXX, kodakondsus määratlemata, ei tööta Kohtuvälise menetleja esindaja

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse esindaja Triinu

Riigor

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada I.J LS § 201 lg 2 järgi

ning karistada arestiga 30 päeva.

Vastavalt KarS § 69 asendada I.J-ile

mõistetud arest 30 päeva üldkasuliku tööga 30 tundi, mille tegemise tähtajaks määrata 3 kuud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna

Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7

päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast,

mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullipolitseinik Mairold Mark poolt on 02.03.2016.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1481102 selles, et I.J

02.03.2016.a. kella 15:59 ajal juhtis Harjumaal Tallinna linnas Kopli 100 c juures suunaga Pelguranna tänava poole mootorsõidukit Renault Laguna reg.nr XXXomamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust olles eelnevalt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

2

Sellise tegevusega I.J rikkus liiklusseadus § 90 lg 1 p 3 nõudeid ning pani toime liiklusseaduse § 201 lg 2 ettenähtud väärteod.

Menetlusalune isik tunnistas end kohtuistungil süüdi ja andis ütlusi, et juhtis mootorsõidukit omamata juhtimisõigust, kahetseb tehtut. On nõus tegema üdlkasulikku tööd.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et I.J tuleks karistada LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest ning karistada 30 päevase arestiga, millise võib

asendada üldkasuliku tööga.

Kohus, hinnanud väärteoasjades kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on 02.03.2016.a. väärteos tõendamist leidnud järgmiste tõenditega: väärteoprotokolliga, milles I.J andis ütlusi, et protokoll on talle arusaadav, ta sõitis autoga tööle (tl. 3);

isikusamasuse tuvastamise protokolliga (tl. 4); tunnistaja XXXülekuulamise protokolliga, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et olles 02.03.2016.a. patrullis koos patrullpolitseinik Mairold Markiga ning teostasid kontrolli, kui kell 15:59 märkasid Tallinnas Kopli 100 c juures

liikumas kahtlase sõidustiiliga mootorsõidukit Renault reg.nr XXX, mis liikus suunaga Pelguranna tänava suunas. Kasutades sinist-punast vilkurit peatasid sõiduki Kopli 69B juures kell 16:00, kus selgus, et antud sõidukit juhtis I.J ik XXX, kellel puudus vastava kategooria juhtimisõigus (tl. 5); Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, millest

nähtub, et I.J puuduvad juhiload (tl. 6); sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille kohaselt 02.03.2016.a. kell 16:00 kõrvaldati I.J sõiduki Renault reg.nr XXXroolist, kuna isikul puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (tl. 7); sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille kohaselt 20.12.2014.a. kell 21:33 kõrvaldati I.J sõiduki Volkswagen reg.nr XXX roolist, kuna isikul puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja oli alust arvata, et isik on joobeseisundis (tl. 8) ning toimiku teiste materjalidega.

Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. I.J-ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning õiguskorra kaitsmise huvisid ja samuti võimalust mõjutada I.J edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Isikut on varem väärteokorras karistatud 6-l korral (tl. 9 - 12) rahatrahvidega, arestiga ja ÜKT- ga. Isikule ei ole mõistlik määrata rahatrahvi, kuivõrd varasemalt määratud rahatrahvid ei ole avaldanud karistusena soovitud mõju ning isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, samuti puudub isikul kindel sissetulek, seega leiab kohus, et isikule tuleb määrata arest, millise võib asendada üldkasuliku tööga.

Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48, Väärteomenetluse seadustiku 107- 111 sätetest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Margot Mikler Kohtunik