4-16-2401/12 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-16-2401

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja

koht

05. aprill 2016 .a. Pärnu Maakohtu Kuninga tn

kohtumaja

Väärteoasja number

4-16-2401 [2670,16,001038]

Kohtunik

Igor Pütsep

Kohtuistungi sekretär

Kadi Neeme

Väärteoasi

Y.X väärteoasi LS § 227 lg 3 järgi

Menetlusalune isik

Y.X (ik. XXX; elukoht: XXX), ei tööta.

Kohtuvälise menetleja

esindaja

Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu

politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse

menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja

Aime Kask

RESOLUTSIOON

Juhindudes LS § 227 lg 3, LS § 227 lg 5 p 2, KarS §

48, § 56 ning VTMS § 2, § 83 p 2, § 107 lg 1 p 1, §

108 - § 111, § 199 lg 3, § 205 lg 2 kohus otsustas

Süüdi tunnistada Y.X väärteoasjas nr 4-16-2401 [2670,16,001038]

Liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi ning mõista karistuseks arest 20

(kakskümmend) ööpäeva.

Kohustada Y.X`i ilmuma 11.04.2016.a. kell 10:00 aresti kandmiseks

Lääne

prefektuuri

Pärnu

politseijaoskonna

patrulli-

ja

liiklusjärelvalvetalituse Pärnu arestikambrisse aadressil Pikk 18 XXX.

LS § 227 lg 5 p 2 alusel võtta ära Y.X-ilt lisakaristusena sõiduki

juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks.

Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest.

Liiklusseaduse § 127 kohaselt, kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki

juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik

kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates

loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Kohtuotsus juhtimisõiguse äravõtmise osas saata täitmiseks Maanteeameti

Liiklusregistrile.

Kohtuotsus saata täitmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuurile ja Y.X-

ile .

Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 05.04.2016.a. Kohtuotsus on tutvumiseks

1 (5)

4-16-2401

kättesaadav: 05.04.2016.a.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Pärnu Maakohtule

7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning

apellatsiooni võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadav.

Kirjaliku apellatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus

kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates

20.04.2016.a.

Asjaolud ja menetluse käik

02.03.2016.a. koostatud väärteoprotokolli kohaselt 02.03.2016.a. kell 21.06 Sindi

linnas Pärnu-Tori tee 6,5 kilomeetril suunaga Sindi linna poole juhtis Y.X

mootorsõidukit liikluskorraldusvahendi liiklusmärk 351 (70 km/h), mõjupiirkonnas

kiirusega 133 ± 8 km/h. Juht ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 55

km/h. Y.X` rikkus oma tegevusega LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid, panne seega toime

Liiklusseaduse (LS) § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo.

01.04.2016.a. edastas kohtuväline menetleja Pärnu Maakohtule arutamiseks Y.X

väärteoasja nr 2670,16,0001038 materjalid. Kohtuväline menetleja taotles Y.X

süüdimõistmist Liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi sätestatud väärteo

toimepanemises ning palub määrata aresti 20 ööpäeva ja võtta ära mootorsõiduki

juhtimisõigus 6 kuuks.

05.04.2016.a. kohtuistungil Y.X tunnistas ennast väärteo toimepanemises süüdi ja

avaldas kahetsust ning selgitas, et kiirendas mitte selleks, et auto võimsust

kontrollida vaid auto nagu puterdas ja mõtles, et äkki gaasi andes läheb

paremaks. See kiirendamine oli ainult selleks, et korraks anda gaasi, et saaks

autol torud tühjaks. Tunnistas, et varem on ka kiiruseületamisi juhtunud, aga

selliseid kiiruseid ei ole olnud. Oma sõnul on varasemalt määratud karistusi

kandnud, teinud üldkasuliku töö tunde ja maksnud 500 euro eest trahve eelmise

aasta lõpu poole. Soovis võimalusel teha üldkasulikku tööd.

Kohtuväline menetleja jäi esitatud taotluse juurde ja palus määrata Y.X-ile 20

ööpäeva aresti ja juhilubade ära võtmist kuueks kuuks põhjendades seda sellega,

et menetlusalusel isikul on 11 kehtivat väärteokaristust. Kõik karistused on

määratud Liiklusseaduse nõuete rikkumiste eest, neist 6 korral on menetlusalune

isik ületanud lubatud sõidukiirust. Karistuseks on määratud trahvid ja

lisakaristusena on võetud ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks. Trahvid on

isikul tasumata 1112 euro suuruse summa ulatuses ja oli seisukohal, et

menetlusalune isik ei ole talle määratud karistustest järeldusi teinud. Trahve ei

tasu, samas jätkab uute tõsiselt ohtlikke liiklusalaste väärtegude toimepanemist.

Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et rahatrahvi määramine ei ole mõjus ja

otstarbekas.

Kohtu seisukoht

Kohus, vaadanud läbi asjas esitatud materjalid ning kuulanud ära

menetlusosaliste seletused, asus seisukohale, et tõendamist on leidnud Y.X` poolt

väärteo toimepanemine LS § 227 lg 3 järgi. Küsimus süüd ja õigusvastasust

välistavatest asjaoludest antud juhul ei tõusetu, samuti puudub vaidlus selle üle,

et menetlusalune isik kiirust ületas.

2 (5)

4-16-2401

LS § 227 lg 3 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima

sõidukiiruse ületamise eest 41–60 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 200

trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni

kaheteistkümne kuuni.

Kohtuistungil Y.X` tunnistas oma süüd süü omaksvõtuga. Samas kohus juhib

tähelepanu asjaolule, et kohtuistungil kinnitas menetlusalune isik, et kiirendas

mitte selleks, et auto võimsust kontrollida vaid auto nagu puterdas ja mõtles, et

äkki gaasi andes läheb paremaks. See kiirendamine oli ainult, et korraks anda

gaasi, et saaks autol torud tühjaks, samas väärteoprotokollis kinnitas isik, hoopis

teisesisulisi ütlusi, kinnitades, et „häda oli suur seega läks kiirus suureks“. Seega

kohtu hinnangul taolised põhjendused on otsitud ning tema käitumise muster ja

eelnevad liiklusalased väärteo karistused viitavad tegelikult mitte

seaduskuulekale käitumisele.

Kohtuliku uurimisega on kindlaks tehtud, et menetlusalune isik on süüdi ohtlikus

liikluseeskirja rikkumises, millega ta ohustas olulisel määral nii ennast kui teisi

kaasliiklejaid. Asjaolu, et rikkumine toimus ainult korraks ei muuda

õiguserikkumist vähemohtlikumaks. Samas ei saa juhile niivõrd olulisel määral

lubatud suurima sõidukiiruse ületamine jääda märkamatuks. Seega ei toimunud

kiiruse ületamine isiku poolt ei juhuslikult ega tähelepanematusest, vaid tegemist

oli tahtliku kiiruse ületamisega.

Rikkumist tõendavad 02.03.2016.a. väärteoprotokoll, kus süüdlane samuti on

andnud ütlusi, et kiirus läks liiga suureks (tl.5).

Kiirusmõõturi kasutamise protokoll (tl 6), mille kohaselt 02.03.2016.a.

patrullpolitseinik Mario Huik teostas riikliku järelevalve korras Y.X poolt juhitud

mootorsõiduki Mercedes-Benz E 270 registrimärgiga 228BAB liikumiskiiruse

mõõtmist 02.03.2016.a. kell 21.06 Pärnumaal, Sindi linnas, Pärnu –Tori tee 6,5

km. Antud teelõigul suurim lubatud kiirus 70 km/h. Kasutati

järelevalvekiirusmõõturit Stalker DSR 2X nr DP009625 antennid KC031311 ja

KR009143 tabloo 200-0654-00, mõõtevahendi taatlustunnistuse nr TTRS-

15/00196.

Mõõtmise tehiolude kirjelduse kohaselt oli tegemist asulavälise teega, kus

nähtavus oli hea, ilm sademeteta, tegemist oli kattega 2 sõidurajaga

kahesuunalise teega, teeolud kuivad, mõõtmine teostati pimedal ajal. Vastutuleva

objekti kiirust mõõdeti liikuvast sõidukist, kiirusemõõtur oli paigutatud

statsionaarselt. Mootorsõiduk lähenes vastassuunalisel sõidurajal, kiirusemõõturi

lugem 133 km/h, kiiruse mõõtmise laiendmääratus +/- 8 km/h ja lõplikuks

mõõtetulemiks 125 km/h. Fikseeritud mõõtetulemit näidati juhile, Y.X on

mõõteprotokolli allkirjastanud ja nõustunud sellega.

Kohus on kohtuistungil avaldanud ka tunnistaja ülekuulamise protokolli, kuid

arvestades, et tunnistaja kohtuistungil ei osalenud, jätab kohus tunnistaja ütlused

tõendina kõrvale. Tunnistaja kohtuistungil osalemist ei ole pooled taotlenud,

seega ei ole kohtu hinnangul tunnistaja kohtuistungile mittekutsumisega

väärteomenetlusõigust rikutud.

Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid

asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut tuleb süüdi tunnistada ja toimepandud

süüteo eest karistada.

Tahtlus

Kohus on seisukohal, et subjektiivsest küljest pani Y.X toime LS § 227 lg 3 järgi

kvalifitseeritava väärteo otsese tahtlusega, kuna oli teadlik, et teostab

3 (5)

4-16-2401

süüteokoosseisule vastavat asjaolu. Y.X nii väärteoprotokollis kui ka kohtuistungil

antud ütlustes kinnitas, et ületas kiirust. Seega 02.03.2016.a. kell 21.03 oli Y.X

teadlik Pärnumaal, Sindi linnas, Sindi-Tori tee 6,5 km kehtivast kiirusepiirangust

70 km/h, kuid sellest hoolimata sõitis liikluskorraldusmärgi mõjualas lubatust

tunduvalt suurema kiirusega.

Karistus

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid. Raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Y.X on nii väärteoprotokollis kui kohtuistungil avaldanud kahetsust, kuid kohus ei

ole veendunud avaldatu siiruses vaid kahetsus on kohtu hinnangul tema püüe

vähendada oma süüd. 02.03.2016.a. väärteoprotokollis on Y.X andnud ütlusi, et

„häda oli … suur, seega läks kiirus suureks.“ 05.04.2016.a. kohtuistungil selgitas

aga rikkumise asjaolusid, et „auto nagu puterdas ja mõtlesin, et äkki gaasi andes

läheb paremaks. See kiirendamine oli ainult, et korraks anda gaasi, et saaks

autol torud tühjaks. … ma ei ole mingi rullnokk, ega midagi aga lihtsalt läks

seekord nii.“ Kohtu hinnangul on avaldatud kahetsus üksnes seotud toime

pandud teo toimepanemisega temale endale kaasnevate negatiivsete

tagajärgedega ning sooviga oma vastutust vähendada. Kõrvale ei saa jätta ka

asjaolu, et nimetatud kiiruse ületamine ei olnud esmakordne viimati karistati

isikut Liiklusseaduse § 227 lg 1 järgi rahatrahviga 17.01.2016 a s.o vähem kui

kaks kuud tagasi.

Karistusregistri väljavõtte kohaselt on Y.X`il 11 kehtivat väärteokaristust. Viiel

korral on Y.X-i`i karistatud LS § 227 lg 2 järgi ning ühel korral LS § 227 lg 1 järgi.

Välja toodud rikkumised on isik toime pannud pikema aja vältel alates 2012.a.

juuli kuust kuni 2016.a. märtsi kuuni. Nimetatud rikkumiste eest on isikule

määratud karistuseks rahatrahve, 13.03.2015.a. on Y.X`i LS § 201 lg 1 ja 227 lg 2

järgi karistatud sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks.

Kohtu hinnangul Y.X ei ole aru saanud tema poolt toime pandud teo ohtlikkusest

ja selle võimalikest tagajärgedest. Olles varem korduvalt samalaadsete rikkumise

eest karistatud, oli tal põhjust olla eriti hoolikas nii valitud sõidukiiruse jälgimise

kui ka muude sõiduohutuse nõuete täitmise suhtes, kuid tema teadlikult ja

tahtlikult eiras neid, ületades 02.03.2016 a lubatud sõidukiirust lubatud 70 km/h

alas mitte vähem kui 55 km/h, s.o ülimalt ohtlikul määral, seades seega tahtlikult

ohtu nii enda kui kaasliiklejate tervise ja elu.

LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest on

põhikaristusena ette nähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut, arest või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmine 12 kuuks. LS § 227 lg 5 p 2 lubab lisakaristusena

kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kuue kuuni.

Y.X`i on sõidukiiruse ületamise eest korduvalt karistatud rahatrahviga, kuid isik

oma käitumisega on jätkuvalt samalaadsete rikkumiste toimepanemisega kohtu

hinnangul näidanud, et rahatrahv ei ole tema jaoks selline karistus, mis mõjutaks

teda edaspidi hoiduma samalaadsete kuritegude toimepanemisest. Kohtuväline

menetleja on välja toonud, et Y.X´il on käesoleval ajal tasumata rahatrahve kokku

summas 1112 €, kohus kontrollis rahatrahvide tasumisega seonduvat ning

tuvastas, et Y.X`il on tasumata rahatrahvid viies väärteoasjas, kokku summas

1124 €.

Seega ei vastaks rahatrahvi kohaldamine karistusena kohtu hinnangul isiku süüle

4 (5)

4-16-2401

ega poleks otstarbekohane ka teisest aspektist nimelt isik käesoleval ajal ei tööta,

tasumata on viie väärteo eest mõistetud rahatrahvid.

13.03.2015.a. on Y.X`i LS § 201 lg 1 ja 227 lg 2 järgi karistatud sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks. Arvestades, et 17.01.2016.a. on

menetlusalust isikut karistatud LS § 201 lg 1 ja LS § 227 lg 1 järgi ning käesolevas

asjas isikule etteheidetav ja LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritud tegu on toime

pandud 02.03.2016.a., ei ole ka põhikaristusena kohaldatud juhtimisõiguse

peatamine olnud Y.X-ile selliseks karistuseks, mis oleks mõjutanud teda oma

liikluskäitumist muutma. Kohtu hinnangul ei avaldaks käesolevas asjas

põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine Y.X-ile toime pandud teo raskust

arvestades piisavat eripreventiivset mõju.

Seega ei ole kohtu hinnangul varasemalt kohaldatud karistused olnud piisavad

täitmaks KarS § 56 lg 1 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest mille tõttu tuleb käesolevas väärteoasjas

kohaldada eelmise kehtiva liiklusalase süüteoga võrreldes raskemat sanktsiooni

ning kohaldada lisaks põhikaristusele ka lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmist.

Eeltoodu alusel on kohtu hinnangul põhjendatud Y.X`i karistamine arestiga. Aresti

määramisel kohus arvestab, et Y.X juhtis liiklusmärgi nr 351 (70 km/h)

mõjupiirkonnas mootorsõidukit kiirusega 133 +/- 8 km/h, seega kiirusega, mis oli

vaid 15 km/h väiksem, kui liikluskorraldusvahendiga lubatud piirkiiruse

kahekordne kiirus. Samuti on oluline, et tegemist ei ole Y.X`i esmakordse

sellelaadse liiklusrikkumisega, karistusregistri väljavõttest (kehtivad otsused) võib

välja lugeda süstemaatilisust. Kohus ei arvesta isiku poolt avaldatud kahetsust,

kui karistust kergendava asjaolu. Kohus on seisukohal, et Y.X`i süüd tuleb lugeda

keskmisest suuremaks, ning seega tuleb teda karistada sanktsiooni keskmisest

määrast rangema karistuse, ehk 20 päeva arestiga.

Y.X`il on karistusregistri väljatrüki kohaselt 11 kehtivat väärteokaristust, kõik

liiklusnõuete rikkumise eest. Eelpool toodud asjaolusid arvestades (rikkumise

raskus, isiku süü suurus, süütegude toimepanemise süstemaatilisus) põhjal tuleb

asuda seisukohale, et Y.X`i suhtes tuleb tema väärtushinnangute ja karistuse üld-

ja eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks kohalda ka lisakaristusena

juhtimisõiguse äravõtmist LS § 227 lg 5 p 2 sätestatud maksimaalses määras, ehk

6 kuuks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Igor Pütsep

Kohtunik

5 (5)