3-15-3133/14 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TA RT U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I VA B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-15-3133

Otsuse kuupäev

20. aprill 2016.a

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

i kaebus Viru Vangla 16.09.2015.a käskkirjade

nr 6-3/1164 ja 6-3/1170 ning 23.09.2015.a käskkirja nr 6-

3/1221 tühistamise nõudes

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja , esindaja advokaat Valeriy Gimaev

Vastustaja Viru Vangla, esindaja Eve Kangro

Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.05.2016.a.

Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kaebus ja poolte seisukohad

1. Viru Vangla 16.09.2015.a käskkirjadega nr 6-3/1164 ja 6-3/1170 ning 23.09.2015.a

käskkirjaga nr 6-3/1221 (edaspidi koos nimetatud vaidlustatud käskkirjad, tl 4-10) määrati

ile järgmised distsiplinaarkaristused:

- 16.09.2015.a käskkirjaga nr 6-3/1164 määrati ile distsiplinaarkaristus selle

eest, et ta ei allunud 19., 20., 21., 22., 25. ja 26.08.2015.a vanglateenistuse ametniku

seaduslikule korraldusele asuda tööle koristajana. Kaebajat karistati iga eelnimetatud

distsipliinirikkumise eest 15 ööpäevaks kartserisse paigutamisega;

- 16.09.2015.a käskkirjaga nr 6-3/1170 määrati ile distsiplinaarkaristus selle

eest, et ta ei allunud 16.08.2015.a vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele

asuda tööle koristajana. Kaebajat karistati 15 ööpäevaks kartserisse paigutamisega;

- 23.09.2015.a käskkirjaga nr 6-3/1221 määrati ile distsiplinaarkaristus selle

eest, et ta ei allunud 23.08.2015.a vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele

asuda tööle koristajana. Kaebajat karistati 15 ööpäevaks kartserisse paigutamisega.

2. esitas 23.09.2015.a vaidlustatud käskkirjadele vaide (tl 26, 29). Viru Vangla

jättis 20.11.2015.a vaideotsusega (tl 11-12) vaide rahuldamata.

3. esitas 15.12.2015.a Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta taotleb vaidlustatud

käskkirjade tühistamist. Kaebaja seisukohad sisalduvad kaebuses (tl 2-3) ja vastustes kohtu

küsimustele (tl 25, 28).

Kaebajal ei olnud kohustust töötada, kuna 06.04.2015.a koostatud individuaalse täitmiskava

kohaselt on kaebaja ajavahemikul 2015 - 2017 hõivatud põhihariduse ja riigikeele

omandamisega ning tööle asumise kohustus tekib tal alles 2018. aastal. Individuaalne

täitmiskava on õiguspärane ja kehtiv haldusakt, mis reguleerib kaebaja õigusi ja kohustusi,

eelkõige seda, millal on kaebaja hõivatud õppetöös ning millal kaebaja on kohustatud asuma

tööle. 10.01.2014.a kehtima hakanud individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise

juhendi kohaselt ei ole täitmiskava enam soovitusliku iseloomuga ning varasema

kohtupraktika seisukohad ei ole selles osas kohaldatavad.

Kaebaja esitas enda teada tööle määramisel kirjaliku vastuväite, et ta soovib õppida, mitte

koristada, kuid Viru Vangla sellist kirjalikku dokumenti ei leidnud. Vastuseks kohtu

küsimusele, kas kaebaja esitas tööle asumise korralduste saamisel vastuväite, et ta ei saa

töötada õppimise tõttu, vastas kaebaja, et ta esitas punktis 2 nimetatud vaide.

Kohus palus kaebajal selgitada, kas ta oli tegelikult hõivatud õppimisega ajal, mil talle anti

korraldused asuda tööle. Kaebaja vastas, et ta oli hõivatud eesti keele õppimisega kuni

12.07.2015.a. Eesti keele eksam toimus 15.09.2015.a. Ajavahemikul 12.07.2015.a –

15.09.2015.a tegeles kaebaja iseseisvalt eesti keele eksamiks ettevalmistumisega. Kaebaja

sooritas eksami positiivselt.

4. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja seisukohad sisalduvad vastuses

kaebusele (tl 32-33), vaidlustatud käskkirjades ja vaideotsuses.

Kaebaja ei ole vaidlustanud Viru Vangla 10.06.2015 käskkirja nr 6-2/946, millega vangla

määras kaebaja tööle. Distsiplinaarmenetluses saab vastustaja anda hinnangu kaebaja nendele

väidetele, mida ta distsiplinaarmenetluse käigus on esitanud. Kaebaja ei kasutanud

distsiplinaarmenetluses võimalust esitada ütlusi ja selgitusi. Kaebaja esitas vaidemenetluses ja

kohtus väiteid, mida distsiplinaarmenetluse käigus esitatud ei ole.

Üldharidust omandav kinnipeetav ei ole küll kohustatud töötama, kuid töövabastus kehtib

ajal, mil isik on reaalselt hõivatud õppetööga. Hariduse omandamine on töötamist asendavaks

tegevuseks siis, kui õppetöö toimub samal ajal kui töötamine.

Kaebaja osales riigikeele õppes ajavahemikel 06.01.2015.a - 07.03.2015.a ja 17.03.2015.a -

10.07.2015.a. Kaebaja asus haridust omandama (8.klassis õppima) alates 01.09.2015.a. Seega

ajavahemikul 11.07.2015.a - 31.08.2015.a ei olnud kaebaja vanglas hõivatud kinnipeetav.

Kaebajale anti tööle asumise korraldused ajal, mil ta ei olnud hõivatud ei keeleõppe ega ka

hariduse omandamisega.

Vangistusseadusest ei tulene, et kinnipeetav on kohustatud töötama vaid juhul, kui see on ette

nähtud tema ITK-s. ITK-l puuduvad haldusakti tunnused, tegemist on soovitusliku

iseloomuga programmilise dokumendiga.

Kohtu seisukoht

5. Vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud alluma

vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele.

VangS § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama, kui vangistusseadus ei sätesta

teisiti. Sama paragrahvi lg 2 p 2 kohaselt ei ole töötama kohustatud üldharidust või

kutseharidust omandav või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolitusel osalev

kinnipeetav. Ka VangS § 34 lg 5 sätestab, et hariduse omandamine toimub töö ajal.

6. Kaebaja väitel olid talle antud korraldused asuda tööle õigusvastased, kuna ta omandas

üldharidust (põhiharidust) ja osales riigikeele õppes ning seetõttu tal töökohustust ei olnud.

Õigusteoorias loetakse õppimist ja töötamist võrdse tähtsusega kohtlemisabinõudeks, mille

mõlema eesmärk on suurendada kinnipeetava iseseisvat toimetulekuvõimet pärast karistuse

kandmisest vabanemist ning aidata seeläbi kaasa vangistuse täideviimise eesmärkide

saavutamisele. Hariduse omandamine astub kinnipeetava töökohustuse asemele (L. Madise,

P. Pikamäe, J. Sootak. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura 2014. Lk

107).

Eeltoodust tuleneb, et kinnipeetaval ei ole töökohustust ainult sel ajal, kui ta on reaalselt

hõivatud hariduse omandamisega.

Praeguses asjas on kindlaks tehtud, et punktis 1 toodud kuupäevadel, kui kaebajale anti

korraldused asuda tööle, ei olnud kaebaja hõivatud üldhariduse või kutsehariduse

omandamise või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolitusega. Seda, et kaebaja

oleks vaidlusalustel kuupäevadel olnud hõivatud hariduse omandamisega, ei väida ka kaebaja

ise. Kaebaja väitel valmistus ta sel ajal iseseisvalt riigikeele eksamiks, kuid see ei ole

käsitletav ühegi VangS § 37 lg 2 p 2 nimetatud tegevusena. Lisaks on see väide tõendamata,

kuid kuna iseseisev õppimine ka tõendatuse korral ei vabastaks kaebajat töökohustusest, siis

puudub vajadus anda kaebajale võimalus täiendavate tõendite esitamiseks.

7. Kaebajat ei vabastanud töökohustusest see, et kaebaja ITK-s (tl 13-14) oli ette nähtud

põhihariduse ja riigikeele omandamine aastatel 2015 - 2017 ning töötamine aastatel 2018 -

2023. VangS § 37 lg 1 paneb kinnipeetavale kohustuse töötada sõltumata sellest, kas

töötamine on ette nähtud ITK-s.

Kaebaja eksib selles, et kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise

juhendi uue redaktsiooni kehtestamisega alates 31.05.2008.a (mitte 10.01.2014.a, nagu arvab

kaebaja) on ITK olemus kardinaalselt muutunud. On küll õige, et kuni 30.05.2008.a kehtinud

juhendi § 11 ütles, et täitmiskavas sisalduvad ettepanekud on soovituslikud ning juhendi uues

redaktsioonis sellist sätet või sõna „soovituslik“ ei ole. Samas ei saa ITK olemus tuleneda

ühest sättest justiitsministri poolt kehtestatud juhendis ning kohtupraktikas ei ole ITK olemust

ka põhjendatud ainuüksi sellele sättele tuginedes. ITK olemus tuleneb eelkõige VangS § 16,

mille põhjal ITK on vangistuse täideviimist planeeriv programmiline dokument. Ka

kohtupraktikas on olenemata juhendi uue redaktsiooni kehtestamisest jäädud selle juurde, et

ITK ei ole haldusakt.

8. Vaidlustatud käskkirjade kohaselt ei esitanud kaebaja tööle asumise korralduste saamisel

ühelgi korral vastuväidet, et tal ei ole töökohustust õppimise tõttu. Kohus andis kaebajale

võimaluse tõendada, et ta esitas tööle määramisel või tööle asumise korralduste saamisel

vastustajale sellekohase vastuväite. Kaebaja möönis, et sellise vastuväite esitamist tööle

määramisel ta tõendada ei saa ning korralduste saamisel kaebaja seda vastuväidet ei esitanud

(esitas selle vaides). Kohtu hinnangul näitab see, et kaebaja praegune põhjendus töötamisest

keeldumiseks on otsitud ning kaebaja keeldus tööle asumast põhjuseta.

Eeltoodud põhjustel olid kaebajale antud korraldused asuda tööle õiguspärased.

9. Isegi kui vanglaametnike korraldused kaebajale oleksid olnud ebaseaduslikud, oleks

kaebajal siiski tulnud need täita. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et korralduse täitmata

jätmine kinnipeetava poolt saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus

vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning

korralduse tühisus on ilmselge. Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega

seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust

keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist

vanglas (Riigikohtu lahendid 3-3-2-1-15, 3-3-1-103-06). HMS § 63 lg 2 kohaselt on haldusakt

tühine, kui sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan või haldusakti adressaat, seda ei ole

andnud pädev haldusorgan, see kohustab toime panema õigusrikkumise, sellest ei selgu

õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel

kellelgi võimalik täita. Selliseid asjaolusid praegusel juhul ei esinenud. Puudub ka korralduste

täitmata jätmist õigustav erinorm (võrdluseks õigus keelduda tööst, mis seab ohtu töötaja

tervise, tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 14 lg 5 p 4). See tähendab, et kaebajal

oleks tulnud täita talle antud korraldused ja soovi korral vaidlustada need hiljem.

10. Kokkuvõttes on vaidlustatud käskkirjad õiguspärased ja kohus jätab kaebuse

rahuldamata.

Menetluskulud

11. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude

väljamõistmiseks tuleb kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid.

Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja

ei mõisteta.

Kohus määras 16.03.2016.a määruses menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide

esitamise tähtajaks 31.03.2016.a. Pooled kuludokumente ja menetluskulude nimekirja kohtule

ei esitanud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Jõks

Kohtunik