3-16-151/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 19. aprill 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-151 Haldusasi S.K.i kaebus Maanteeameti kohustamiseks vastata kaebuse esitaja 02.12.2015 (täpsustatud 04.12.2015) teabenõudele ja väljastatada koopia tüübivastavuse tunnistusest ja tüübikinnituse tunnistusest, mis on väljastatud sõidukile Iveco 65C17, reg.nr xxx xxx (esmane registreerimine 18.06.2013) Menetlusosalised Kaebuse esitaja: S.K. Vastustaja: Maanteeamet RESOLUTSIOON 1. Jätta rahuldamata kaebuse esitaja taotlus kaebuse nõude muutmiseks. 2. Lõpetada haldusasja nr 3-16-151 menetlus. 3. Tagastada S.K.i poolt 20.01.2016 kaebuselt haldusasjas nr 3-16-151 tasutud riigilõiv summas 15 eurot selle kandmisega S.K.i arveldusarvele xxxxxxxxxxxxx. 4. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda. 5. Sekretäril saata määrus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. ASJAOLUD

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on S.K.i kaebus Maanteeameti kohustamiseks vastata kaebuse esitaja 02.12.2015 (täpsustatud 04.12.2015) teabenõudele ja väljastatada koopia tüübivastavuse tunnistusest ja tüübikinnituse tunnistusest, mis on väljastatud sõidukile Iveco 65C17, reg.nr xxx xxx (esmane registreerimine 18.06.2013).

2. 29.02.2016 saabus kohtule Maanteeameti vastus kaebusele, milles vastustaja leiab, et kaebuse esitaja poolt esitatud teabenõuded, mille täitmise kohustamiseks on kaebus kohtule esitatud, on Maanteeameti poolt täidetud. Eeltoodust tulenevalt palub vastustaja lõpetada haldusasja menetluse, kuna kaebusega ei ole võimalik kaebuse eesmärki saavutada.

3. Vastuseks kohtunõudele teatas kaebuse esitaja 07.03.2016 kohtule, et ta ei nõustu vastustaja seisukohaga, et Maanteeamet on kaebaja nõudmised täitnud. Kaebaja selgitab, et kui vaadata Iveco 65C17 valmistaja tehase väljastatud tüübivastavuse tunnistust, mis on väljastatud meiliga Maanteeameti poolt 03.12.2015, siis selle dokumendi väljastajaks on ikkagi firma Iveco S.p.A Torinos ja allakirjutanud tehase esindaja, mitte Eesti Vabariigi pädev asutus koos oma

2 esindajaga vastavalt Majandusja kommunikatsiooniministri 03.06.2011 määrusele nr 37 „Auto, mootorratta, mopeedi ja nende haagiste tüübikinnituse, üksiksõiduki kinnituse ja ümberehituse tingimused, nõuded ja kord1“ (MKM määrus nr 37).

Kaebaja ei nõustu ka Maanteeameti järgmise seisukohaga selles, et ta väljastas 08.01.2016 tüübivastavuse tunnistuse. Kaebaja märgib, et see on küll pdf-i formaadis saadetud paber, kuid mitte dokument. MKM määrus nr 37 lisa nr 14 näeb ette, et dokumendil oleks täidetud ka järgmised väljad: 45- Allakirjutanu (amet ja nimi); 46- Koht; 47- Allkiri Antud juhul võiks seda lugeda visandiks-mustandiks, millest tulevikus saab dokument.

4. 30.03.2016 teatas Maanteeamet kohtule, et on kaebajale väljastanud kogu kaebusega seotud info ja dokumendid, mis on avalikke ülesandeid täites tekkinud ning vastustajal ei ole kaebajale rohkem teavet või dokumente esitada.

Vastustaja selgitab, et tüübivastavuse tunnistusel on tüübikinnituse protsessi ahelas tähtis roll. Eriti oluline on see EÜ tüübikinnituse korral, kus selle väljastab tegelikult tootja. Tüübivastavuse tunnistus on tootja deklaratsioon, et toodetud sõiduk vastab algselt tüübikinnitatud sõiduki tüübile ehk on koopia algselt kontrollitud sõidukist. Siseriikliku tüübikinnituse korral ei oma tüübivastavuse tunnistus olulist rolli, kuna Eestis on tüübikinnituse asutus ja registreerimisasutus üks ja see sama - Maanteeamet. Juba sõiduki tüübikinnitamise käigus kontrollib Maanteeamet sõiduki üle ja sisestab andmed elektrooniliselt liiklusregistrisse ja seetõttu ei pea registreerimisel enam tüübivastavuse tunnistust näitama, et sealt andmeid liiklusregistrisse sisestada. Küsitud dokumenti ei ole kunagi väljastatud Maanteeameti poolt tootjale, kuna tootja saab selle ainult esitada Maanteeametile sõiduki registreerimiseks. Puudub sisuline mõte väljastada dokumenti, mis Maanteeametile tagasi antakse. Kuna sellist dokumenti pole kunagi väljastatud, ei ole dokumendil ka allkirjastajat ja kohta täidetud.

5. 13.04.2016 seisukohas jäi kaebaja seisukohale, et Maanteeamet ei ole kaebajale saatnud koopiat riikliku tüübikinnituse tunnistusest, mis peab olema väljastatud vastavalt MKM määrusele nr 37.

KOHTU PÕHJENDUSED

Nõude muutmise taotluse lahendamine

6. Kohus leiab, et sisuliselt on kaebuse esitaja soovinud muuta oma esialgset kaebust ning taotleb mitte enam teabenõudele vastamist, vaid kindla sisuga ja kindlatele nõuetele vastava dokumendi väljastamist. Sellest tulenevalt tuleb kaebaja seisukohta käsitleda kui kaebuse nõude muutmise taotlust.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 49 lg 1 sätestab, et kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal.

Käesoleval juhul on kaebuse esitaja soovinud sisuliselt esitada kohtule täiesti uue kohustamisnõude. Kohus leiab, et juhul, kui kaebaja ei ole rahul palutud dokumentide sisuga ja leiab, et need ei vasta Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ 05.09.2007 nõuetele ja tegemist on mitte tõese tüübivastavuse tunnistusega nagu nähtub kaebaja 18.02.2016 kirjast Maanteeametile (tl 34), samuti ei vasta tüübikinnitus MKM määrusele nr 37, siis tuleb kaebajal esitada haldusorganile konkreetne taotlus haldusmenetluse läbiviimiseks

3 (dokumentide vastavusse viimiseks ja kaebajale väljastamiseks, mille vastustaja peab lahendama). Antud küsimust ei ole aga võimalik lahendada käesoleva kaebuse raames sh kaebuse muutmise teel, sest selle esemeks on teabenõudele vastamiseks kohustamine. Juhul, kui kaebaja taotlus jäetakse rahuldamata või rahuldatakse haldusorgani poolt osaliselt, on kaebajal võimalik vajadusel pöörduda uue kaebusega kohtu poole, kui vastav otsus rikub kaebuse esitaja seadusega sätestatud subjektiivseid õigusi. Seega eeldab vastava kohustamisnõude esitamine eelnevat pöördumist haldusorgani poole ja kohase haldusmenetluse läbiviimist. Käesoleval juhul on vastav menetlus aga läbimata. Kohus leiab, et seadus ei anna kaebajale kohustamiskaebuse esitamise õigust ilma eelnevalt vastavat haldusmenetlust algatamata.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse esitaja taotluse kaebuse nõude muutmiseks rahuldamata.

Menetluse lõpetamine

7. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega haldusasja menetluse kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

Vastavalt avaliku teabe seaduse § 9 lg 1 on teabevaldaja kohustatud võimaldama juurdepääsu tema valduses olevale teabele. Käesoleval juhul on Maanteeamet vastanud kaebuse esitaja 02.12.2015 (täpsustatud 04.12.2015) teabenõudele ja väljastatanud koopia tüübivastavuse tunnistusest ja tüübikinnituse tunnistusest, mis on väljastatud sõidukile Iveco 65C17, reg.nr xxx xxx (esmane registreerimine 18.06.2013) (tl 36 ja 46-47). Vaidlust ei ole, et kaebuse esitaja on Maanteeameti poolt esitatud dokumendid kätte saanud. Seega on kaebusega nõutud toiming sooritatud ja vastustaja on oma avaliku teabe seadusest tuleneva kohustuse täitnud. Kaebaja ei ole taotlenud jätkata haldusasja menetlust toimingu sooritamisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamise nõudes vastavalt HKMS § 152 lg 2 ega põhjendanud, miks sellise nõude esitamine on vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb haldusasja nr 3-16-256 menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada.

8. Tasutud riigilõiv tagastatakse kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg 1 p 2 või 4 alusel (HKMS § 104 lg 5 p 4). Kaebaja tasus kaebuselt riigilõivu 15 eurot (tl 9), mille saab kaebajale tagastada.

9. Menetluse lõpetamise korral HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel kannab menetluskulud vastustaja, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest (HKMS § 108 lg 6). Kuivõrd kaebuse esitaja ei ole kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente (HKMS § 109 lg 1), siis jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv Kohtunik