3-13-2455/56 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Einar Vene ja Madis Ernits

Otsuse avalikult teatavakstegemise

aeg ja koht

19.04.2016, Tartu

Haldusasja number

3-13-2455

Haldusasi

OÜ Vollmond kaebus Maksu- ja Tolliameti

09.12.2013. a otsuse nr 12.2-7/259-9 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 23.01.2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Vollmond apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja OÜ Vollmond

Esindaja v.-adv. Rene Varul

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet (MTA)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada apellatsioonkaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 23.01.2015. a

otsus.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega tühistada Maksu- ja Tolliameti

09.12.2013. a otsus nr 12.2-7/259-9.

3. Mõista Maksu- ja Tolliametilt kaebaja kasuks välja 45 eurot menetluskulu.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 19.05.2016 (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja on kütusekäitlemisega tegelev äriühing, kel oli alates 15.03.2004 kütusemüügi

registreering nr KM0231. 29.04.2011 esitas kaebaja MTA-le registreerimistaotluse, mille

kohaselt oli planeeritavaks maksimaalseks ühe kalendrikuu kütuse müügi 20% maksumääraga

maksustavaks käibeks 400 000 eurot ning tekkida võivaks käibemaksukohustuse summaks

600 eurot. MTA määras 01.06.2011. a otsusega nr 12.2-7/230-1 kaebaja käibemaksu tagatise

vähendatud suuruseks 0 eurot ja andis uue registreeringu nr VKM000743.

2. MTA alustas 04.10.2013. a korraldusega nr 12.2-7/259-1 (tl I-10-10p) kaebaja 0-eurose

tagatise ülevaatamise menetlust. Kuna kaebaja enda esitatud käibedeklaratsioonide (KMD)

põhjal ei pruukinud varem määratud tagatis enam piisav olla, kohustas MTA kaebajat esitama

asjaolude kontrollimiseks teavet ja dokumente. Kaebaja täitis 04.10.2013. a korralduse

osaliselt ning esitas selle täitmata osale vaide. MTA rahuldas 13.11.2013. a vaideotsusega nr

6-1/17662 vaide ja tunnistas kehtetuks 04.10.2013. a korralduse selle vaidlustatud ja täitmata

jäetud osas.

3. MTA tegi kaebajale 27.11.2013 uue korralduse dokumentide esitamiseks ning suulise

teabe andmiseks (korraldus nr 12.2-7/259-6, tl I-52-54). Kaebaja esitas nimetatud

korraldusele vaide ja MTA tunnistas 17.12.2013. a vaideotsusega nr 6-1/1890-2 (tl I-191-

193p) 27.11.2013. a korralduse kehtetuks.

4.

09.12.2013 otsustas MTA kustutada majandustegevuse registrist kaebaja vedelkütuse

müügi registreeringu nr VKM000743 (otsus nr 12.2-7/259-9, tl I-55-61 ja I-140-143).

Otsuse aluseks oli otsuse tegemise ajal kehtinud vedelkütuse seaduse (VKS) § 15 lg 2 ja § 15

lg 7 p 2 ning majandustegevuse registri seaduse (MTRS) § 13 ja § 24 lg 1 p 4.

Otsuse kohaselt on kaebaja pärast kütuse müügi registreeringu uuesti saamist 01.06.2011

deklareerinud käivet, mis ületab ühes kalendrikuus 440 000 eurot 2011. aastal neljal kuul,

2012. aastal üheksal kuul ja 2013. aastal üheksal kuul. Seejuures oli 2013. aasta augustis ja

septembris hüppeline käibe tõus, ületades 10 miljonit eurot. Maksuhaldur tuletas 31.10.2012.

a teavitusega nr 12.2-7/338 (tl I-184) kaebajale meelde teavitamiskohustust kütuse müügi

käibe ületamisest. Kaebaja on korduvalt rikkunud VKS § 14 lõikes 5 sätestatud

teavitamiskohustust. KMD-dest nähtuvalt on tõusnud ka kaebaja tasumisele kuuluv

käibemaksukohustus võrreldes 2011 MTA-le esitatud andmetega. Teavitamiskohustuse

rikkumine ei ole ainus rikkumine, vaid kaebajal on esitamata ka 2012. aasta majandusaasta

aruanne.

Kaebaja ei aita kaasa tagatise ülevaatamise menetlusele, mistõttu tekkis kahtlus, et kaebaja

käibemaksukohustus võib olla suurem kui KMD-des näidatud. Selleks, et edasisi rikkumisi

ära hoida, pidas MTA põhjendatuks kaebaja registreeringu kustutamist. Viivitusest tuleneva

kahju ärahoidmiseks ja avalike huvide kaitseks on vajalik maksuhalduri viivitamatu

sekkumine.

5. Kaebaja esitas 12.12.2013 kaebuse (tl I-3-8) taotlusega tühistada MTA 09.12.2013. a

otsus nr 12.2-7/259-9.

Kaebaja pidas oma õigusi rikkuvaks asjaolu, et maksuhaldur küsis 27.11.2013. a korraldusega

teavet ja andmeid, et alustada tagatise ülevaatamise menetlust ning samas tegi otsuse hoopis

registreeringu kustutamiseks. Samas ei andnud maksuhaldur kaebajale mingit võimalust oma

seisukohtade esitamiseks. Kaebaja arvates on registreeringu kustutamine maksuhalduri

sanktsioon selle eest, et kaebaja vaidlustas teabenõude korraldused.

Maksuhaldur rakendas ebaõigesti VKS § 15 lg-t 7. Vastavalt nimetatud sätetele võib

maksuhaldur teha registreeringu kustutamise otsuse, kui kütuse müüja ei ole maksuhaldurit

teavitanud vastavalt VKS § 14 lõikes 5 sätestatule.

Kaebaja teavitas maksuhaldurit oma käivetest, seega oli riik teadlik kaebaja käivetest ning

omas võimalust alustada vajadusel tagatise määramise või suurendamise menetlust.

Kaebaja deklareeris käibemaksu õigesti. Maksuhaldur arvestas valesti laekumiste ja

ülekannete summad.

Kaebaja ei teinud tehinguid registreeringuid mitteomavate isikutega, ei takistanud tagatise

menetlust ning esitas maksuhaldurile värskete andmetega bilansi ja kasumiaruande.

Majandusaasta aruanne on samuti valmis, kuid see on veel auditeerimata.

Maksuhaldur ei teostanud negatiivse otsuse tegemisel hea halduse menetlust.

Lemmatsi tanklas toimus aktiivselt kütusemüük ning registreeringu kustutamine toimus

kaebajale ootamatult.

6. Vastustaja esitas haldusasjas seisukohad (tl II-103-105) ja taotles jätta kaebuse

rahuldamata.

Vaidlustatud otsus on maksuhalduri arvates õiguspärane, kaalutletud, proportsionaalne ja

vastab vorminõuetele.

Kaebaja on korduvalt rikkunud VKS § 14 lg 5 sätestatud teavitamiskohustust. Maksuhalduril

on kahtlus, et kaebaja tahtlikult esitab maksuhaldurile teavet ja dokumente valikuliselt ning

maksuhalduril on kaebaja kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmise tõttu äriühingu käivet

võimatu kontrollida. Maksuhaldur ei rikkunud ärakuulamispõhimõtet ning kaebaja on teadlik,

et teavitamiskohustuse rikkumine võib kaasa tuua majandustegevuse registris vedelkütuse

müügi registreeringu kustutamise.

Maksuhaldur asus paikvaatluse tulemusena seisukohale, et Külitse külas Lemmatsi tankla on

suletud ning kaebaja ei tegutse nimetatud tegevuskoha aadressil.

Vastustaja hinnangul on õigesti kohaldatud VKS § 15 lg 7 p 2, mille eesmärgiks on tagada

vedelkütuseturul aus konkurents ning majandustegevuse registris peavad omama

registreeringut vaid isikud, kes järgivad seadusi. Käesoleval juhul on selgelt olemas kaalukas

huvi, et ei saaks jätkuda isiku tegevus, ilma et maksuhalduril puuduks võimalus põhjendatud

kahtluse korral kaebaja KMD-des esitatud andmeid kontrollida. Seda enam, et isik ei olnud

2012. aasta majandusaruannet otsuse tegemise ajal äriregistrile esitanud.

ja menetluskulud jätta kaebaja enda kanda.

Kaevatava otsuse p-s 1.4 on arvutuslik viga, mida maksuhaldur oli nõus ära märkima ka

kompromisskokkuleppes.

7. Halduskohus jättis 23.01.2015. a otsusega (tl II-108-111) kaebuse rahuldamata.

Halduskohus leidis, et kohaldamisele kuuluvad vedelkütuse seaduse ja majandustegevuse

registri seaduse (MTRS) sätted, mis kehtisid ajal mil viidi läbi haldusmenetlus ja tehti

kaevatav haldusakt. VKS § 15 lg 2 kohaselt on majandustegevuse registri seaduse tähenduses

registreerimismenetlust teostavaks haldusorganiks MTA. VKS § 15 lg 7 p 2 kohaselt võib

maksuhaldur lisaks majandustegevuse registri seaduses sätestatule teha registreeringu

kustutamise otsuse, kui kütuse müüja ei ole maksuhaldurit teavitanud vastavalt VKS § 14

lgs 5 sätestatule, mille kohaselt peab kütuse müüja teavitama maksuhaldurit eelnevalt viis

tööpäeva ette kavatsusest ületada oma VKS § 14 lg 1 punktis 6 nimetatud maksimaalset

kütuse müügi käivet ühes kalendrikuus, kui isik soovib tegeleda kütuse müügiga.

Registreerimismenetlus viiakse läbi MTRS 3. peatüki sätete alusel ning nimetatud seaduse §

24 lg 1 alusel saab haldusorgan teha registreeringu kustutamise otsuse nimetatud sätte

punktide loetelu alusel. Kaebaja puhul on rakendatud MTRS § 24 lg 1 punkti 4.

Halduskohus nõustus maksuhalduriga, et tulenevalt maksuhaldurile pandud ülesannetest, peab

maksuhaldur tegutsema kiirelt ja otsustavalt. Samuti, et kaebaja suhtes ei rikutud

ärakuulamispõhimõtet, kuna kaebaja ärakuulamine ei oleks saanud mõjutada maksuhalduri

poolt tehtud otsust. Haldusmenetlust saab läbi viia menetlusosalist ära kuulamata, kui

viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks tuleb koheselt tegutseda

ning haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 58 tulenevalt ei saa nõuda haldusakti kehtetuks

tunnistamist üksnes põhjusel, et mõningaid menetlusnõudeid on rikutud kui rikkumine ei

võinud mõjutada asja otsustamist. Iseenesest on menetlusosalise arvamuse ja vastuväidete

ärakuulamata jätmine menetlusnõude rikkumine, kuid antud juhul on kaebajal olnud võimalus

omapoolsete selgituste andmiseks ja dokumentide esitamiseks enne kaevatava otsustuse

tegemist. Maksuhaldur tegi äriühingu suhtes korraldused, milles anti võimalus omapoolesete

selgituste andmiseks ning dokumentide esitamiseks. Kaebaja on need vaidlustanud ning

leidnud, et võib dokumente esitada valikuliselt. Maksuhaldur tegi kaebajale teatavaks, et kui

ta ei esita küsitud dokumente, teeb maksuhaldur otsustuse olemasolevate dokumentide põhjal.

VKS § 15 lg 7 p 2 alusel võib maksuhaldur teha registreeringu kustutamise otsuse, kui isik ei

ole teavitanud maksuhaldurit vähemalt 5 tööpäeva ette kavatsusest ületada oma plaanis

sisalduvat maksimaalset kütuse müügi käivet ühes kalendrikuus. Asja materjalide kohaselt oli

kaebajal kohustus maksuhaldurit teavitada, kui maksimaalne kütuse müügi käive ületab ühes

kalendrikuus 440 000 eurot, kuid siiani on kaebaja seda kohustust eiranud. Maksuhaldur on

koostanud ja esitanud kohtule tabeli (periood 2011 juuni kuni 2014 oktoober, välja arvatud

mõned kuud), milles on toodud kaebaja 20% määraga maksustatav käive ja maksimaalse

käibe (440 000 eurot) ületanud summade suurused esitatud KMD-de alusel. Kaebaja teadis

kohustusest, et tuleb teavitada maksuhaldurit käibe ületamisest ning samuti teadis kaebaja ka

saabuvat tagajärge, kuid kaebaja oma kohustust ei täida.

Maksuhaldur koostas teavituse nr 12.2-7/338 (tl I-184), millega tuletas kaebajale meelde, et

juhul, kui kütuse müüja maksuhaldurit käibe ületamisest ei teavita, võib maksuhaldur VKS

§ 15 lg 7 p 2 alusel teha majandustegevuse registreeringu kustutamise otsuse. Halduskohus

leidis, et maksuhaldur on kaebaja suhtes eeltoodud seaduse sätteid õiguspäraselt rakendatud.

Kaebaja väide, et on maksuhaldurit teavitanud oma käivetest ning on deklareerinud oma

käivet õigesti, ei ole tõendatud. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi sellekohast tõendit

maksuhaldurile ega kohtule, vaid vaidlustas maksuhalduri korraldused, millega maksuhaldur

andis kaebajale võimaluse dokumentide ja tõendite esitamiseks. Kaebaja ei reageerinud

maksuhalduri poolt saadetud teavitamiskohustusele ja esitas maksuhaldurile dokumente

valikuliselt. Kuna teavitamiskohustust on eiratud, on maksuhaldur õiguspäraselt kohaldanud

vaidlusalusel perioodil kehtinud VKS § 15 lg 7 p 2 ja MTRS § 24 lg 1 p 4 sätestatut.

Kaebaja väitis, et ei ole takistanud maksuhaldurit tagatise menetlemisel. Tuvastamist leidis

asjaolu, et kaebaja ei ole täitnud kaasaaitamiskohustust, mis raskendab oluliselt maksuhalduri

tööd. Kaasaaitamiskohustus seisneb eelkõige kohustuses pidada korrektset

raamatupidamisarvestust ja säilitada oma majandustegevuse dokumente, et esitada need

maksuhaldurile oma õiguste kaitseks soodsa lahendi saamiseks. Kaebaja

kaasaaitamiskohustuse eiramine annab aluse kahtluseks, et isik võib varjata oma tegelikku

maksukohustust. Maksuhaldur alustas 04.10.2013 kaebaja suhtes tagatise ülevaatuse

menetluse, kuid kaebaja ei esitanud maksuhaldurile vajalikke dokumente. Analüüsides

kaebajalt saadud andmeid, ilmnes, et kaebaja rikkus VKS § 14 lg-st 5 tulenevat

teavitamiskohustust.

Pangakontode väljavõtetest on näha, et arvete tasumised on toimunud peale isikute kütuse

müügi registreeringute peatamist või kustutamist ning arvete tasumised on toimunud läbi

kolmandate isikute. Samuti ei saa pidada kokkusattumuseks asjaolu, et kaebaja on kütust

ostnud isikutelt, kes on koheselt ka oma tegevuse äris lõpetanud.

Majandustegevuse registris peaksid omama registreeringut isikud, kes on korrektsed seaduste

täitmise osas ning samuti on oluline, et kütuse valdkonnas tegutsevatele isikutele on määratud

tagatis, mis nende tekkida võivat maksukohustust reaalselt tagaks. Seega on põhjendatud

maksuhalduri seisukoht, et ei saa pidada õigeks kaebaja tegevuse jätkamist ilma, et

maksuhalduril puuduks võimalus põhjendatud kahtluse korral kaebaja KMD-des esitatud

andmeid kontrollida. Edasiste rikkumiste ärahoidmiseks on põhjendatud kaebaja

registreeringu kustutamine.

Kaebaja suhtes on tehtud 31.03.2014 otsus nr 12.2-3/2199-12, millega kustutati kaebaja

käibemaksukohustuslaste registrist. Nimetatud otsuse on kaebaja vaidlustanud haldusasja

nr 314-50441 raames.

Kaebaja väitel tegutseb tal hetkel kütusemüügi tankla Lemmatsis, mille tegevuse

tõendamiseks esitas kaebaja kohtule mõned arved. Halduskohus leidis, et mõned ostutšekid

tanklapoes ei ole tõendiks aktiivsele äritegevusele ega äriühingus toimuva kohta ning ei

muuda käesolevas asjas tehtud otsustust.

Kaevatava otsuse p-s 1.4 sisalduva maksuhalduri poolt tunnistatud arvutusliku vea osas leidis

halduskohus, et see ei anna alust kaevatava otsuse tühistamiseks, kuna see ei muuda asja

sisulist otsustamist. Vastustaja lisas asja materjalide juurde Exeli tabelis tehtud uued arvutused

ja esitas pangaväljavõtted, millega muutusid vaidlusaluse otsuse p-s 1.4 sisalduvad arvutused

ning summa.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

8.

23.02.2015 esitas kaebaja hiljem täiendatud apellatsioonkaebuse (tl II-119-123,

II149149p), milles taotleb halduskohtu otsuse ja MTA 09.12.2013. a otsuse nr 12.27/2599

tühistamist.

MKS § 13 kohaselt on maksukohustuslasel õigus enne tema õigusi puudutava haldusakti

andmist esitada maksuhaldurile oma arvamusi ega vastuväited. Sama põhimõtte kehtestab

HMS § 40 lg 1 ja 2. MTA on 04.10.2013. a ja 27.11.2013. a korraldustega nõudnud andmeid,

et teostada kaebaja suhtes kütuse käibemaksu tagatise ülevaatamise menetlust VKS § 42 ja §

24 lg 1 p 1 järgi. Mõlemad MTA korraldused on tunnistatud kehtetuks. Seejärel tegi MTA

ootamatult 09.12.2013. a otsuse vedelkütuse müügi registreeringu kustutamise kohta

majandustegevuse registrist. Selles osas ei ole kaebajale antud mingit võimalust seisukohtade

ja vastuväidete esitamiseks.

Kaebaja vaidlustas õigustatult MTA korraldused tagatise ülevaatamiseks, sest mõlemad

korraldused tunnistati MTA enda poolt kehtetuks.

Kaebajale oli teada, et MTA võib teha otsustuse tagatise suurendamiseks, sest tegemist oli

tagatise ülevaatamise haldusmenetlusega. Kaebaja sai anda andmeid ja selgitusi vaid tagatise

ülevaatamise menetluses ja küsimustes, mitte mõnes muus menetluses.

Halduskohtu seisukoht on täielikult põhjendamata.

Maksuhaldur põhjendas vaidlustatud otsuse p-s 2.7, et kaebaja käibemaksukohustus võib olla

suurem, kui KMD-des näidatud ning käibemaksu õigeaegseks laekumiseks ja õigeks summas

laekumiseks on vajalik MTA viivitamatu sekkumine. MTA tõi vaidlustatud otsuse p-s 1.4

esile, et kaebaja on jätnud tasumata käibemaksu summas 601 567,95 eurot. Tegemist oli MTA

arvutusliku veaga, mida MTA kohtumenetluses tunnistas. Seega langes ära alus, millega MTA

põhjendas HMS § 40 lg 3 p 1 rakendamist. Etteheide maksude mittemaksmise kohta oli MTA

vaidlustatud otsuses kõige olulisem tegur.

Registreeringu kustutamine oli MTA sanktsioon selle eest, et kaebaja kaitses oma huve

teabenõudmiste korraldusi vaidlustades, ja tegi seda põhjendatult.

MTA tegi menetluse jooksul korduvalt ettepanekuid vaidluse lahendamiseks kohtuliku

kompromissiga, mille raames MTA tunnistaks ise vaidlustatud otsuse kehtetuks. MTA sai aru,

et ta oli teinud otsuses arvestusliku vea, mille kaudu on ekslikult heidetud kaebajale ette

maksude mittetasumist. Samas ei soovinud MTA apellandi menetluskulusid tasuda, mistõttu

ei jõutudki asjas kompromissile.

Halduskohus ei ole arvestanud, et mõlemad MTA korraldused teabe nõudmiseks olid

õigusvastased ja tunnistati kehtetuks. MTA ei andnud kolmandat teabe nõudmise korraldust,

vaid andis selle asemel korralduse majandustegevuse registrist kustutamiseks. Kaebajale ei

saa heita ette korralduste vaidlustamist olukorras, kus vaidlustamine oli edukas.

MTA on vaidlustatud otsuse, mis on kaalutlusotsus, teinud eelkõige lähtudes otsuse p-s 1.4

sisalduvast arvutuskäigust apellandi käibemaksu tasumise kohta, millega on mh põhjendatud

kaebaja ärakuulamata jätmist. MTA on vaidlustatud otsuse p-st 1.4 nähtuvalt analüüsinud

kaebaja pangakontode väljavõtteid perioodil 01.03.2013 kuni 10.10.2013 ja teinud järelduse,

et kaebaja kontodele on laekunud kokku 31 863 459,41 eurot ja üle kantud 28 254 051,69

eurot. MTA järeldab, et laekumist ja ülekannete vahe on 3 609 407,72 eurot, millelt tulnuks

tasuda käibemaksu 601 567,95 eurot. Kaebaja lisas asja juurde oma pangakontode väljavõtted

ja analüüsi, mille kohaselt on laekumiste ja ülekannete vahe vaid 5 592,24 eurot, mitte

3 609 407,72 eurot. Sellelt summalt on maksud tasutud.

MTA järeldas, et kaebaja on korduvalt rikkunud VKS § 14 lg 5 sätestatud teavituskohustust,

kuna näiteks 2013 on viiel kuul ületatud käivet, mis vastab 440 000 eurole. Kaebaja on

selgitanud menetluses korduvalt, et kütusemüüjad täidavadki oma VKS § 14 lg 5

teavituskohustuse läbi igakuiste, 15.-ndaks kuupäevaks esitatavate kütusearuannete ja

20.ndaks kuupäevaks esitatavate KMD-dega. Kaebaja on esitanud vastavad aruanded

käesoleva asja materjalide juurde.

Nõnda oli MTA alates 2011. a maist teadlik kaebaja käivetest, nende tasemest ja kõikumistest

ning omab võimalust alustada vajadusel tagatise määramise/suurendamise menetlust.

Praktikas on VKS § 14 lg 5 tekitanud küsimusi nö etteulatuva teavitamise võimalikkusest,

kuna kütusetehingute puhul on pea võimatu 5 päeva ette prognoosida, millistes kogustes ja

hindadega hakatakse tehinguid tegema, st mis hetkel ja kas toimub äriplaanis näidatud

käibetaseme ületamine. MTA on juba pikema aja jooksul aktsepteerinud olukorda, kus ta saab

kütusekäitleja käivetest teada läbi igakuiste KMD-de ja kütusearuannete.

Kaebaja on ka vahetult suhelnud maksuametnikega käivete teemal, mh MTA poolt 2012. a

oktoobris saadetud teatise osas. MTA jäi toona selgitustega rahule. Kaebaja peab

ebaproportsionaalseks meedet tema registrist kustutamiseks. MTA on ise vaidlustatud otsuses

möönnud (p 1.3), et MTA saab isiku käibeandmete kohta informatsiooni ka KMD-dest.

MTA on heitnud vaidlustatud otsuse punktis 1.5 ette, et esineb kahtlus, mille kohaselt olevat

kaebaja teinud kütusetehinguid mõningate äriühingutega (OÜ SimCity, Oil Pluss Grupp OÜ,

Luxoil OÜ jt), kellel oli kütuseregistreering selleks hetkeks kustutatud. Kaebaja esitas kohtule

üksikasjalikud andmed, mille kohaselt ei ole ta teinud ühtegi tehingut isikutega, kellel oleks

selleks hetkeks olnud registreering kas peatatud või kustutatud. Kaebaja suhtes ei ole seni

alustatud eelviidatud tehingute osas maksumenetlust ega muud menetlust. Seega on ka need

MTA kahtlused alusetud.

MTA vaidlustatud otsuse p-s 1.6 viidanud, et veendus paikvaatluse raames, et kaebaja

Lemmatsi tankla on suletud ja kaebaja ei tegutse nimetatud tegevuskoha aadressil. Kaebaja

leiab, et halduskohus on Lemmatsi tankla osas rikkunud uurimispõhimõtet. Kaebajal on

Lemmatsi tanklas ja tanklapoes tööl kaks inimest, aktiivne kütuse jaemüük toimub seal

igapäevast ja MTA on sellest hästi teadlik.

9. MTA palub apellatsioonkaebusele esitatud ja hiljem täiendatud vastuses (tl II-131-134p,

II-142-143, II-154-154p) jätta see rahuldamata.

Tõendite kogum, mille kaebaja 04.10.2013. a korralduse alusel valikuliselt esitas, ei olnud

piisav, et määrata kütuse õiglane tagatis.

HMS § 40 lg 3 p 1 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja

vastuväiteid ära kuulamata, kui viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide

kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda. Selleks, et edaspidiseid rikkumisi ära hoida on

põhjendatud kaebaja registreeringu kustutamine ilma teda teavitamata, sest viivitusest

tuleneva kahju ärahoidmiseks ja avalike huvide kaitseks on vajalik MTA viivitamatu

sekkumine. Majandustegevuse registris peaksid omama registreeringut ainult isikud, kes on

korrektsed maksuseaduste, tollieeskirjade ja VKS-i täitmise osas. Samuti on oluline, et kütuse

valdkonnas tegutsevatele isikutele oleks määratud kütuse tagatis, mis nende tekkida võivat

maksukohustust reaalselt tagaks.

Kaebajalt küsiti 04.10.2013. a korraldusega andmeid, veendumaks KMD andmete õigsuses, et

selgitada välja kütuse müügist tekkinud käive. Andmete küsimise õigus tuleneb peale MKS-i

ka VKS § 14 lg-st 2 ning § 15 lg-st 2. Kui majandusregistris registreeringust huvitatud isik ei

esita tõendeid majandustegevusega tegelemise jätkamiseks, tekitab see põhjendatud kahtluse

KMD-des esitatud andmete õigsuses. Kuna maksuhalduri pädevusse kuulub nii

käibemaksukohustuslaste registri pidamine ja kontroll kui ka VKS-st tulenev järelevalve

majandusregistris registreeritud isikute üle, siis kõiki asjaolusid hinnates oli vaidlusaluse

otsuse tegemine põhjendatud ja otsuse tegemisega viivitamine lubamatu.

Kaebaja käitumisest nähtub eesmärk menetlust venitada ja maksuhaldurile andmete esitamine

võimalikult pikaks ajaks edasi lükata.

Vaidlusaluse otsuse tegemine oli vajalik, kuna see teenib olulist avalikku huvi ausa

konkurentsi tagamiseks. VKS-i ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (895 SE III)

seletuskirja kohaselt riivas kütuseturul kujunenud olukord oluliselt seadusekuulekate

ettevõtjate huve, sest nad on sunnitud konkureerima ettevõtjatega, kes käibemaksupettuste

toimepanemise läbi saavad ebaausa konkurentsieelise. Seetõttu peab riik rakendama

meetmeid, mis muudaks kütusesektori võimalike käibemaksupettuste läbiviijate jaoks senisest

oluliselt vähematraktiivsemaks ning muudaks taas võimalikuks võrdse konkurentsi.

MTA-l on kohustus tagada maksuhalduri pädevusse kuuluvate registrite nõuetekohane

toimimine ja takistada registreeringute kuritarvitamist. Tulenevalt maksuhaldurile pandud

ülesannetest peab maksuhaldur reageerima kiirelt ja otsustavalt, kui tuvastatakse, et

kütusekäitleja jätab seadusest tulenevad kohustused täitmata. Maksuhalduril on põhjendatud

kahtlus, et kaebaja teadlikult ei teavita maksuhaldurit kütuse käibe suurenemisest.

Antud olukorras on apellant korduvalt oma seadusest tulenevat kohustust eiranud.

MTA ning kaebaja ei ole kompromissi läbirääkimisi isegi alustanud. Seega ei saanud toimuda

ka sisulisi väitlusi. Ettepaneku kohtuvälise kompromissi sõlmimiseks tegi kohus ja

menetluspoolte esindajad lubasid kompromissi võimalikkust esindatavatega arutada,

kusjuures just kaebaja väitis, et kaebaja on loomulikult nõus kompromissi saavutamisega

(05.06.2014 istungi protokoll, lk 5).

Halduskohtu seisukoht on kooskõlas HKMS § 59 lg-s 1 sätestatuga, nimelt peab

menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tema väited tuginevad. Seega, kui kaebaja

leidis, et mingid dokumendid võivad asja lahendamisel tähtsust omada, oleks ta pidanud

esitama kohtule taotluse nende dokumentide väljanõudmiseks ja tõendina kohtuasja juurde

võtmiseks või esitama need ise. Kaebaja sellist taotlust ja usaldusväärseid tõendeid kohtule

esitanud ei ole. Kõik muud dokumendid, mis kaebaja kohtumenetluses esitas, on halduskohus

asja materjalide juurde võtnud ning analüüsinud neid koos teiste tõenditega.

KMD-d on formaalsed tõendid seni, kuni maksuhaldur on nende aluseks olevaid arvestusi

kontrollinud, ning need ei asenda ka VKS-st tulenevat teavitamiskohustust. Vastustaja viitab

01.07.2014 jõustunud majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MsüS) § 38 lg-tele 1 ja 2.

Seadusandja jätkuv tahe on, et kütuse müüja teavitab MTA-d kütuse müügi maksimaalse

käibe ületamise kavatsusest.

Käibe tõusust etteteatamine on vajalik selleks, et maksuhaldur saaks õigeaegselt hinnata

tagatise piisavust ja vajadusel rakendada meetmeid õiglase tagatise määramiseks. Kaebaja ei

ole ka pärast 09.12.2013 tehtud otsust kordagi teavitanud MTA-d käibe tõusust.

Maksuhaldur võrdles 09.12.2013. a otsuse p-s 1.4 käibedeklaratsioonides esitatud andmeid

ning leidis, et isik deklareerib 20% määraga maksustatavat käivet ja sisendkäibemaksu

peaaegu võrdsetes summades, mistõttu riigile laekub keskmiselt 10 000 000 euro suuruste

käivete puhul käibemaksu kõigest 1400–1700 eurot (09.12.2012. a otsuse lisa 1). Kuna

kaebaja kõiki andmeid ei esitanud, püüdis maksuhaldur pangakontode laekumiste ja

ülekannete põhjal tuua välja kaebaja ligikaudse käibe. Arvutusliku vea tõttu tuli laekumiste ja

ümberkannete vahe tegelikkusest suurem. Samas on maksuhaldur osundanud 09.12.2015. a

otsuse p-s 1.4 sellele, et arvutuslikud andmed ei ole täpsed, sest laekumisi ja käibeid ei saa

samastada.

Kaebaja ei ole esitanud kohtumenetluses usaldusväärseid tõendeid (näit arved), mis

kinnitaksid, et tehingud MTA 09.12.2013. a otsuse p-s 1.5 nimetatud äriühingutega võisid

toimuda enne, kui need kustutati erinevatest registritest. Kütusemüügi puhul toimuvad

maksupettused väga suurtes mahtudes ja lühikese aja jooksul ning juba maksusummade

riigieelarvesse tasumise ajaks on vastavat kohustust kandev ettevõtja tegevuse lõpetanud, selle

juhtideks on saanud variisikud ning ajaks, mil maksuhaldur pettuse avastab, on

maksukohustust kandev ettevõtja ka varatu, mistõttu reaalselt temalt maksude sissenõudmine

võimalik ei ole.

Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja võis olla heatahtlik ostja, kes kütuse müüjate tausta ei tea.

Kaebaja käitumisest nähtub, et eesmärgiks on asja venitamine ja andmete esitamise

võimalikult pikaks ajaks edasi lükkamine. Selline kaebaja käitumine viitab selgelt

võimalusele, et kaebaja võib registreeringut registrites kuritarvitada.

Suuremas osas on tehtud ülekandeid läbi kolmandate isikute (09.12.2013. a otsus, p 1.4).

29.11.2013 viis maksuhaldur läbi paikvaatluse kaebaja majandustegevuse registrisse kantud

tegevuskohas aadressil Lemmatsi tankla, Külitse küla, Ülenurme vald, Tartumaa.

Maksuhaldur veendus vaatluse käigus, et Lemmatsi tankla on suletud ning kaebaja ei tegutse

nimetatud tegevuskoha aadressil. Vaatluse ajal viibis objektil OÜ VVP Kinnisvara juhatuse

liige V. Piljukov, kes oli tankla haldaja juba pikemat aega ning tema ei teadnud kaebajast

midagi. Tema sõnul pärast remonti hakkab tanklas tegutsema Kõrveküla Tankla OÜ. Seega

otsuse tegemise ajal kaebaja tegevust majandusregistris märgitud aadressil ei toimunud.

Tegevusloa kehtetuks tunnistamine ei tähenda kaebajale võimatust sellel tegevusalal

tegutseda, vaid kaebajal on võimalus esitada MTA-le taotlus tegevusloa saamiseks koos kõigi

vajalike dokumentidega. See tagaks võimaluse määrata kaebajale õiglane kütuse tagatis, mis

on kütuse müügiga tegeleva ettevõtte tegevusloa üheks eelduseks ning tagamaks tehingutelt

riigile tasumisele kuuluva käibemaksu laekumist riigi eelarvesse.

Juba 10.05.2011. a otsuses nr 12.2-7/230-1 juhtis MTA kaebaja tähelepanu VKS § 14 lg-le 5

ja VKS § 15 lg 1 p-le. Samuti hoiatas MTA, et juhul, kui kütuse müüja MTA-d käibe

ületamisest teavitanud ei ole, võib MTA VKS § 15 lg 7 kohaselt teha majandustegevuse

registreeringu kustutamise otsuse. Otsuses sisaldusid ka juhised, et teavitus tuleb esitada e-

posti aadressile mtr@emta.ee ja seda juhul, kui nimetatud andmed on muutunud enam kui

10%.

MTA saatis 31.10.2012 kaebajale teavituse nr 12.2-7/338, milles tuletas meelde

teavituskohustust viidates VKS § 14 lg-le 5 ning VKS § 15 lg 7 p-le 2.

Majandustegevuse registris kaebaja kütuse müügi registreeringu kustutamine riivab kaebaja

ettevõtlusvabadust ning võib mõjutada kaebaja majanduslikku olukorda, kuid see on välditav

kaebaja enda poolt.

MTA on alustanud 02.09.2014. a korraldusega kaebaja käibe- ja tulumaksu arvestamise,

deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli maksustamisperioodil juuli 2014. Kaebus

korralduse tühistamise nõudes on halduskohtu menetluses (haldusasi nr 3-14-52847). Seega

ka üksikjuhtumi kontroll on takistatud kaebaja venitamise ja valikulise dokumentide esitamise

tõttu. Maksumenetluses kogutud tõendite pinnalt võib teha järelduse, et kontroll päädib

täiendavate maksude määramisega.

Kaebaja on ka teistes kontrollides esitanud teavet ja dokumente valikuliselt ja on andnud

teavet vaid isikute kohta, kes eeldatavalt tehinguid kinnitavad. Kaebaja suhtes läbiviidud

üksikjuhtumi kontrollis tuvastas MTA suuremahulise käibemaksupettuse, kus äriühing

deklareeris alusetult sisendkäibemaksu summas 2 323 497 eurot (haldusasi nr 3-16-339).

Kaebaja puhul on äriühingu ainus seaduslik esindaja variisik, kes on pikemat aega kaebaja

juhatuse liige ning kes esindaja sõnul korraldas kogu majandustegevust ainuisikuliselt, kuid

kellelt maksuhaldur seletusi ei ole üldse saanud. Maksuhalduril ei ole olnud võimalik ka

teistes menetlustes, mis on alustatud pärast detsembrit 2013, V. Kortšakalt seletusi saada.

Käesolevaks ajaks on äriühingu juriidiline aadress muudetud Tartust Narva. Kaebaja on varatu

ja äriregistri andmetel on kaebajale tehtud äriregistrist kustutamise hoiatus, sest on esitamata

2014. aasta majandusaasta aruanne.

MTA suurendas 27.04.2015. a otsusega nr 12.2-7/00023-3 kaebaja tagatist 2 323 500 euroni,

mille kaebaja jättis esitamata. Tartu Ringkonnakohus peatas 26.06.2015. a määrusega

haldusasjas nr 3-15-1246 MTA 27.04.2015. a otsuse täitmise kuni asjas tehtava lõpliku

kohtulahendi jõustumiseni alates hetkest, kui kaebaja on MTA-le esitanud tagatise summas

100 000 eurot. Kohtu poolt määratud tähtajaks kaebaja MTA-le tagatist summas 100 000

eurot ei esitanud.

MTA peatas 15.10.2015. a otsusega nr 12.2-7/00138-1 MsüS § 43 lg 1 p 1 alusel kaebaja

kütuse müügi tegevusloa nr VKM000743 täielikult alates 16.10.2015. Peatamine kehtib kuni

MTA 27.04.2015. a otsuses nõutud käibemaksutagatise esitamiseni ja 15.10.2015. a otsuse

kehtetuks tunnistamiseni või 09.12.2013. a otsuse alusel tegevusloa kehtetuks tunnistamise

otsustamiseni haldusasjas nr 3-13-2455.

Halduskohtu 15.01.2014. a esialgse õiguskaitse määruse tõttu sai kaebaja tegutseda kütuse

käitlejana, kuid kaebaja on pikemalt tegutsenud ilma, et oleks esitanud seadusest tulenevat

kütuse käitleja tagatist, samas kui äriühing deklareeris kütuse käivet suurtes kogustes. Seega

on kaebaja saanud pikemat aega tegutseda (vaidlustades ka kõik tema suhtes tehtud

haldusaktid) kütusekäitlejana tingimustel, mis on vastuolus konkurentsiseadusega ja mis

takistab maksuhalduri ülesannete täitmist seaduste ühetaolisel kohaldamisel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja halduskohtu otsus tuleb

tühistada. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse ja tühistab MTA

09.12.2013. a otsuse nr 12.2-7/259-9. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on eksinud

23.01.2015. a otsust tehes nii seaduse formaalsete kui materiaalsete nõuete kohaldamisel.

11. MTA 09.12.2013. a otsuse nr 12.2-7/259-9 õiguslikeks alusteks olid kuni 30.06.2014

kehtinud VKS § 15 lg 7 p 2 koosmõjus VKS § 14 lg-ga 5 ning MTRS § 24 lg 1 p-ga 4.

Vastavalt VKS § 15 lg 7 p-le 2 võis MTA teha registreeringu kustutamise otsuse, kui kütuse

müüja ei ole MTA-d teavitanud vastavalt VKS § 14 lõikes 5 sätestatule. VKS § 14 lg 5

kohaselt peab kütuse müüja teavitama MTA-d eelnevalt vähemalt viis tööpäeva ette

kavatsusest ületada oma registreerimistaotluses sisalduvas äri- või muus tegevusplaanis

nimetatud maksimaalset kütuse müügi käivet ühes kalendrikuus. Kuni 30.06.2014 kehtinud

MTRS § 24 lg 1 p 4 sätestas, et haldusorgan teeb registreeringu kustutamise otsuse ja seda

kajastava kande viie tööpäeva jooksul muul seadusega sätestatud juhul.

12. Ringkonnakohus selgitab, et käesolev kohtuotsus tugineb kahele 09.12.2013. a otsuse

olulisele veale. Esiteks on kaebaja jäänud nõuetekohaselt ära kuulamata, mis võis mõjustada

tehtavat otsust. Teiseks on 09.12.2013. a otsuse kaalutlused ka olulises osas sisuliselt vigased.

13. MTA jättis kaebaja 09.12.2013. a otsuse õigusliku tagajärje osas ära kuulamata. MTA on

oma apellatsioonimenetluses esitatud täiendavas seisukohas küll viidanud 10.05.2011. a

otsusele nr 12.2-7/230-1, kuid ei ole seda kohtule esitanud. Lisaks on see otsus tehtud enne

01.06.2011. a otsust nr 12.2-7/230-1, millega MTA määras kaebaja käibemaksu vähendatud

suuruseks 0 eurot ja andis uue registreeringu nr VKM000743. Teiseks on MTA viidanud

31.10.2012. a teavitusele nr 12.2-7/338 (tl I-184). Ringkonnakohus märgib, et ka see on

tehtud rohkem kui aasta enne 09.12.2013. a otsust. Ajalises kontekstis 09.12.2013. a otsusega

on 04.10.2013. a korraldus nr 12.2-7/259-1 (tl I-10-10p), millega vastustaja alustas kaebaja

0eurose tagatise ülevaatamise menetlust. Kuna selles korralduses ei ole ühtegi viidet

võimalusele, et kaebaja võidakse kustutada majandustegevuse registrist, siis nõustub

ringkonnakohus kaebajaga, et 09.12.2013. a otsuse osas on kaebaja jäänud nõuetekohaselt ära

kuulamata. MKS § 13 lg 1 kohaselt on maksukohustuslasel õigus enne tema õigusi puudutava

haldusakti andmist esitada maksuhaldurile oma arvamus või vastuväited. Samasisulise

kohustuse sätestavad ka HMS § 40 lg-d 1 ja 2. Kaebajal ei olnud enne 09.12.2013. a otsust

alust eeldada, et käimasoleva haldusmenetluse tulemuseks võiks olla registreeringu

kustutamine majandustegevuse registrist.

14. Halduskohus leidis HMS §-le 58 tuginedes, et ärakuulamiskohustuse eiramine ei võinud

mõjutada asja otsustamist. Ringkonnakohus märgib esmalt, et VKS § 15 lg 7 p 2 alusel

koosmõjus VKS § 14 lgga 5 ning MTRS § 24 lg 1 p-ga 4 tehtav haldusotsus oli

kaalutlusotsus. Majandustegevuse registrist kustutamine on oluline ettevõtlusvabaduse

piirang, mille kohaldamisel peab arvesse võtma ka puudutatud isiku õigusi. Selline otsus tuleb

langetada konkreetse kaasuse asjaolude pinnalt pärast uurimispõhimõtte nõuetekohast

täitmist. Oluliste põhiõiguste piirangute korral on menetlusreeglite järgimisel olulisem roll.

MTA poolt apellatsioonimenetluses esitatud faktid kaebaja hilisema käitumise kohta võivad

küll kinnitada MTA versiooni, kuid kaebaja hilisem käitumine võib olla osaliselt ka tingitud

MTA poolsest rikkumisest. Hilisemast rikkumisest ei saa järeldada varasemat. HMS § 58

tuleb kaalutlusotsuse puhul kõne alla siis, kui kaalutlus on nullile taandatud. Käesoleval juhul

ei ole sugugi välistatud, et peale kaebaja nõuetekohast ärakuulamist oleks MTA teinud nt

otsuse tagatise suurendamise kohta. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et

ärakuulamiskohustusest loetleb erandid HMS § 40 lg 3 ja samasisuline MKS § 13 lg 2 ning

HMS § 58 kohaldatavus ärakuulamiskohustuse rikkumise korral on küsitav. Riigikohus on

asunud seisukohale, et ärakuulamisõiguse rikkumine on sedavõrd jäme rikkumine, mis

sõltumata otsuse sisule antavast hinnangust toob kaasa haldusakti kehtetuks tunnistamise

(RKHKo 29.05.2006, 3-3-1-23-06, p 15; 10.12.2010, 33172-10, p 20). Ringkonnakohus leiab,

et puudub õigustus sellest põhimõttest maksumenetluses kõrvale kaldumiseks, sest

haldusmenetluse reegleid ei tohiks rakendada valikuliselt. Eeltoodust tulenevalt on

09.12.2013. a otsus formaalselt õigusvastane ärakuulamiskohustuse rikkumise tõttu.

15. MTA põhjendas 09.12.2013. a otsuse p-s 2.7 kaebaja ärakuulamata jätmist HMS § 40 lg 3

p-ga 1, mille kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid

ära kuulamata, kui viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on

vaja viivitamatult tegutseda. MTA põhjendas seda kaasaaitamiskohustuse rikkumisega

kaebaja poolt ning kahtlusega, et kaebaja käibemaksukohustus võib olla deklareeritust

oluliselt suurem. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kaebaja käibemakuskohustus ei olnud

09.12.2013. a otsuse tegemise ajal deklareeritust oluliselt suurem. Kaasaaitamiskohustuse

rikkumiseks pidas MTA aga seda, et kaebaja vaidlustas MTA poolsed dokumentide esitamise

ning suulise teabe andmise nõuded. Ringkonnakohus leiab, et õigusriigis on isikul kohustus

jagada riigiga vaid seda teavet, milleks ta on seaduse järgi kohustatud. Ülejäänud

informatsiooni esitamata jätmist ei tohi isikule ka kaudselt ette heita. Kuna MTA tunnistas

13.11.2013. a vaideotsusega nr 6-1/17662 kehtetuks 04.10.2013. a korralduse selle

vaidlustatud ja täitmata jäetud osas ning 17.12.2013. a vaideotsusega nr 6-1/1890-2

27.11.2013. a korralduse, siis leiab ringkonnakohus, et kaebaja oli oma kaasaitamiskohustuse

täitnud. Oma õiguste kaitseks esitatud vaideid ei tohi riik õigusriigis isikule ette heita. See, et

maksuhaldur ei suutnud nõuda teavet ja dokumente seaduslikult, väljendab pigem

maksuhalduri enda saamatust. Seetõttu on 09.12.2013. a otsus õigusvastane ka HMS § 40 lg 3

p 1 põhjenduse osas.

16. Vastustaja on vastuses apellatsioonkaebusele esitanud HMS § 40 lg 3 p-le 1 alternatiivse

põhjenduse, milles leiab, et selleks, et edaspidiseid rikkumisi ära hoida on põhjendatud

kaebaja registreeringu kustutamine ilma teda teavitamata, sest viivitusest tuleneva kahju

ärahoidmiseks ja avalike huvide kaitseks on vajalik MTA viivitamatu sekkumine.

Majandustegevuse registris peaksid omama registreeringut ainult isikud, kes on korrektsed

maksuseaduste, tollieeskirjade ja VKS-i täitmise osas. Samuti on oluline, et kütuse

valdkonnas tegutsevatele isikutele oleks määratud kütuse tagatis, mis nende tekkida võivat

maksukohustust reaalselt tagaks. Ringkonnakohus leiab, et maksuasjades võib olla erandeid

ärakuulamiskohustusest. Selliseks erandiks on näiteks MKS § 1361 lgs 1 sätestatud taotlus

halduskohtule loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lgs 1 sätestatud täitetoiming.

Käesoleval juhul on maksuhaldur aga lähtunud valedest eeldustest, mida oleks võinud

ärakuulamiskohustust nõuetekohaselt täites välja selgitada. Ringkonnakohus ei jaga

maksuhalduri seisukohta, et avalike huvide üldsõnaline eelistamine kaaluks üles puudutatud

isiku ettevõtlusvabaduse riive. Ka HMS § 40 lg 3 p 1 ise on kaalutlusnorm, mille

kohaldamine eeldab veatut kaalutlusõiguse teostamist ja HMS § 56 nõuetele vastavat

põhjendust. Põhjendamiskohustuse rikkumine saab sellisel juhul olla HMS § 58 kohaselt

tähtsusetu vaid siis, kui kaalutlus oli nullile taandatud. Ringkonnakohus leiab, et ärakuulamata

jätmise osas ei olnud kaalutlus nullile taandatud ning MTA hilisemad argumendid ei saa

kuidagi põhjendada kaebaja ärakuulamata jätmist.

17. Edasi leiab ringkonnakohus, et 09.12.2013. a otsus on kaalutlusvigane ja seetõttu ka

materiaalselt õigusvastane. MTA on 09.12.2013. a otsust põhjendanud kolme põhilise

argumendiga: 1) kaebaja on rikkunud teavitamiskohustust, 2) kaebaja käibemaksukohustus on

601 567,95 euro võrra suurem ja 3) kahtlus, et kaebaja võib olla teinud tehinguid isikutega,

kes kütuse müügi registreeringut ja võimalik, et ka reaalset majandustegevust enam ei oma.

18. Pooled vaidlevad selle üle, kas kaebaja oli VKS § 15 lg 7 p-s 2 ja § 14 lg-s 5 sätestatud

teavitamiskohustust nõuetekohaselt täitnud. Millises vormis teavitamine peab toimuma, ei ole

seejuures täpsemalt reguleeritud. Kaebaja selgitas, et esitas iga kuu 15.-ndaks kuupäevaks

MTA-le kütusearuande ja 20.ndaks kuupäevaks KMD. Vastustaja leiab, et KMD ei asenda

VKS-st tulenevat teavitamiskohustust. MTA on seisukohal, et kütuse müüja on kohustatud

teavitama MTA-d igakordselt kütuse müügi maksimaalse käibe ületamise kavatsusest eraldi

viis tööpäeva ette. Ringkonnakohus tõdeb, et VKS § 14 lg 5 eeldas normi sõnastuse kohaselt,

et vähemalt viis tööpäeva ette teavitatakse MTA-d kavatsusest ületada maksimaalset kütuse

müügi käivet ühes kalendrikuus. Käibemaksuseaduse § 27 lg 1 ls 2 järgi esitatakse KMD

maksuhaldurile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Järgides niisiis rangelt

normi sõnastust, oleks kaebaja tõepoolest VKS § 14 lg-s 5 sätestatud kohustust rikkunud,

kuna teavitas maksuhaldurit suurenenud käibest mitte viis tööpäeva ette, vaid alles järgneva

kuu 20.ndaks kuupäevaks. Siiski seonduvad VKS § 14 lg 5 sõnastusega mitmed küsitavused.

Seaduse seletuskiri kavatsuse mõistet ega viie tööpäevase tähtaja arvutamist ei täpsustanud

(Seletuskiri Vedelkütuse seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 895 SE

juurde). Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, kuidas tuvastada, mis hetkest tekib kavatsus ja

kuidas arvutada selle tekkimisest viie tööpäevast tähtaega. Ringkonnakohus nõustub

kaebajaga, et nõue teavitada MTA-d konkreetsest tehingust viis tööpäeva ette ei ole kooskõlas

majandusliku loogikaga. Turul, kus hind muutub iga päev, ei pruugi olla võimalik sõlmida

tehinguid viiepäevase etteteatamisajaga, kuna kavatsus võib tekkida alles tehingu sõlmimise

päeval. Kõne alla tuleb näiteks tõlgendus, mille kohaselt tekiks teavitamiskohustus viis

tööpäeva enne kalendrikuu lõppu, kui on selge, et kalendrikuu käive ületab lubatud käibe.

Samas ei ole välistatud, et tehing, mis põhjustab lubatud käibe ületamise sõlmitakse alles

kalendrikuu viimastel tööpäevadel. Selgusetu on, kuidas sellisel juhul oleks

maksukohustuslasel võimalik VKS § 14 lg-s 5 kohustust täita. VKS § 14 lg 5 puhul on

tegemist niisiis õigusselgusetult sõnastatud vastuolulise formaalse kohustusega.

Ringkonnakohus on sellepärast seisukohal, et sellise kohustuse rikkumise eest eraldiseisvalt ei

ole põhjendatud maksukohustuslase kustutamine majandustegevuse registrist, vaid esinema

peavad ka muud kaalukad sisulised põhjused. Sellest on vastustaja ka ise vaikimisi lähtunud,

asudes otsima lisapõhjendusi majandustegevuse registrist kustutamise õigustamiseks. Juhul

kui maksuhaldur tugineb ainult VKS § 14 lg-s 5 sätestatud teavitamiskohustuse rikkumisele,

võib tõusetuda ka selle sätte põhiseaduspärasuse küsimus.

19. MTA on põhjendanud 09.12.2013. a otsust lisaks sellega, et kaebaja jättis 601 567,95

eurot käibemaksu tasumata. Poolte vahel ei ole enam vaidlust selles, et MTA eksis: kaebaja

oli 09.12.2013. a otsuse tegemise ajal käibemaksu nõuetekohaselt tasunud. Sellega on MTA

lähtunud lubamatustest kaalutlustest. Riigikohus on pidanud lubamatuid kaalutlusi

diskretsiooniveaks (RKHKo 14.10.2003, 3-3-1-54-03, p 40) ent leidnud, et lubamatust

põhjendusest saab tuleneda otsustuse õigusvastasus vaid juhul, kui selgub, et lähtutud on

asjakohatutest ja täiesti sobimatutest kaalutlustest (RKHKo 12.05.2008, 3311808, p 13).

Ringkonnakohus leiab, et kaebajale rohkem kui 600 000 eurose maksuvõla alusetu

etteheitmine on täiesti sobimatu kaalutlus ja kujutab endast seetõttu kaalutlusviga, mis tingib

otsuse õigusvastasuse. Seda enam, et MTA põhjendas maksuvõlaga ka kaebaja ärakuulamata

jätmist.

20. Lisaks oli MTA 09.12.2013. a otsuse põhiargumendiks (otsuse p 1.5) kahtlus, et kaebaja

võib olla teinud tehinguid isikutega, kes kütuse müügi registreeringut ja võimalik, et ka

reaalset majandustegevust enam ei oma. Ringkonnakohus leiab, et selline kahtlus võib olla

täiendavaks argumendiks, kui on olemas otsust kandev põhjendus, kuid sellisest kahtlusest ei

piisa eraldivõetult äriühingu majandustegevuse registrist kustutamiseks. Kahtluse puhul ei ole

tegemist tõendatud asjaoluga, vaid ainult oletusega, et asjaolud võivad nii olla.

Ringkonnakohus ei pea vajalikuks võtta seisukohta selle punkti kohta hiljem esitatud

argumentide osas, sest kohus ei saa üldjuhul asuda ise haldusakti resolutsiooni põhjendama

õiguslike ja faktiliste alustega, mida haldusorgan oma haldusaktis ei ole selle andmisel (ex

ante situatsioonis) märkinud, ja seda eriti juhtumitel, kus haldusakt antakse kaalutlusõiguse

alusel (RKHKo 05.11.2008, 3-3-1-49-08, p 11). Ringkonnakohus tõdeb, et vastustaja

09.12.2013. a otsuses väljendatud kahtlusi ei saa pidada piisavaks õigustamaks kaebaja

ettevõtlusvabaduse riivet, mis kaasneb majandustegevuse registrist kustutamisega.

21. Eelnevast tulenevalt on MTA 09.12.2013. a otsus nr 12.2-7/259-9 formaalselt ja

materiaalselt õigusvastane ja kuulub tühistamisele. Vastuseks MTA ülejäänud väidetele

selgitab ringkonnakohus järgmist.

22. Vastustaja heidab kaebajale läbivalt ette venitamist ja soovi maksuhaldurile andmete

esitamist võimalikult pikaks ajaks edasi lükata. Ringkonnakohus selgitab, et õigusriigis saab

haldusorgan tegutseda seadusega antud volituse alusel ja piires. Kui haldusorgan tunnetab

talle antud volituste ebapiisavust, lünklikkust või ebaefektiivsust, siis on võimalik esitada

valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanek töötada välja ja algatada seaduse täiendamine.

Ennast väljapoole seadust asetamine on omavoli, mis on põhiseaduse § 13 lg-ga 2 sõnaselgelt

keelatud.

23. MTA on tuletanud volituse 09.12.2013. a otsuse andmiseks talle seadusega antud

pädevusest. Ringkonnakohus viitab Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt on PS §-s 3

sätestatud seaduslikkuse põhimõtte kohaselt avalik võim õigustatud tegutsema siis, kui

õigusnormid näevad avalikule võimule ette nii pädevuse kui ka volituse (RKHKo 13.10.2010,

3-3-1-44-10, p 26). Paljast pädevusest ei piisa otsuse õigustamiseks. Pädevus on vaid avalike

ülesannete maht, mille täitmine on mingile organile usaldatud (A. Aedmaa jt.

Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu 2004, lk 44).

24. MTA tugineb apellatsioonimenetluses kaebaja HKMS § 59 lg-st 1 tulenevale

tõendamiskoormusele. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja on oma tõendamiskohustuse täitnud.

25. Vastustaja tugineb 01.07.2014 jõustunud MsüS § 38 lg-tele 1 ja 2. Ringkonnakohus leiab,

et hilisema seadusega ei saa põhjendada varasemat haldusakti. Samuti ei saa haldusakti

õiguspärasust põhjendada hiljem aset leidnud asjaoludega.

26. Ringkonnakohus leiab, et vaidlus Külitse külas Ülenurme vallas asuva Lemmatsi tankla

tegevuse üle ei ole oluline, sest sellest ei sõltu 09.12.2013. a otsuse õiguspärasus.

27. Eelnevast tulenevalt rahuldab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse ja tühistab

halduskohtu otsuse. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse ja tühistab

MTA 09.12.2013. a otsuse nr 12.2-7/259-9.

28. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit

või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust. Kaebaja on

tasunud halduskohtus riigilõivu 30 eurot kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt (tl I-29).

Apellatsioonimenetluses on kaebaja tasunud riigilõivu 15 eurot (tl II-124). Kohtuväliste

kulude hüvitamise taotlust ei ole kaebaja esindaja esitanud. Ringkonnakohus mõistab tasutud

45 eurot vastustajalt kaebaja kasuks välja.

Tanel Saar

Einar Vene

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/