2-15-18568/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. aprill 2016 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-18568

Tsiviilasi

Plusplus Legal OÜ hagi XXXvastu võla ja viivise

nõudes

Tsiviilasja hind

527,02 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Plusplus Legal OÜ (registrikood 12752805,

asukoht Jõe 3, 10151 Tallinn)

Hageja

lepinguline

esindaja

Triin

XXX

(e-post

menetlus@plusplus.ee)

Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX,

tegelik elukoht teadmata, menetlusdokumendid kätte

toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel.

2. Välja mõista XXX PlusPlus Legal OÜ kasuks põhivõlgnevus 263,51 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 263,51 eurot, kokku 527,02 eurot.

3. Jätta menetluskulud XXXkanda.

4. Välja mõista XXXPlusPlus Legal OÜ kasuks menetluskulud, s.o menetluses tasutud

riigilõiv 125 eurot ja põhjendatud õigusabikulud 100 eurot, kokku 225 eurot.

5. Välja

mõista

XXXPlusPlus

Legal

OÜ

kasuks

viivis

menetluskuludelt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kostja

võib

tagaseljaotsusele

esitada

kaja

menetluse

taastamiseks

tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib

kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kajalt

tuleb kautsjonina tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr

EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr EE062200221059223099

Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaalis.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Asjaolud ja kohtu põhjendused

Hageja nõude aluseks on kostja ja XXXAS vahel 11.07.2008 ja 16.11.2010 sõlmitud

liitumisleping nr XXX. XXXAS loovutas nõude kostja vastu koos kõrvalnõuetega hagejale.

TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus

lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse

kirjeldava ja põhjendava osa.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita

menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või

asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse tegemist.

Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, milledest nähtuvalt on hageja

menetluskuludeks hagi esitamisel tasutud riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulu 288 eurot koos

käibemaksuga, kokku 413 eurot.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt

on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav

rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on

õigusabikulu summas 288 eurot põhjendamatu. Arvestades, et kohus rahuldab hagi

eelmenetluses tagaseljaotsusega seetõttu, et kostja ei vastanud kohtu määratud tähtajaks

kohtule, ei saa hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud olla suuremad kui 100 eurot.

Kohus leiab, et nii tasutud riigilõivu kui ka õigusabikulu summas 100 eurot näol on tegemist

põhjendatud kulutusega ja need tuleb kostjalt hageja kasuks, kokku summas 225 eurot

(125+100), välja mõista.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul

on

hageja

vastava

taotluse

esitanud,

mistõttu

märgib

kohus

menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik