2-15-118559/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. aprill 2016 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-118559

Tsiviilasi

Tartu Ülikooli hagi XXXvastu võlgnevuse ja viivise

nõudes

Tsiviilasja hind

1 845,80 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Tartu Ülikool (registrikood 74001073, asukoht

Ülikooli 18, 50090 Tartu), lepinguline esindaja Krista

Arraste (e-post krista@julianus.ee)

Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, tegelik

elukoht teadmata, menetlusdokumendid kätte toimetatud

väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel.

2. Välja mõista XXXTartu Ülikooli kasuks põhivõlgnevus 1 100 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 504,90 eurot, kokku 1 604,90 eurot.

3. Välja mõista XXXTartu Ülikooli kasuks viivis 0,06% päevas põhinõudelt (1 100

eurot) alates 22.12.2015 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud XXXkanda.

5. Välja mõista XXXTartu Ülikooli kasuks menetluskulud, s.o menetluses tasutud

riigilõiv 225 eurot ja põhjendatud õigusabikulud summas 98 eurot, kokku 323

eurot.

6. Välja mõista XXXTartu Ülikooli kasuks viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kostja

võib

tagaseljaotsusele

esitada

kaja

menetluse

taastamiseks

tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib

kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kajalt

tuleb kautsjonina tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr

EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr EE062200221059223099

Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaalis.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Asjaolud ja kohtuotsuse selgitused

Hageja nõude aluseks on poolte vahel 14.09.2010 sõlmitud õppeteenuse osutamise leping nr

XXX. TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus

lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse

kirjeldava ja põhjendava osa.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita

menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või

asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse tegemist.

Hagist nähtuvalt on hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel

tasutud riigilõiv 53,18 eurot, hagi esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 171,82 eurot ja

õigusabikulu 98 eurot, millele lisandub käibemaks.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt

on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav

rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus leiab, et nii tasutud riigilõivu 225 eurot kui ka õigusabikulu summas 98 eurot näol on

tegemist põhjendatud kulutusega ja need tuleb kostjalt hageja kasuks, kokku summas 323

eurot (225+98), välja mõista. Kohus märgib, et menetluskulude koos käibemaksuga

väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus

menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta. Hageja ei ole eelöeldut kinnitanud,

mistõttu mõistab kohus õigusabi kulud välja ilma käibemaksuta.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul

on

hageja

vastava

taotluse

esitanud,

mistõttu

märgib

kohus

menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik