2-15-125351/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. aprill 2016 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-125351

Tsiviilasi

PLACET GROUP OÜ hagi XXXvastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

203,80 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910,

asukoht Fr. R. Kreutzwaldi 4, 10120 Tallinn), lepinguline

esindaja Marek Aunver (e-post jurist@itm.ee)

Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX,

tegelik elukoht teadmata, menetlusdokumendid kätte

toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel osaliselt.

2. Välja mõista XXX PLACET GROUP OÜ kasuks põhivõlgnevus 141,53 eurot,

intress 11,80 eurot, võlgnevuse sissenõudmisega tekkinud kulud 5 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 7,08 eurot, kokku 165,41 eurot.

3. Välja mõista XXX PLACET GROUP OÜ kasuks viivis põhinõudelt (141,53 eurot)

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras alates 18.02.2016 kuni

põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

4. Jätta rahuldamata PLACET GROUP OÜ nõue võlgnevuse sissenõudmise kulude

hüvitamiseks 27 euro ulatuses.

5. Jätta menetluskulud XXX kanda.

6. Välja mõista XXX PLACET GROUP OÜ kasuks menetluskulud, s.o menetluses

tasutud riigilõiv 75 eurot ja lepingulise esindaja kulud 100 eurot, kokku 175 eurot.

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kostja

võib

tagaseljaotsusele

esitada

kaja

menetluse

taastamiseks

tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib

kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kajalt

tuleb kautsjonina tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr

EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr EE062200221059223099

Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaalis.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Asjaolud ja kohtuotsuse selgitused

Hageja nõude aluseks on poolte vahel 08.03.2015 sõlmitud laenulepingu nr SR404653.

TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha

tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse

tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS

§ 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita

menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või

teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse tegemist.

Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja

menetluskuludeks nõude esitamisel tasutud riigilõiv 75 eurot ja lepingulise esindaja kulud 100

eurot, kokku 200 eurot. Hageja on käibemaksukohustuslane.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt

on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav

rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude

jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus leiab, et nii tasutud riigilõivu kui ka õigusabikulu summas 100 eurot (ilma

käibemaksuta) näol on tegemist põhjendatud kulutusega ja need tuleb kostjalt hageja kasuks,

kokku summas 175 eurot (45+30+100), välja mõista. Kohus märgib, et menetluskulude koos

käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu

tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab

kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta. Hageja ei ole eelöeldut

kinnitanud, mistõttu mõistab kohus õigusabi kulud välja ilma käibemaksuta.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul

on

hageja

vastava

taotluse

esitanud,

mistõttu

märgib

kohus

menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

Hageja nõuab hagiavalduses kostjalt muu hulgas võlgnevuse sissenõudmise kulude hüvitamist

summas 32 eurot. Hagiavalduse kohaselt on vastav kulu tekkinud teatiste saatmisest kostjale.

Hageja on kostjale saatnud teatised 26.06.2015 ja 01.09.2015 võlgnevuse tasumiseks ja nõude

menetlemise kohta. Saadetud teatistest nähtub, et meeldetuletused on saadetud enne lepingu

ülesütlemist.

Võlaõigusseadus (VÕS) § 1132 lg 1 sätestab, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga

sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas

kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist

on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta

meeldetuletuse.

VÕS § 1132 lg 6 sätestab, et käesolevas paragrahvis sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv

kokkulepe on tühine. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja nõude sissenõudmiskulude

hüvitamiseks rahuldamata 27 euro ulatuses, kuivõrd vastavas ulatuses ületab hageja

sissenõudmiskulude hüvitamise nõue VÕS § 1132 lg 1 sätestatud ülempiiri 5 eurot.

Ülejäänud osas rahuldab kohus hageja nõuded võlgnevuse ja menetluskulude väljamõistmiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik