1-12-4954/99 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

19. aprill 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-4954 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 23. märtsi 2016 määrus süüdimõistetu Kalev Jaski vangistuse täitmisele pööramise kohta KarS § 76 lg 7 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Kalev Jaski (Kalev Jask, isikukood 36708192759) kaitsja advokaat Aivar Kello, määruskaebus RESOLUTSIOON 1. Tartu Maakohtu 23. märtsi 2016 määrus jätta muutmata. 2. Määruskaebus jätta rahuldamata. 3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo In Jure kaudu 24 eurot (sealhulgas käibemaks 4 eurot) advokaat Aivar Kellole määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest. 3.1 Mõista Kalev Jaskilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Aivar Kello poolt osutatud õigusabi eest 24 eurot riigituludesse. 3.2 Kalev Jaskil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198

või

Swedbank

a/a

EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Kalev Jask, 1-12- 4954, menetluskulud“. 3.3 Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Maakohtu 07.06.2012 otsusega karistati Kalev Jaski KarS § 184 lg 1 järgi 3 aasta 11 kuu ja KarS § 424 järgi 6 kuu pikkuste vangistustega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti K. Jaskile kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 3 aastat 11 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel hakati

K. Jaski karistusaega lugema alates 12.01.2012. Kohtuotsus jõustus 23.06.2012. 2. Tartu Maakohtu 31.01.2014 määrusega vabastati K. Jask karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtumäärus jõustus 11.02.2014. 3. Tartu Maakohtu 11.02.2015 määrusega pöörati K. Jaskile Tartu Maakohtu 07.06.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 10 kuud vangistust täitmisele, kuna süüdimõistetu ei täitnud käitumiskontrolli nõudeid. K. Jaski karistuse kandmise alguseks loeti 18.12.2014. Kohtumäärus jõustus 07.04.2015. 4. Tartu Maakohtu 15.01.2016 määrusega vabastati K. Jask taas karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Teda kohustati katseaja lõpuni, s.o kuni 18.10.2016, järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Lisaks määrati talle KarS § 75 lg 2 p-de 2, 4, 5, 7 alusel kohustused mitte tarvitada alkoholi, asuda tööle kahe nädala jooksul alates ennetähtaegsest vabanemisest või võtta end sama tähtaja jooksul töötuna arvele Eesti Töötukassas, alluda ravile ning mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Kohtumäärus jõustus 02.02.2016. 5. 19.02.2016 registreeriti Tartu Maakohtus kriminaalhooldusametniku uus erakorraline ettekanne K. Jaski kohta, milles tehti ettepanek pöörata kandmata jäänud karistusosa täitmisele. Maakohtu määrus 6. Tartu Maakohus 23.03.2016 määrusega rahuldas kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande ja pööras K. Jaski ärakandmata karistuse 8 kuud 15 päeva vangistust täitmisele. Kohtumääruse põhjendused olid järgmised. 6.1

K. Jask on juba rikkunud KarS § 75 lg 1 p-des 2 ja 3 sätestatud kontrollnõudeid. Nimelt ei ilmunud ta korralisele registreerimisele kriminaalhooldajaga ega allunud ametniku kontrollile ka oma elukohas. Samuti rikkus ta KarS § 75 lg 2 p-de 2 ja 4 alusel määratud kohustusi mitte tarvitada alkoholi ning asuda tööle kahe nädala jooksul alates ennetähtaegsest vabanemisest või võtta end sama tähtaja jooksul töötuna arvele Eesti Töötukassas. Kõik rikkumised on olnud tahtlikud, kuivõrd K. Jaskil ei olnud ühtki temast endast mittesõltuvat objektiivset põhjust, miks ta ei oleks saanud nõudeid ja kohustusi täita. 6.2

K. Jaski on varem juba usaldatud, mistõttu on teda käesolevas asjas kahel korral vabastatud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. K. Jask ei ole seda usaldust õigustanud. Ta ei ole suutnud end käitumiskontrolli tingimustele allutada ega kriminaalhooldajaga koostööd teha. Lisaks on alust kahtlustada K. Jaski üheksas vargusepisoodis või selle katses, mis on toime pandud 15.02.- 03.03.2016. Eelnev viitab üheselt sellele, et K. Jaski osas ei ole võimalik kriminaalhooldust teostada. Reaalne kriminaalhooldus ei ole võimalik ka põhjusel, et K. Jask viibib praegu teise kriminaalasja raames vahistatuna kinnipidamisasutuses. Sellest lähtuvalt tuleb kohaldada KarS § 76 lg-s 7 ette nähtud kõige rangemat meedet ning pöörata vangistuse ärakandmata osa täitmisele. Määruskaebus 7. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse K. Jaski kaitsja A. Kello, taotledes kohtulahendi tühistamist. Kaitsja argumendid on järgmised. 7.1

K. Jask soovib määrust edasi kaevata põhjusel, et ennetähtaegselt vabanedes oli tema tervis halb, s.o tal on C-hepatiit ning seoses sellega on tal valud maksas. Kuna tal olid ravimid otsas, siis tarvitas ta valu leevendamiseks valuvaigisteid ja alkoholi. Nende koostoimest kaotas ta enesekontrolli ega andnud endale oma tegudest enam aru. K. Jask tunnistab, et see on väga kahetsusväärne.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 8. Tingimisi enne tähtaegselt vangistusest vabastatud isiku poolt käitumiskontrolli nõuete rikkumise järelmid määratleb KarS § 76 lg 7. Nimelt näeb see säte ette, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid ja/või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Ehk siis käsitletav õigusnorm näeb süüdimõistetu rikkumistele reageerimiseks ette üldjuhul kolm alternatiivset võimalust. Käesoleval juhul peavad kohtud valima aga loetletutest vaid kahe meetme vahel, kuivõrd K. Jaskile oli juba Tartu Maakohtu 15.01.2016 lahendiga määratud käitumiskontroll katseaja kogupikkuses ning seda pikendada enam ei saa. 9. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et K. Jaski rikkumiste õigusjärelmina tuleb kohaldada just karistuse täitmisele pööramist. Nimelt ei näe ka kriminaalkolleegium mingitki vastupidist võimalust olukorras, kus K. Jask on samas kriminaalasjas teistkordselt tingimisi enne tähtaega vanglast vabastatuna rikkunud kontrollnõudeid ja kohustusi ning veelgi enam, ta on vahistatud seoses kahtlustusega uute kuritegude toimepanemises. 10. Seoses vajadusega vastata määruskaebuses esitatud väidetele märgib apellatsioonikohus aga sedagi, et süüdimõistetu poolt kontrollnõuete rikkumist ja kohustuste täitmata jätmist ei ole võimalik välja vabandada tema argumendiga, mille kohaselt kaotas ta enesekontrolli, kuna tarvitas füüsilisest valust tingituna samaaegselt valuvaigisteid ja alkoholi. Nimelt oli alkoholi pruukimisest hoidumine K. Jaskile kohustusena ette nähtud ning seda pidi ta ka järgima. Seda enam, et tegemist on süüdimõistetu puhul ilmneva olulise riskiteguriga, mis on korduvalt kaasa toonud tema uued kuriteod. 11. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. 12.

K. Jaski kaitsja A. Kello esitas koos määruskaebusega taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamisele üks pooltund, mille eest taotleb ta tasu 24 eurot (sh käibemaks 4 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009. otsuse (muudetud 15.09.2015 otsusega) p-dest 1, 2 ja 23 juhindudes rahuldada. Kuna kolleegium teeb KrMS § 337 lg

1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel K. Jaski kanda. Tiit Lõhmus Aarne Sarjas Mati Kartau