1-16-708/9 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse kuulutamise aeg ja koht

19. aprill 2016.a, Võru kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-16-708 (15286000384)

Kohtunik

Marju Persidskaja

Kohtuistungi sekretär Lembi Looga

Kriminaalasi F.K süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Riita Serikova

Süüdistatav F.K , isikukood: xxxxxxxxxxx, Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: 8 klassi haridus; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; töökoht: ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud kolm korda, viimati Tartu Maakohtu 08.02.2012.a otsusega

KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi rahalise karistusega 180 miinimumpäevamäära, s.o 576 eurot; karistus täidetud 08.05.2015.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 11.11.2015.a. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada F.K KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ning karistuseks mõista 6

(kuus) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta 6 (kuus) kuud vangistust F.K suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui F.K ei pane 1

(ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid. Määrata F.K katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 alusel järgmiseid kontrollnõudeid:

- elama kohtu määratud alalises elukohas -

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

2 (5)

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada F.K suhtes kohtuotsuse – – jõustumisel.

2. Menetluskulud:

KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 189 lg 2 alusel mõista F.K-lt välja menetluskulu järgmiselt:

 sundraha 645 eurot;

 kaitsjatasu 99,84 eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et F.K on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 744,84 (seitsesada nelikümmend neli eurot ja kaheksakümmend neli senti) eurot tasuda vabatahtlikult 12-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 62,07 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või

EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank AB Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 99916700027161 ning selgituse “F.K, otsus nr 1-16-708, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

3. TsMS § 440 lg 1 ja VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2 alusel rahuldada kannatanu esitatud tsiviilhagi täielikult.

Välja mõista F.K-lt 575 (viissada seitsekümmend viis) eurot A. M.

(isikukood 39207036511, AS Swedbank arveldusarve nr EE322200221020228146) kasuks. Edasikaebe kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas

3 (5)

on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus F.K süüdistatakse selles, et tema ajavahemikus 13.09.2015 kell 24 kuni 14.09.2015 kell 01 vahel lõi xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. M. korra rusikaga näkku, põhjustades parema esihamba murru ja haavad alaja ülahuulel ning valu ja häiris eelpoolkirjeldatud tegevusega baaris viibinud isikuid. Seega pani F.K toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, s.o KarS §

263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu KarS § 263 lg 1 p-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus F.K-le karistuseks kuus kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tema suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui F.K ei pane ühe aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Anda F.K katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja panna talle KarS § 75 lg 1 alusel järgmised kontrollnõuded:

- elama kohtu määratavas alalises elukohas;

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töövõi õppimiskoha muutmiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi. Süüdistatav F.K tunnustab tsiviilhagi ja on nõus, et kohus mõistab temalt A. M. kasuks välja 575 eurot. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

4 (5)

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav

F.K aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav F.K, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega.

Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse F.K süüdi tunnistada KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas

A. M. on esitanud tsiviilhagi F.K vastu 575 euro suuruse kahju hüvitamiseks (tl 22- 23).

Süüdistatav võttis kokkuleppe sõlmimise käigus ja kohtuistungil kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi õigeks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Kohus leiab, et kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi tuleb rahuldada TsMS § 440 lg 1, VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2 alusel. Kohus mõistab F.K-lt välja 575 eurot A. M. kasuks. Kohtu seisukoht menetluskulude osas F.K menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu

99,84 eurot (tl 49-52). Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot (alates 1. jaanuarist 2016.a on kuupalga alammäär 430 eurot).

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

5 (5)

KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

F.K on nõus vabatahtlikult menetluskulud tasuma ning taotles menetluskulude tasumise ajatamist. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades et süüdistatav hetkel ei tööta, käib F.K-le ilmselgelt üle jõu.

Kohus on seisukohal, et arvestades F.K

varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulud kokku 744,84 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

/ Marju Persidskaja kohtunik