4-16-1781/10 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

KO H T UO T S US EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19.04.2016

Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-16-1781 Kohtunik Anne PALMISTE Väärteoasi I.E

väärteoasi Liiklusseaduse §224 lg.2 järgi Kaebuse esitaja I.E

sünd. xxx, isikukood xxx, elukoht xxx koht xxx , töö Kohtuväline menetleja Irina REINO

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri

vanemväärteomenetleja

Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus

O T S U S T A S :

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja

menetlustalituse menetlusteenistuse etleja Irina REINO 22.02.2016 vanemväärteomen

otsus väärteoasjas nr.2330,16,000287 I.E karistamise osas

Liiklusseaduse § lg.2 järgi rahatrahviga trahviü hiku ulatuses, s.o. summas 1100 ) eurot (üks tuhat ükssada ja Liiklusseaduse §224 lg.3 p.1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega tähtajaga 3 (kolm

– tühistada põhikaristuse suuruse ) kuud osas.

Mõista I.E-le Liiklusseaduse §224 lg.2 al usel karistuseks rahatrahv

150 tr es, s.o. summas 600 (kuussada) eurot. ahviühiku ulatus

Ülejäänud osas jätta Ida Prefektuuri 22.02.2016 otsus muutmata.

I.E kaebus rahuldada osaliselt.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantseleis v tutvuda alates 19.04.2016. õimalik

Asjaolud ja menetluse varasem käik

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna patrullpolitseinik

Mark Derbnev koostas 24.01.2016 1449644 I.E väärteoprotokolli nr. AB kohta selles, et viimane juhtis 24.01.2016 kell 21.13 Ida-Virumaal Vaivara vallas

Auvere küla mootorsõidukit juhile keelatud seisundis. Ühes liitris s Valguse teel väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem, 0,81 mg +/- 0,07 mg, seega

kui 0,74 mg EST . Alkoholisisaldus mõõdeti mõõteseadmega Dräger Alcotest 7110 seeria nr.ARAF-0027.

Sellega Liiklusseaduse §69 lg.3 ja pani toime väärteo rikkus I.E

Liiklusseaduse §224 lg.2 järgi.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja

menetlustalituse menetlusteenistuse

vanemväärteomenetleja Irina Reino 22.02.2016 ot m Liiklusseaduse susega väärteoasjas nr.2330,16,000287 äärati I.E-le §224 lg.2 alu trahviühi € sel karistuseks rahatrahv 275 ku ulatuses, s.o. summas 1100

ja Liiklusseaduse §224 lg.3 p.1 alusel lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 3 kuud.

Otsuse kohaselt oli kergendavaks asjaoluks kahetsus ning raskendavad asjaolud puudusid.

I.E esitas 09.03.2016 Viru Maakohtule kaebuse. Tegemist oli puudustega esitatud kaebusega.

Viru Maakohtu 04.04.2016 määrusega jäeti I.E kaebus käiguta ja selle esitajale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.

I.E esitas 07.04.2016 Viru Maakohtule parandatud kaebuse, s palus mille kohtuvälise menetleja otsus tühistada, teha uus otsus, vähendada rahatrahvi suurust ning lühendada lisakaristuse kohaldamise tähtaega.

Kaebuse kohaselt näeb Liiklusseaduse §224 lg.2 sanktsioon karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut. Seega, arvestades puhtsüdamlikku kahetsust, käesoleval juhul määratud kaebuse esitajale peaaegu maksimumkaristus. See karistus on kaebuse esitaja pere jaoks liiga range kaebuse esitaja maksab alaealisele pojale – elatist, lisaks on tal veel rahalisi kohustusi. Kaebuse esitaja töötab , tööga seotud xxx liikumiseks on vajalik juhiloa olemasolu. Seetõttu palub kaebuse esitaja lisakaristust mitte kohaldada või lühendada selle tähtaega. Kaebuse esitaja kinnitab, et ta ei ole arvel psühhiaatri ega narkoloogi juures, teda ei ole varem kriminaalvastutusele võetud ning arvestada tuleb puhtsüdamlikku kahetsust ja süü tunnistamist.

Kaebuse esitaja palus asi lahendada kirjalikus menetluses.

Politseija Piirivalveameti Ida

Prefektuur oma 13.04.2016 kirjalikus vastuses nr.3.1-

1.1/7518-4 palub . jätta kaebus rahuldamata

Vastuse kohaselt arvestas otsuse tegija eelkõige toimepandud süüteo raskust. Väärtegu on toime pandud otsese tahtlusega. Menetlusalune isik peab mõistma, et teo eest tuleb kanda karistust ja see karistus ei tohi olla mugav, see peab menetlusaluse isiku elu piirama. Varem on kaebuse esitajat karistatud liiklusalase väärteo toimepanemise eest, rahatrahv on tasumata vaatamata sellele, et isik töötab ja omab sissetulekut. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et valitud karistus vastab menetl

usaluse isiku süüle.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjal idega, leidis, et I.E kaebus on osaliselt osaliselt rahuldamisele. põhjendatud ja kuulub

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Käesolevas asjas nähtub menetlusaluse isiku poolt maakohtule esitatud kaebusest, et ta palub asi lahendada kirjalikus menetluses.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri 13.04.2016 kirjalikust vastusest nr.3.1-

1.1/7518-4 Viru Maakohtu 08.04.2016 p -16-1781 äringule nr.4 nähtub, et kohtuväline m kirjalikus menetluses. enetleja on nõus väärteoasja lahendamisega

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise al

useks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule määratud

on karistus Liikluss lg.2 alusel. eaduse §224

Liiklu

sseaduse §224 lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 1,49 – milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi.

Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis, kas alkoholijoove on kindlaks tehtud seaduse alusel ning kas määratud karistus vastab menetlusalusele isikule ja toimepandud väärteole.

Nagu nähtub 24.01 koostatud vää .2016 rteoprotokollist nr. AB 1449644 ja vaidlustatavast 22.02.2016 ot teoasjas nr.2330,16,000287, on menetlusalune susest väär isik rikkun

ud Liiklusseaduse §69 lg.3 nõudeid.

Liiklusseaduse stab §69 lg.3 säte , et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

Liiklusseaduse §69 lg.1 kohaselt tuvastatakse joobeseisundi või sama paragrahvi lg.3 nimetatud piirmäära ületamine Korrakaitseseaduses sätestatud korras.

Korrakaitseseaduse §38 lg.1 kohaselt kontrollib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres vereproovi uuringuga.

Nagu nähtub käesoleva väärteoasja materjalides asuvast Indikaatorvahendi kasutamise 24.01.2016 protokollist ja T liku alkomeetri kasutamise 24.01.2016 protokollist õendus

koos väljatrükiga, on alkoholijoove menetlusalusel isikul tuvastatud indikaatorvahendiga (AlcoQuant 6020 nr. A 104486) 24.01.2016 kell 21.13

(näit oli

0,79 mg/l) T nr.ARAF-0024) ja tõendusliku alkomeetriga (Dräger Alcotest 7110 ES

24.01.2016 kell 22.37 (näit oli 0,81 g/l ja lõplik lugem 0,74 mg m /l). Samast Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtub, et joobeseisundi tuvastamisele

allutatud isikule oli selgitatud toimingu põhjust ja eesmärki, õigust keelduda tõendusliku alkomeetriga alkoholijoobe tuvastamisest, õigust tutvuda riikliku järelevalve meetme protokolliga ning teha meetme tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse, õigust esitada vaie politseiasutuse juhile või kaebus halduskohtule. Samuti selgitati kontrollile allutatud isikule, et tõendusliku alkomeetriga alkoholijoobe tuvastamisest keeldumise korral tuvastatakse alkoholijoove vereproovi uuringuga. Asjaolu, et need õigused olid menetlusalusele isikule selgitatud, on viimane kinnitanud omakäeliselt allkirjaga.

Maakohus leiab, et eeltooduga on alkoholijoove menetlusalusel isikul väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas kindlaks tehtud seadusekohaselt.

Nimetatud Indikaatorvahendi kasutamise ja T

õendusliku alkomeetri kasutamise protokollide

ga on kooskõlas ka menetlusaluse isiku enda ütlused ja kaebuse väited.

Menetlusalune isik on alates esimesest ülekuulamisest oma süüd tunnistanud ja kahetsenud.

Eeltoodu alusel ja hinnates tõendeid kogumis, leiab maakohus, et menetlusalust isikut oli põhjendatult karistatud Liiklusseaduse §224 lg.2 järgi, kuna ta rikk

us

Liiklusseaduse §69 lg. õustub kohtuvälise menetleja

3. Maakohus n otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis s selles osas , siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamisek alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi määramise osas jätta muutmata.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse

mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Liiklusseaduse §224 lg.2 näeb karist

00 trahviühikut

usena ette rahatrahvi kuni 3 , aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 275 Otsuse kohaselt on kergendava trahviühiku ulatuses. asjaoluna arvestatud süü tunnistamist.

Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranud karistuse tunduvalt üle määra. sanktsiooni keskmise Kuigi ks tehtud menetlusaluse isiku iiklusseaduse väärteomenetlusega on kindla süü L

§224 lg.2 järgi, leiab maakohus, et käesolevas asjas ei ole ohtuväline menetleja

k

karistuse määramisel õigesti hinnanud Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas ka rikkumise raskusastet ja juhi isikut. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et K

aristusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavut ada

rahatrahvi määramisega ja aresti kohaldamine ei ole põhjendatud, kuid rahatrahvi määr on käesolevas väärteoasjas ilmselgelt põhjendamata.

Nagu nähtub vaidlustatavast 22.02.2016 otsusest, on kohtuväline menetleja karistuse määramist põhjendanud üleüldiste väidetega joobes juhi tekitatavate ohtudega – menetlusalune isik pani toime ohtliku rikkumise, asetades ohtu mitte ainult enda, vaid ka teisi liiklejaid ja tema sõiduautos oleva sõitja; tegemist on tahtliku teoga ja menetlusaluse isiku käitumine oli kavatsetud; tegemist oli otsese tahtlusega. Selline põhjendus sobib igasugusesse otsusesse. Vaidlustatavas 22.02.2016 otsuses ei ole ühtegi põhjendust karistuse määramise osas konkreetsele menetlusalusele isikule ja sellest otsusest ei nähtu, missugustel kaalutlustel on just konkreetsele menetlusalusele isikule vajali

k määrata maksimaalsele lähedase suurusega rahatrahv. Kohtuvälise menetleja otsuse viited perekondlikele asjaoludele ei põhjenda kuidagi rahatrahvi sellist suurust. Asjaolu, et alkoholi piirmäär oli Liiklusseaduse §224 lg.2 ettenähtud maksimaalses suuruses, ei saa olla raskendavaks asjaoluks, kuna see sisaldub juba Liiklusseaduse §224 lg.2 dispositsioonis. Kohtuvälise menetleja 13.04.2016 kirjalikus vastuses kaebusele on küll viide asjaolule, et menetlusalust isi võetud kut on varem

vastutusele liiklusalase süüteo toimepanemise eest, kuid maakohus leiab, et sellekohane väide tuleb jätta tähelepanuta. Vaidlustatavas 22.02.2016 otsuses puuduvad igasugused viited varasemale karistusele ning Kar .

istusregistri väljavõttele Kohtuvälise menetleja otsusest ei nähtu, et ristuse määramisel on otsuse tegemisel ka arvestatud varasema karistusega.

Lisaks sellele peab maakohus vajalikuks juhtida kohtuvälise menetleja tähelepanu vastuolule 22.02.2016 otsuses. Nimelt on selle otsuse esimesel lehel märgitud, et menetlusalune isik ei esitanud vastulauset, kuid teisel lehel on kohtuvälise menetleja esindaja märkinud vastulauses esitatud väidete mittearvestamise põhjendused. Seega jääb kohtuvälise menetleja otsuse pinnalt arusaamatuks, kas menetlusalune isik on siis esitanud vastulause või mitte.

Maakohus leiab, et eeltoodu alusel on rahatrahvi suuruse vähendamiseks käesolevas asjas seaduslik alus olemas.

Maakohus peab vajalikuks rõhutada, et iga järgnev karistus peab tavaolukorras olema eelmisest rangem. Kuna käesolevas väärteoasjas ei ole kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt arvestatud varasemat karistust, siis tuleb kõigepealt lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ning menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamisest ja kahetsusest. Maakohus leiab, et seega tuleb menetlusalusele isikule mõista karistus sanktsiooni keskmises määras. Maakohus arvestab siinjuures menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamist ja kahetsust alates esimesest ülekuulamisest, samuti seda, et kohtuväline menetleja ei ole oma otsusest nähtuvalt selle tegemisel arvestanud menetlusaluse isiku varasemate karistustega.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja suuruse osas tühistada otsus rahatrahvi .

Käesolevas väärteoasjas on võimalik teha uus otsus rahatrahvi suuruse osas, vähendada rahatrahvi suurust ning mõista menetlusalusele isikule karistuseks rahatrah . v sanktsiooni keskmises määras

Liiklusseaduse §224 lg.3 p.1 näeb ette võimaluse kohaldada lisakaristusena samas paragrahvis sätestatud süüteo eest sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem samas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja nimetatud õigust kasutanud ja määranud menetlusalusele isikule Liiklusseaduse §224 lg.3 p.1 alusel lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tähtajaga 3 kuud.

Maakohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine antud väärteoasjas on põhjendatud. Alkoholi piirmäär, mis oli tuvastatud menetlusalusel isikul, oli sellises suuruses, kus ta pidi mõistma oma seisundit. Vaatamata sellele asus menetlusalune isik sõidukit juhtima ja seadis sellega reaalsesse ohtu eelkõige enda, samuti teiste liiklejate elu, tervise ja vara. tleja esindajaga selles, et eeltoodu Maakohus nõustub kohtuvälise mene alusel ei ole vaid põhikaristuse määramine piisav meede, vältimaks uute süütegude toimepanemist menetlusaluse isiku poolt. Lisakaristus on antud menetlusaluse isiku puhul vajalik, et tagada tema mitteosalemine liikluses.

Kohtuväline menetleja on käesolevas väärteoasjas kohaldanud lisakaristust miinimummääras. Maakohus leiab, et selline lisakaristuse tähtaeg on igati põhjendatud. Isegi selline lisakaristuse määr ei võimalda menetlusalust isikut lubada liiklusesse ja võimaldab menetlusalusel isikul teha endale selgeks/korrata

Liiklusseaduses sätestatud reeglid. Aluseid kohaldada lisakaristust alla sanktsiooni miinimummäära maakohus antud asjas ei tuvastanud.

Kaebuse esitaja on oma kaebuses viidanud sellele, et töötab keevitajana ja juhtimisõigus on talle vajalik seoses tööga. Maakohus peab vajalikuks märkida, et nimetatud asjaolu ei anna alust kaebuse rahuldamiseks ka lisakaristuse kohaldamise tähtaja osas kuna töökoha kaotamise võimalus ei saa iseenesest olla mootorsõiduki , juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest vastavalt KarS §50 lg.2 ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu (vt. ka Riigikohtu 30.04.2010 lahendit kohtuasjas nr.3-1-1-26-10). Keevitaja elukutse ei ole ilmselgelt seotud mootorsõiduki juhtimise õigusega.

Kaebuse esitaja on oma kaebuses viidanud sellele, et ta ei ole arvel narkoloogi ja psühhiaatri juures. Tegemist on positiivse ja kiirust vääriva asjaoluga.

Kaebuse esitaja on oma kaebuses viidanud sellele, et kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus ja süü tunnistamine. Nimetatud asjaolusid on kohtuvälise menetleja otsuse tegemisel juba arvestatud, nende teistkordne arvestamine ei ole põhjendatud ja seadusekohane.

Kokkuvõttes nõustub maakohus kohtuvälise menetleja esindaja poolt kirjalikus vastuses väljatooduga selles osas, et pannes toime väärteo, peab menetlusalune isik arvestama karistuse järgnemisega ning karistus ei saa ega tohi olla kindlasti selline, mille kandmist menetlusalune isik ei taju. Karistus peab ilmselgelt menetlusaluse isiku elukorraldust piirama.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada põhikaristuse suuruse osas, teha selles osas uus otsus ning rahuldada menetlusaluse isiku kokkuvõttes kaebus osaliselt.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik