1-15-10852/16 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.03.2016, Rakvere kohtumajas Kriminaalasja number 1-15-10852 Kohtu koosseis Kohtunik Anu Ammer

Sekretär Kätlin Koidumäe Prokurör Marge Voogma Kaitsja Indrek Sirk Kriminaalasi R.Z-i

424

süüdistuses KarS § järgi.

Süüdistatav R.Z,

Isikukood XXX, Eesti kodanik, emakeel eesti keel, elukoht xxxx; keskharidusega, , xxxx. töötab xxxx

Varem kriminaalkorras karistatud Viru Maakohtu

15.08.2013 otsusega KarS § 424 järgi 5 kuulise vangistusega tingimisi KarS § 73 alusel katseajaga 3 aastat

ning lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse

äravõtmisega 5 kuuks; väärteokorras kehtivad karistused puuduvad Tõkend – elukohast lahkumise keeld Asja läbivaatamise kuupäev 22.02.2016, avalikul kohtuistungil

Kohtuotsuse õiguslik alus KrMS § 306, § 309, § 313, § 315, § 318, § 319, § 175 lg 1 p 3, 9, ja § 179 lg 1 p 2 § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg , 1

RESOLUTSIOON

R.Z

süüdi tunnistada KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises 1 aasta vangistust. ja karistuseks mõista

KarS § 65 lg alusel suurendada mõistetavat karistust 2 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja

15.08.2013 kohtuot karistuse, s.o 5 susega mõistetud, ärakandmata kuu vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta ja § 74 lg 5 ja § 69 lg 1 ja 3 alusel 5 kuud vangistust, mis KarS asendada 510

tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 2 aastat.

2 Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutada kriminaalhooldaja käitumiskontrollile R.Z ühes kohustusega järgida KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid:

1) - xxxx; elama kohtu määratud alalises elukohas

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS mitte tarvitama § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada R.Z käitumiskontrolli ajal alkoholi.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise R.Z-ilt õigus 7 kuuks.

Vastavalt liiklusseaduse § 127 kohustada viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse R.Z jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel - elukohast lahkumise keeld -

Menetluskul

ud

Välja mõista R.Z-ilt menetluskulu riigituludesse: - 645

,00 eurot sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg1 p 2 alusel - 210,00 eurot kaitsetasu adv. Heiki Kuninga

poolt õigusabi osutamise eest.

KarS § 66 lg 1 alusel võimaldada menetluskulud kokku summas 855,00 eurot tasuda ositi 12

kuu jooksul, tasudes alates aprillist 2016 igakuiselt vähemalt eurot, lõpetades 71,25 menetluskulude tasumise hiljemalt 31.03.2017.

Menetluskulu osamaksed tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank

EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300, Danske bank EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700017676 -15-10852 ning selgitus: „nimi, 1 , menetluskulu osamakse.“

Kui menetluskulu osamaksed ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtuotsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtumenetluse poolel teatada Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleis 31.03.2016 kell 16.00.

3

Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool

esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

SÜÜDISTUS

R.Z anti Viru Maakohtu 22.02.2016 ko kohtu alla htumäärusega süüdistatuna KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

R.Z anti kohtu alla süüdistatuna selles, et tema juhtis alkoholijoobes olles 01.05.2015 kella 22.40 paiku xxxx xxxx xxxx. mootorsõidukit registreerimismärgiga

R.Z-i väljahingatavas õhus tuvastati tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110EST seeria nr ARDM-

0072 mõõtes alkoholisisaldus 1,19 mg/l kohta. Liikluseaduse § 69 lg 2 p 1 alusel loetakse R.Z alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuhiks. R.Z

rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 (Juht ei tohi olla joobeseisundis) ja § 69 lg 2 p 1

(Juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt

1,50

milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem) nõudeid.

Seega R.Z , juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTULIKU UURIMISE KÄIGUS TUVASTATUD ASJAOLUD, UURITUD TÕENDID

R.Z tunnistas end KarS § 424 järgi esitatud süüdistuses süüdi, seletades kohtuistungil, et 01.05.2015 grillis sõpradega, jõi õlut ja oli purjus, kuid istus rooli, sest oli vaja

tan hoolimatu otsus. Hindas oma tegu klasse sõita. Tunnistas, et see oli läbimõtlemata kahetsusväärseks ja kinnitas, et lapse pärast selliseid asju ei ole rohkem juhtunud ega ei juhtu tulevikus ka. On aru saanud, et alkohol on halb ja see toob ainult pahandusi ja sellepärast ei tarvita enam alkoholi, kui siis ainult mõnel tähtpäeval. Selgitas, et tütre ja elab koos naise, xxxx naise xxxx tütrega, töötab pere nimel ning peres on ainult üks auto, seesama, mis on juba 9 kuud arestitud ja pere laenab oli auto vajalikeks sõitudeks autot naise vanemate käest. Samas

ostetud väikelaenu eest viie aasta peale ja igakuiselt maksab tagasi laenu üle saja euro. Kui temalt juhtimisõigus ära võetakse, siis saab autoga sõita aab lõppastme naine perekonna , kui s

ko

lastega olituse läbitud. Auto on peres igapäevaselt hädavajalik tööl käimiseks ja väike liiklemiseks.

Tunnistaja T G 1.05.2015 koos xxxx M M andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt oli ta 0 patrullis. Annikverest väl antud väljakutset, et jakutselt tagasiteel kuulis teisele patrullile xxxx

juures on joobes juht, kes seal ringi sõidab ja autos joob. Otsustas, et teeb teise patrulliga

koostööd, pööras vormijope tagu idi, eraldas märgi rp , et keegi aru ei saaks, et tegemist

politseinikuga ja jalutas xxxx xxxx poolt tulemas xxxx numbriga, mis oli ringi kuni märkas viidatud xxxx - väljakutses. Auto suundus ringristmikult suunas ehk siis kiriku külje taha ja jäi 5 10 minutiks parklasse seisma. Siis hakkas auto uuesti liikuma xxxx suunas, patrulli sai kohe

teavitatud, kuid nad ei tabanud seda sõidukit. Mingil hetkel nägi seda autot uuesti tagasi tulemas ringristmiku suunas ja otsustas gu peatus käega märku andes auto peatada. Auto peaae ,

4 mootor seiskus, kuigi sõiduk jätkas liikumist. Hoidis eemale kartes, et juht on äkki joobes ja ta

võib ise sõidukilt löögi saada kogemata. Sõiduki mootor käivitus

kuskil 50 meetrit enne ringristmikku auto tegi seal iis xxxx juurde. Jooksis selle auto juurde ja täisringi ära ning sõitis s

kohe ja esitles ennast juhile politseiametnikuna, näitas ka töötõendit. Juht andi

s talle oma dokumendi

, aga kohe oli on alkoholijoobes, tema , oli väga viisakas ja koostööaldis näha, et juht suust tuli tugev alkoholi lõhn, koordinatsioon ei olnud kaine inimese oma ja mäletamist mööda liikus auto enne peatamist vastassuuna vööndis. R.Z oli selles mõttes adekvaatne, et sai kõigest toimuvast aru, kohe oma süüd ja ütles, et tegi lolluse tunnistas ja kahetseb. Juht sai üle antud teisele , kes patrullautos olnud tõendusliku alkomeetriga tuvastas joobe, mis xxxx R T

oli mäletamist mööda üle 1, või kuskil 1,2. Valves olnud uurija otsuse kohaselt teisaldati

sõiduk jaoskonna parklasse ja R.Z lubati pärast kontaktide võtmist jalgsi koju minna xxxx tegelikult. , kuigi see kõik toimuski tema kodu juures

Kohtus avaldati ja uuriti kriminaalasja juurde võetud tõendeid

- Indikaatorvahendi kasutamise protokoll, millega on tõendatud indikaatorvahendi kasutamine ja selle kasutamise kellaaeg /tl 1/;

- Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos mõõtevahendi taatlustunnistusega

ning alkomeetri väljatrükk, millega on tõendatud, et joove on tuvastatud seadusenõuetele vastavalt ning nõuetekohase alkomeetriga /tl 2-3/;

- Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millega on tõendatud, et R.Z kõrvaldati juhtimiselt seoses alkoholijoobega /tl 4/;

- Sõiduki teisaldamise akt koos arvega, millega on tõendatud R.Z-i juhitud sõiduki teisaldamine ja seoses sellega R.Z-ile kulu tekkimine /tl 5-6/; - Asitõendi vaatlusprotokoll ja fototabelid, millega on tõendatud R.Z-i juhitud auto seisuja sisukord /tl 7-15/;

- eandmis- /tl Sõiduki ül vastuvõtmisakt, millega on tõendatud sõiduki hoiule andmine 16/;

- Viru Maakohtu 15.08.2013 otsus kriminaalasjas nr 1-13-7264, millega on tõendatud R.Z-i varasem mootorsõiduki joobes juhtimine /tl 17-18/; -

Sõiduki detailandmete päring, millega on tõendatud auto kuuluvus R.Z-ile /tl 19/; -

Kehtivate dokumentide detailandmete päring, millega on tõendatud, et R.Z omab alates 17.10.2014 esmast juhtimisõigust /tl 20/; - -15-413 Viru Maakohtu 22.05.2015 määrus kriminaalasjas 1 9, millega on tõendatud, et R.Z-ile on arestitud konfiskeerimise tagamiseks /21- kuuluv sõiduauto xxxx 23/; - -25/; EMTA tõend isiku maksustatava tulu kohta /tl 24 -

Viru Ringkonnaprokuratuuri 10.06.2015 määrus riigi õigusabi korras R.Z

kohtueelses menetluses kaitsnud vandeadvokaadile Heiki Kuningale õigusabi tasu ja kulu hüvitamise kohta summas 48 eurot koos tasutaotlusega /tl 26-27/; - Riigi õigusabi korras R.Z kohtus kaitsnud vandeadvokaadi Heiki Kuninga

tasutaotlus riigi

õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohus on rahuldanud osaliselt ja summas 162 eurot /tl 28- 29/;

- elukaaslasel H-L E Väljavõte rahvastikuregistrist, mis tõendab, et R.Z-i puudub juhti

misõigus /tl 45/. - xxxx /tl 30/; R.Z-i iseloomustus töökohast

5

- Lapse sünnitunnistus, mis tõendab perekondliku olukorra olulist muutumist pärast kuriteo toimepanemist /tl 31/; - Väljavõte liiklusregistrist, millest nähtub, millised sõidukid on seotud R.Z-i ja tema elukaaslasega /tl 32-33/;

- 22.05.2015 sõlmitud korteriostu laenuleping, mis tõendab igakuist tagasimakse kohustust summas 160 eurot /tl 34-37/; - igakuist tagasimakse kohustust summas Auto ostuks sõlmitud laenuleping, mis tõendab 112,91 eurot kuni 10.2019.a. /tl 38-44/.

Kohus, hinnanud uuritud tõendeid kogumis, on seisukohal, et R.Z-i tegevuses on

tõendatud KarS § 424 ettenähtud kuriteo tunnused. Tõendatud on ja vaidlust ei ole selles, et R.Z oli autot juhtides alkoholijoobes.

Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on

alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest

põhjustatud tervise väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes seisund, mis avaldub või psüühhilistes fun . LS § 69 lg 2 p 1 sätestab, et juht loetakse ktsioonides ja reaktsioonides alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Süüteo toimepanemine R.Z-i poolt on täielikult tõendamist leidnud nii ma enda, te kui ka tunnistaja T G

ütluste ja kriminaalasjas kohtule esitatud ja uuritud kirjalike tõenditega.

KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS

KarS § 2 lg 2 sätestab, et aristatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on k õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiseltvõetavus ning üldsuse usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt. Heites isikule ette õigusvastaseid tegusid, võetakse ta vastutusele üksnes tema poolt toime pandud tegude eest ja nende piirides. Eripreventsiooniga on seotud karistatava isikuomadused, mis annavad aluse hinnata karistuse sisuks olevate repressiivsete ja kasvatuslike abinõude toimet konkreetsele süüdlasele.

KarS § 424 järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise raskusastme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuriteo korral kohaldada kuni kolmeks aastaks.

Kohus leiab, et R.Z-i tegevuses KarS § des 57 ja 58 sätestatud kar - istust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Süütegu on õigesti kvalifitseeritud KarS §

424 järgi ning puuduvad teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. R.Z-ile süüks arvatud tegu on toime pandud otsese tahtlusega.

R.Z-i väljahingatavas õhus on tuvastatud alkoholisisaldus 1,19 mg/l ja käesolevas

kriminaalasjas ei ole vähimatki vaidlust tema poolt toimepandud kuriteo asjaolude üle –

tuvastatud on, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas juhtis ta joobeseisundis olles sõiduautot. Vaidlusaluseks küsimuseks on üksnes see, kas tuvastatud tehioludel toimepandud kuriteo korral

6

tuleb R.Z-i suhtes kohaldada kuriteo toimepanemise muu mõjutusvahendina vahendiks olnud mootorsõiduki konfiskeerimist.

KarS § 83 lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale.

Kohus ei nõustu prokuröri taotlusega konfiskeerida Janar R.Z-ilt tahtliku süüteo toimepanemise vahend, s.o sõiduauto.

Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-37-07

määratlenud süüteo toimepanemise vahendi

konfiskeerimise p materiaalses mõttes karistuseks ja rõhutanud, et õhiõiguslikud garantiid peavad olema tagatud ka nende riiklike sunnivahendite kohaldamisel, mida ei ole formaalses

karistusõiguses karistusena sätestatud, kuid mis on materiaalselt käsitatavad karistusena. Riigikohus selgitas ühtlasi, et konfiskeerimise põhjendatuse üle otsustades iga kord kohus peab arvesse võtma konkreetse juhtumi asjaolusid.

Oluline on silmas pidada, et süüdistatav on algusest peale oma süüd tunnistanud ja teinud politseiga koostööd, kusjuures teda ei kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt tee peal, vaid ta oli ise sõiduki juhtimise kodumaja ees lõpetanud. Ka ei põhjustanud süüdistatav oma teoga kuigivõrd

ohtlikke olukordi liikluses . (ei sooritanud ohtlikke manöövreid ega põgenenud politsei eest)

Seega saab asuda seisukohale, et R.Z-i poolt toimepandud kuritegu iseloomustab

mõnevõrra väiksem teosüü ning vara konfiskeerimise kohaldamine ei ole kohtu hinnangul

proportsionaalne ega põhjendatud Siinkohal ei sea kohus kahtluse alla asjaolu, et sõiduki . joobeseisundis juhtimine on alati ohtlik nii juhile endale kui ka kaasliiklejatele.

Kohus on seisukohal, et m

se vahendi konfiskeerimise ootorsõiduki kui süüteo toimepanemi

näol on tegemist isiku omandiõiguse väga intensiivse riivega, võib pidada õigustatuks mida

üksnes siis, kui on piisavalt ja põhjendatult alust arvata, et isik paneb samalaadseid

õigusrikkumisi toime ka edaspidi. Seega on oluline esitada tulevikuprognoos joobeseisundis autot juhtinud isiku edasise käitumise kohta.

Eelkõige rõhutab kohus isikuga seotud asjaolusid: nimelt on R.Z-i näol tegemist kaastöötajate ja tööandja poolt hinnatud süüdistatava tubli ja kohusetundliku isikuga. Samuti on ülalpidamisel tema elukaaslane koos väikelastega ning R.Z töötab pere nimel. Süüdistataval on küll üks eelnev karistatus sõiduki joobes juhtimise eest 2013.aastast, millega

kaasnes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 5 kuuks, kuid süüdistatav ajal, mil tal juhitimisõigust ei olnud, ka autorooli ei istunud. ärast käesoleva süüteo Enne tookordset ning p

toimepanemist ei ole i toime pannud. R.Z õigusrikkumis Märkimist väärib ka

asjaolu, et süüdistatava esmakordsel k sõiduki joobes juhtimise eest aristamisel oli karistus

suhteliselt leebe, mis viitab ka väiksemale süüle. See asjaolu annab põhjust eeldada, et

samal dsete aa kuritegude toimepanek tulevikus R.Z-i poolt on märksa vähemtõenäolisem kui see oleks mõne suurema teosüüga isiku puhul.

Lisaks märgib kohus, et kuna R.Z-ile kuuluv sõiduk registreerimismärgiga xxxx xxxx on olnud peaaegu aasta aega juba arestitud, siis konfiskeerimist on tema suhtes sõiduki

sisuliselt juba rakendatud. Lisaks on ta kohustatud olnud tasuma auto ostuks võetud laenu

tagasimakseid ja seda olukorras, kus ta sõidukit kasutada pole saanud. Kohus loeb R.Z-i

suhtes kohaldatud meetme- - sõiduki arestimise piisavaks tagamaks, et süüdistatav sõidukiga uusi kuritegusid toime ei pane.

Ka on oluline, et s talle ja ta perele üüdistatava ütlustest nähtuvalt on auto igapäevaselt

hädavajalik tööl käimiseks ja väikelastega liiklemiseks. Tõendamist on leidnud, et rohkem

7

mootorsõidukeid peres ei ole. Asjaolu, kas süüdistatav ja/või tema elukaaslane omab juhtimisõigust, ei oma tähtsust. Ka peab kohus usutavaks süüdistatava kinnitust, et lapse sünd on muutnud teda vastutustundlikumaks.

Kuivõrd konfiskeerimine on karistusõigusliku tähendusega meede ja isikule on käeso

leva süüdistuse raames mõistetud KarS § 424 järgi raskemaliigiline karistus –

1-aastane vangistus, KarS § 65 lg 2 kohaldamisega aga liitkaristus 1 aasta ja 5 kuud vangistust, mis on asendatud üldkasuliku tööga 510 tunni ulatuses tähtajaga 2 aastat ega alluda käitumiskontrollile kohustus ning mitte tarvitada alkoholi ja lisakaristusena on talt äravõetud mootorsõiduki juhtimise õigus 7 kuuks, siis leiab kohus, et praegusel juhul sõiduki konfiskeerimine on põhjendamatult raske

ja ebaproportsionaalne meede. Kohus on seisukohal, et karistuse eesmärke on võimalik saavutada ka ilma isiku õiguste sedavõrd intensiivse riiveta.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer

Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 22.08.2016 kohtuotsuse RESOLUTSIOON:

Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4 tühistada Viru Maakohtu 10. märtsi 2016 kohtuotsus osaliselt, see on R.Z-ile KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mõistetud lisakaristuse osas.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta R.Z-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks.

Muus osas jätta Viru Maakohtu kohtuotsus muutmata.

Prokuröri apellatsioon rahuldada osaliselt.

Tühistada Viru Maakohtu 22. mai 2015 määrus millega arestiti R.Z-ile kuuluv sõiduauto registreerimismärgiga ja vabastada arestitud vara kohtuotsuse jõustumisel xxxx xxxx aresti alt.

KrMS § 175 lg 1 p 1 ja 185 lg 2 alusel välja mõista riigieelarvest R.Z-i kasuks 144

eurot valitud kaitsjale Indrek Sirgile apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest tasutud õigusabikulude hüvitamiseks.

10.03.2016 kohtuotsus 1-15-10852 jõustus osaliselt 22. septembril 2016. a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Lea Herne referent