4-16-1991/7 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1

KO H T UO T S US EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19.04.2016

Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-16-1991 Kohtunik Anne PALMISTE Väärteoasi I.J väärteoasi Liiklusseaduse §224

lg.2

i ja §242 lg.1 järg Kaebuse esitaja I.J

sünd. xxx, isikukood xxx, elukoht xxx koht puudub , töö Kohtuväline menetleja Irina REINO

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri

vanemväärteomenetleja

Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus

O T S U S T A S :

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja

menetlustalituse menetlusteenistuse etleja Irina REINO 29.02.2016 vanemväärteomen

otsus karistamise osas väärteoasjas nr.2330,16,000395 I.J Liiklusseaduse § ja §242 lg.1 järgi Karistusseadustiku §63 lg.1 kohaldamisega 224 lg.2

Liiklusseaduse §2 trahviü 24 lg.2 alusel rahatrahviga 220

hiku ulatuses, s.o. summas 880 (kaheksasada kaheksakümmend – tühistada ) eurot karistuse suuruse osas.

Mõista I.J-ile Liiklusseaduse §224 lg.2 ja §242 lg.1 järgi

Karistusseadustiku §63 lg.1 kohaldamisega Liiklusseaduse §224 lg.2 alusel karistuseks rahatrahv 15 es, s.o. summas 600 (kuussada) eurot. 0 trahviühiku ulatus

Ülejäänud osas jätta Ida Prefektuuri 29.02.2016 otsus muutmata.

I.J kaebus rahuldada osaliselt.

2

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest

kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates

päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantseleis v tutvuda alates 19.04.2016. õimalik

Asjaolud ja menetluse varasem käik

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna patrullpolitseinik

Martin Lohk koostas 30.01.2016

väärteoprotokolli nr. AB 1449616 I.J

kohta selles, et viimane juhtis 30.01.2016 kell 03.57 Ida-Virumaal Narva linnas

Kangelaste tänaval mootorsõidukit juhile keelatud seisundis. Ühes liitris

väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem, kui 0,46

. Alkoholisisaldus mg

mõõdeti mõõteseadmega Alcotest 7110 MK III EST seeria nr.ARAF-0027. Juhil

puudus kontrollijale esitamiseks kehtiv juhtimise õigust tõendav dokument ja isikut tõendav dokument. Sellega 8 lg.1 ning pani toime rikkus I.J Liiklusseaduse §69 lg.3 ja §8

väärteo Liiklusseaduse §224 lg.2 ja §242 lg.1 järgi.

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja

menetlustalituse menetlusteenistuse .02.2016 vanemväärteomenetleja Irina Reino 29

otsusega m Liiklusseaduse väärteoasjas nr.2330,16,000395 äärati I.J-ile §224 lg.2 ja §242 lg.1 järgi karistusseadustiku §63 lg.1 kohaldamisega Liiklusseaduse

§224 lg.2 trahviühi € alusel karistuseks rahatrahv 220 ku ulatuses, s.o. summas 880 .

Otsuse kohaselt oli kergendavaks asjaoluks kahetsus ning raskendavad asjaolud puudusid.

I.J esitas 15 s palus kohtuvälise .03.2016 Viru Maakohtule kaebuse, mille

menetleja otsus rahatrahvi suuruse osas tühistada ja määrata rahatrahv miinimummääras. Kaebuse kohaselt vaidlustab menetlusalune isik kohtuvälise menetleja otsust osaliselt.

Menetlusalune isik ei vaidlusta, et tarvitas alkoholi, jättis auto sõprade juurde ja

hiljem otsustas selle ära tuua, olles kindel, et tema seisund lubab autot juhtida. Kaebuse esitaja ei leia, et pani väärteo toime tahtlikult. Menetlusalune isik õpib

xxx ja saab xxx , tal on ema xxx. Kaebuse esitaja ei soovinud osaleda kohtuistungil.

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur oma 12.04.2016 kirjalikus vastuses nr.3.1-

1.1/8100-4 palub . jätta kaebus rahuldamata Vastuse kohaselt arvestas kohtuväline menetleja väärteo raskust. Väärtegu on toime pandud otsese tahtlusega. Kui menetlusalune isik teab, et tal puuduvad võimalused rahatrahvi tasumiseks, tuleb Iga teo eest tuleb hoiduda väärtegude toimepanemisest. mõista karistus.

3 Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjal idis, et I.J idega, le

kaebus on osaliselt osaliselt rahuldamisele. põhjendatud ja kuulub

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit

korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse

seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning

kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Käesolevas asjas nähtub menetlusaluse isiku poolt maakohtule esitatud kaebusest, et ta ei soovi kohtuistungil osaleda.

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 12.04.2016 kirjalikust vastusest nr.3.1-

1.1/8100-4 Viru Maakohtu 08.04.2016 p -16-1991 äringule nr.4 nähtub, et kohtuväline m kirjalikus menetluses. enetleja on nõus väärteoasja lahendamisega

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et menetlusalu määratud sele isikule on karistus

Liiklusseaduse §224 ja §242 lg.1 lg.2 alusel.

Liiklu

sseaduse §224 lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või

trammi juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades isiku poolt, kelle ühes

grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi.

Liiklusseaduse §242 lg.1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki või trammijuhi p - oolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub sama seaduse § – § § – § § 201 203, 205 207, 209, § § § – § § – § § – §241 sätestatud väärteokoosseis 211, 212, 214 219, 221 224 ja 226

Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis, kas alkoholijoove on kindlaks tehtud seaduse

alusel ning kas määratud karistus vastab menetlusalusele isikule ja toimepandud väärteole, samuti kas menetlusalusel isikul ei olnud kontrollimise momendil esitada sõiduki juhtimise õigust ja isikut tõendavat dokumenti.

Nagu nähtub 30 koostatud vää .01.2016 rteoprotokollist nr. AB 1449616 ja vaidlustatavast 29.02.2016 ot , on menetlusalune

susest väärteoasjas nr.2330,16,000287 isik rikkun

ud Liiklusseaduse §69 lg.3 ja §88 lg.1 nõudeid.

Liiklusseaduse stab §69 lg.3 säte , et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

4

Liiklusseaduse §69 lg.1 kohaselt tuvastatakse joobeseisundi või sama paragrahvi lg.3 nimetatud piirmäära ületamine Korrakaitseseaduses sätestatud korras.

Korrakaitseseaduse §38 lg.1 kohaselt kontrollib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas

õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut

kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga

või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholi

sisalduse määramiseks veres vereproovi uuringuga.

Nagu nähtub käesoleva väärteoasja materjalides asuvast Indikaatorvahendi kasutamise 30.01.2016 protokollist ja T liku alkomeetri kasutamise 30.01.2016 protokollist õendus

koos väljatrükiga, on alkoholijoove menetlusalusel isikul tuvastatud indikaatorvahendiga (AlcoQuant 6020 nr. A 409075) 30.01.2016 kell

03.57 (näit oli

1,11 mg/l) Alcotest 7110 Typ T nr.ARAF-0027) ja tõendusliku alkomeetriga ( ES

30.01.2016 kell 04.0 m

). Samast 7 (näit oli 0,51 g/l ja lõplik lugem 0,46 mg/l Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtub, et

joobeseisundi tuvastamisele

allutatud isikule oli selgitatud toimingu põhjust ja eesmärki, õigust keelduda

tõendusliku alkomeetriga alkoholijoobe tuvastamisest, õigust tutvuda riikliku

järelevalve meetme protokolliga ning teha meetme tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse, õigust esitada vaie politseiasutuse

juhile või kaebus halduskohtule. Samuti selgitati kontrollile allutatud isikule, et tõendusliku alkomeetriga alkoholijoobe tuvastamisest keeldumise korral tuvastatakse

alkoholijoove vereproovi uuringuga. Asjaolu, et d menetlusalusele need õigused oli isikule selgitatud, on viimane kinnitanud omakäeliselt allkirjaga.

Maakohus leiab, et eeltooduga on alkoholijoove menetlusalusel isikul väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas kindlaks tehtud seadusekohaselt.

Nimetatud Indikaatorvahendi kasutamise ja T

õendusliku alkomeetri kasutamise protokollide

ga on kooskõlas ka menetlusaluse isiku enda ütlused ja kaebuse väited.

Menetlusalune isik on alates esimesest ülekuulamisest oma süüd tunnistanud ja kahetsenud.

Liiklusseaduse §88 lg.1 sätestab, et juhil peavad mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus

ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille

on tõendanud selle väljastanud asutus, ja muud dokumendid, mida nõuab seadus. Eestis registreeritud mootorsõiduki või selle haagise puhul võib registreerimistunnistuse asendada koopiaga.

Käesolevas asjas nähtub väärteoprotokollist ja menetlusaluse isiku kohapeal antud seletusest, et menetlusalusel isikul ei olnud kontrollimise momendil esitada sõiduki

juhtimise õigust ja isikut tõendavat dokumenti. Omakäelises seletuses kirjutas menetlusalune isik 30.01.2016, et dokumendid unustas ta koju. Selles osas ei ole menetlusalune isik ka kaebust esitanud.

Eeltoodu alusel ja hinnates tõendeid kogumis, leiab maakohus, et menetlusalust isikut oli põhjendatult karistatud Liiklusseaduse us §224 lg.2 ja §242 lg.1 järgi, kuna ta rikk

5 Liiklusseaduse §69 lg.3 ja §88 lg.1 õustub kohtuvälise menetleja

. Maakohus n otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu

poolt uuritud juhtis tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik

mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis ning ei esitanud kontrollimise momendil vajalikke dokumente s selles osas alust , siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamisek ei ole. M ud aakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärteod on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi

. Menetlusaluse isiku teod on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi määramise osas jätta

muutmata.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse

mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise

menetleja poolt arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Liiklusseaduse §224 lg.2 näeb karist viühikut

usena ette rahatrahvi kuni 300 trah , aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.

Liiklusseaduse §242 lg.1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 20 trahviühikut

.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele

isikule karistuseks rahatrahv 220 Kuna kahe väärteo eest trahviühiku ulatuses. tegemist on ühe teoga toimepandud kahe väärteoga, kohaldas kohtuvälise menetleja esindaja Karistusseadustiku §63 lg.1 ja määras ühe karistus seadusesätte alusel, mis e

näeb ette raskeima karistuse. Otsuse kohaselt on kergendava asjaoluna arvestatud kahetsust.

Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras

ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra

ületavana. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule mää kahe väärteo eest tunduvalt üle ranud karistuse

raskeima

sätte määra. Kuigi väärteomenetlusega on kindla sanktsiooni keskmise ks tehtud menetlusaluse isiku lg.2 kohus, süü Liiklusseaduse §224 ja §242 lg.1 järgi, leiab maa

et käesolev kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti as asjas ei ole

hinnanud Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas ka rikkumise

raskusastet ja juhi isikut. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et

Karistu

sseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavut rahatrahvi määramisega ja aresti

ada

kohaldamine ei ole põhjendatud, kuid rahatrahvi määr on käesolevas väärteoasjas ilmselgelt põhjendamata.

N .02.2016 agu nähtub vaidlustatavast 29 otsusest, on kohtuväline menetleja karistuse

määramist põhjendanud üleüldiste väidetega joobes juhi tekitatavate ohtudega –

6

tegemist on tahtlikult toimepandud süüteoga, tegemist on ühe raskematest liiklusalastest väärtegudest, väärteo pani menetlusalune isik toime otsese tahtlusega. Selline põhjendus sobib igasugusesse otsusesse. Vaidlustatavas 29.02.2016 otsuses ei

ole ühtegi põhjendust määramise osas karistuse konkreetsele menetlusalusele isikule

ja sellest otsusest ei nähtu, missugustel kaalutlustel on just konkreetsele menetlusalusele isikule vajalik määrata maksimaalsele lähedase suurusega rahatrahv. Samuti ei nähtu antud kohtuvälise menetleja otsusest ühtegi põhjendust karistuse määramiseks või menetluse lõpetamiseks Liiklusseaduse §242 lg.1 järgi. Asjaolu, et

alkoholi piirmäär oli Liiklusseaduse §224 lg.2 ettenähtud suuruses, ei saa olla

raskendavaks asjaoluks, kuna see sisaldub juba Liiklusseaduse §224 lg.2 dispositsioonis. Koht b lisaks, et ristuse m uvälise menetleja otsusest nähtu ka ääramisel on arvestatud varasema karistuse puudumisega.

Maakohus leiab, et eeltoodu alusel on rahatrahvi suuruse vähendamiseks käesolevas asjas seaduslik alus olemas. Kuna käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt arvestatud varasema karistuse puudumist, siis tuleb kõigepealt lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ning menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamisest ja

kahetsusest. Maakohus leiab, et seega tuleb menetlusalusele isikule mõista karistus sanktsiooni keskmises määras. Maakohus arvestab siinjuures menetlusaluse isiku poolt

süü tunnistamist ja kahetsust alates esimesest ülekuulamisest, samuti seda, et kohtuväline menetleja ei ole oma otsuses kuidagi põhjendanud karistuse määramist Liiklusseaduse §242 lg.1 järgi.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälis suuruse osas tühistada e menetleja otsus rahatrahvi .

Käesolevas väärteoasjas on võimalik teha uus otsus rahatrahvi suuruse osas, vähendada rahatrahvi suurust ning mõista menetlusalusele isikule kahe väärteo eest

karistuseks rahatrahv , kohaldades rangeima sätte sanktsiooni keskmises määras Karistusseadustiku §63 lg.1 sätteid.

Kaebuse esitaja on oma kaebuses viidanud sellele, et väärteo ei pannud ta toime

tahtlikult. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. Asudes sõidukit juhtima alkoholijoobes, on vaieldamatult tegemist süüteo toimepanemisega tahtlikult, seda ei saa toime panna kergemeelsusest või hooletusest.

Kaebuse esitaja on oma kaebuses taotlenud kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist, uue otsuse tegemist ja rahatrahvi määramist miinimummääras. Maakohus ei pea seda võimalikuks.

Karistusseadustiku §47 lg.1 sätestab, et väärteo eest võib kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Seega on miinimummäär 3 trahviühikut, s.o. 12 €.

Maakohus ei pea millegagi põhjendatuks määrata kahe väärteo toimepanemise eest, millest üks on alkoholijoobes sõiduki juhtimine, karistuseks rahatrahv 3 trahviühiku ulatuses. Selline karistus riivab

otseselt ühiskonna õiglustunnet.

Kokkuvõttes nõustub maakohus kohtuvälise menetleja esindaja poolt kirjalikus vastuses väljatooduga selles osas, et pannes toime väärteo, peab menetlusalune isik arvestama karistuse järgnemisega ning karistus ei saa ega tohi olla kindlasti selline, mille kandmist menetlusalune isik ei taju. Karistus peab ilmselgelt menetlusaluse isiku elukorraldust piirama.

7 Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada põhikaristuse suuruse osas, teha selles osas uus otsus ning rahuldada menetlusaluse isiku kokkuvõttes kaebus osaliselt.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik