4-15-7435/19 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1

KOHTU OTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19.04.2016 Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-15-7435 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Uljana JUGANSON Tõlk Svetlana HAMAZA Asja läbivaatamise kuupäev 01.04.2016 Väärteoasi

L

.P väärteoasi Liiklusseaduse §223 lg.1 järgi Kaebuse esitaja L.P

sünd. , isikukood , Vene

XXX XXX

Föderatsiooni töökoht kodanik, elukoht xxx puudub Kohtuvälise menetleja esindaja Irina REINO Ida Prefektuuri vanemväärteomenetleja Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus

O T S U S T A S :

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja

menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aljona PLATONOVA

26.08 330,14,006318 L.P karistamise .2015 otsus väärteoasjas nr.2

osas Liiklusseaduse §223 lg.1 järgi rahatrahviga 0 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 6

240 (kakssada neli

kümmend) eurot – jätta muutmata.

L.P rahuldamata. kaebus jätta

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest

kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

2

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule alates otsuse avalikult

30 päeva jooksul teatavakstegemisest.

Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru

Maakohtu kantseleis v 19.04.2016. õimalik tutvuda alates

Asjaolud ja menetluse varasem käik

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna patrullitalituse avariipolitseinik Dmitri Kravtšenko koostas 29.07.2015 väärteoprotokolli väärteoasjas

nr.2330,14,006318 L.P kohta selles, et viimane, juhtides 25.10.2014

kell 13.50 mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismär õidu ( k xxx), rikkus V

prospekti – Kreenholmi tänava ristmikul liiklusmärgi nr.221 (Anna teed) nõudeid, kui

ei andnud teed peateel sõidueesõigusega otse sõitvale mootorsõidukile Audi A4

(registreerimismärk ooria sõiduki juhtimise xxx), mida juhtis kaine ja vastava kateg

õigust omav A , mille tagajärjel toimus sõidukite kokkupõrge. Saadud löögi J

tagajärjel põrkas mootorsõiduk Volkswagen Passat (registreerimismärk xxx) kokku mootorsõidukiga BMW 525 (registreerimismärk xxx), mida juhtis kaine ja vastava

kategooria sõiduki juhtimise õigust omav A . Liiklusõnnetuse tagajärjel sai R d

tervisekahjustusi mootorsõiduki Audi A4 (registreerimismärk ) kõrvalistuja xxx

J J

(pea lahtine haav) juht ja mootorsõiduki Volkswagen Passat (registreerimismärk

L.P , kes toimetati kiirabiga Narva traumapunkti. Liiklusõnnetuse

tagajärjel tekitati mootorsõiduki Audi A4 (registreerimismärk xxx) omanikule A J

varaline kahju

– sõidukil oli kahjustatud esiosa (kapott, mootoriruum, esikaitseraud, vasakja parempoolne esitiib, vasakja parempoolne esitulede plokk). Lisaks tekitati

liiklusõnnetuse tagajärjel mootorsõiduki BMW 525 (registreerimismärk xxx)

omanikule A R varaline kahju - ja

– sõidukil oli kahjustatud vasakpoolne esi

tagauks, vasakpoolne tagumine tiib. Lisaks tekitati liiklusõnnetuse tagajärjel

moot xxx) omanikule N P varaline

orsõiduki Volkswagen Passat (registreerimismärk

kahju

- ja tagauks, kapott, esikaitseraud,

– sõidukil oli kahjustatud vasakpoolne esi

vasakja parempoolne esitulede plokk.

Sellega rikkus L.P Liiklusseaduse §16 lg.2 ja pani toime väärteo Liiklusseaduse §223 lg.1 järgi.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja

menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aljona Platonova

26.08.2015 otsusega väärteoasjas määrati nr.2330,14,006318 L.P-le

Liiklusseaduse §223 lg.1 alusel karistuseks rahatrahv 0 trahviühiku ulatuses, s.o 6 summas 240 eurot. Samuti mõisteti L.P lt välja joobe tuvastamisega - seotud menetluskulud summas 66,19 eurot. Väärteootsuse kohaselt võeti karistuse määramisel arvesse asjaolu, et menetlusalune

isik pani teo toime ettevaatamatult ning ka asjaolu, et isik tunnistas

oma süüd.

Menetlusalune isik L.P esitas 09.09.2015 Viru Maakohtule kaebuse,

milles palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada.

Kaebuse kohaselt materjalide alusel, on kohtuvälise menetleja otsus vastu võetud mis on kogutud pealiskaudse uurimisega ning see kajastub koostatud protokollist. Ta ei nõustu süüdistusega, kuna täitis kõiki seaduse nõudeid. Liiklusõnnetuse skeemist

on näha, et Audi A4 jaoks toimus kokkupõrge vastassuuna vööndis, kuid selle ohtliku manöövri põhjused on jäänud välja selgitamata. Skeemile ei ole märgitud

3 Audi pidurdusjälgi ega väljavoolanud vedelikke vaatamata sellele, et need on hästi

nähtavad sündmuskohal tehtud ülesvõtetel. Sündmuse osaliste ja tunnistajate

ülekuulamise protokollid on pealiskaudsed kuna välja on selgitamata , , kus asus Audi

siis, kui Volkswagen ristmikule välja sõitis millise fooritulega ületas Audi Tallinna ;

maanteed; ; miks

kas sõiduauto Volkswagen seisis või liikus kokkupõrke momendil

ületas sõiduauto Audi juht kahekordset pidevat eraldusjoont, kui teda keegi ei

seganud. A J tunnistusest nähtub, et ta liikus mööda parempoolset sõidurida kiirusega 50 km/h, mistõttu oleks sellise sõidukiiruse juures kaebuse esitaja pidanud suutma tänava täielikult ületada ning seega on tunnistaja ütlused valed. Määratud ei

ole liiklustehnilist ekspertiisi, millega oleks olnud võimalik välja selgitada Audi sõidukiirus, teelt väljasõidu mehhanism, Audi ja Volkswageni tehniline korrasolek. Kaebuse esitaja leiab, et kuna Audi juht ületas oluliselt sõidukiirust, ei saanud ta

Audit näha ja kokkupõrget vältida.

Kohtuvälise menetleja

poolt 12.10.2015 saadetud kirjalikus seisukohas leiab

kohtuväline menetleja, et kaebuses toodud väide selle kohta upõrge toimus

, et kokk vastassuunavööndis, ei ole usaldusväärne. Sündmuskohal tehtud fotodelt on nähtav

Volkswageni (registreerimismärk ) pidurdusjälg (vasak esiratas oli löögi tagajärjel xxx blokeeritud), mille alguspunkti järgi võib arvestada, et kokkupõrke hetkel oli Audi

pärisuunalises vööndis. S gistreerimismärk keemil puuduvad Audi (re xxx) pidurdusjäljed, kuid need ei ole nähtavad ka kohapeal tehtud fotodel, mistõttu ei ole

arusaadav, millistest Audi pidurdusjälgedest kirjutab menetlusalune isik oma

kaebuses. Kohtuvälisele menetlejale ei ole arusaadav, kelle ülekuulamisel ei ole

välja selgitatud asjaolud (kus asus Audi siis kui Volkswagen ristmikule välja sõitis; , millise fooritulega ületas Audi Tallinna maanteed; kas sõiduauto Volkswagen seisis

või liikus kokkupõrke momendil; miks ületas sõiduauto Audi juht kahekordset

pidevat eraldusjoont, kui teda keegi ei seganud). Kohtuväline menetleja leiab, et

arvestused, mille kohaselt oleks õige sõidukiiruse valikul pidanud Volkswagen

jõudma ristmiku ületada, on tehtud umbkaudsete andmete alustel ja järelduste

tegemine on eksperdi, mitte menetlusaluse isiku pädevuses. Kohtuekspertiisi

teostamine ei ole vajalik, kuna küsimus, kas Audi juhil oli võimalus vältida

kokkupõrget, ei välista Volkswageni juhi süüd liiklusmärgi nr.221 (

Anna teed) rikkumisel, mille tagajärjel toimus liiklusõnnetus.

Maakohtu istung

Menetlusalune isik jäi maakohtu istungil esitatud kaebuse ja selle väidete juurde. Ta

selgitas, et koostati vale avariiskeem, sest ei olnud pidurdamise ega vedelike jälgi. Kokkupõrke hetkel ta ei liikunud, vaid seisis ja andis teed autole, mis oli vasakul.

Kui ta tuli välja Kreenholmi tänavalt, siis autot ei näinud. Sõitis välja ristmikule,

kui oli juba kollane-punane valgusfoor Astri suunas. Kui hakkas liikuma Võidu prospektilt, siis tee temast vasakule poole oli tühi. Kui sõitis üle ristmiku ja auto

oli juba kaks kolmandikku üle, toimus avarii. Kokkupõrge toimus juhiukse vastu, kuna Audi ületas pidevat joont ja sõitis juba vastassuunda.

Tunnistaja S B ütlustest maakohtu istungil nähtub, et menetlusalust isikut tunneb vaid interneti kaudu, kuna viimane palus abi tunnistajatelt. Tunnistaja oli Araxese poe lähedal, vahemaa tunnistaja ja liiklusõnnetuse vahel võis olla 30 meetrit või rohkemgi. Arvab, et Audi juht ületas kiirust, kuna sõitis väga kiiresti. Kokkupõrke hetkel Volkswagen seisis.

4

Tunnistaja A Z ütlustest maakohtu istungil nähtub, et menetlusalune isik on tema tuttav, kellega ta sai tuttavaks pärast avariid. Vihavaenu ei ole, sõbrad ka ei ole.

Avarii hetkel ületas Kreenholmi tänavat Araxese poe juures, oli keset tänavat.

Arvab, et Audi juht ületas kiirust, kuna ta on ise juht, kellel on kogemus nii

autoga, kui ka jalgsi. Avarii hetkel Volkswagen liikus. Volkswagen ei olnud

täielikult Kangelaste tänaval. Ei vaadanud millise fooritulega Audi sõitis. ,

Tunnistaja A E ,

ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta on kokkupõrkes osaleja

kes menetlusalust isikut ei tunne ja kellel omavahelised suhted puuduvad.

Kohtuvälise menetleja esindaja ja kaebuse esitaja ei esitanud tunnistajale maakohtu istungil küsimusi.

Kohtuvälise menetleja esindaja jäi maakohtu istungil oma kirjaliku seisukoha juurde

ja leidis, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. Esindaja ei osanud öelda, miks

puuduvad skeemil pidurdusjäljed. Vastus liiklusekspertiisi tegemise taotlusele on

väärteotoimikus. Kaebuse esitaja on varem karistatud. Liiklusseaduse §223 lg.1

rikkumine, millega oli põhjustatud liiklusõnnetus, on karistatav, teg põhjustas u

liiklusõnnetuse.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud

materjalidega, kuulanud käesoleva väärteoasja ära

menetlusosalised nnistajad, leidis, et L.P kaebus rahuldamisele ja tu ei kuulu.

Vastavalt seadustiku lg.2 arutab maakohus

Väärteomenetluse §123 väärteoasja täies

ulatuses, esitatud kaebuse piiridest, kontrollides menetleja sõltumata kohtuvälise

otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja asjaolusid. õiguslikke

Väärteomenetluse seadustiku on kaebuse lahendamisel otsustatavad §133 sätestatud küsimused.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on karistus määratud

Liiklusseaduse §223 lg.1 alusel.

Liiklusseaduse §223 lg.1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki maastikusõiduki või -, -

trammijuhi poolt rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule liiklusnõuete

varalin kahju ettevaatamatusest tervisekahjustus. e või

Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik rikkus Liiklusseadust ja tekitas sellega teisele isikule varalise kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustuse.

29 ostatud otsusest

.07.2015 koostatud väärteoprotokollist ja 26.08.2015 ko väärteoasjas nähtub, et menetlusalune isik, juhtides 25.10.2014 kell 13.50 mootorsõidukit

Volkswagen Passat (registreerimismärk ), rikkus Võidu prospekti – xxx Kreenholmi tänava ristmikul liiklusmärgi nr.221 (Anna teed) nõudeid, kui ei andnud teed peateel

sõidueesõigusega otse sõitvale mootorsõidukile Audi A4 (registreerimismärk xxx), mida juhtis kaine ja vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust omav A J, mille

5 tagajärjel toimus sõidukite kokkupõrge. Saadud löögi tagajärjel põrkas mootorsõiduk

Volkswagen Passat (registreerimismärk ) kokku mootorsõidukiga BMW 525 xxx

(registreerimismärk ), mida juhtis kaine ja vastava kategooria sõiduki juhtimise xxx

õigust omav A . Liiklusõnnetuse tagajärjel said tervisekahjustusi mootorsõiduki R

Audi A4 (registreerimismärk ) kõrvalistuja J xxx J (pea lahtine haav) ja

mootorsõiduki Volkswagen Passat (registreerimismärk xxx) juht L.P,

kes toimetati kiirabiga Narva traumapunkti. Liiklusõnnetuse tagajärjel tekitati

mootorsõiduki Audi A4 (registreerimismärk xxx) omanikule A J varaline kahju

–

sõidukil oli kahjustatud esiosa (kapott, mootoriruum, esikaitseraud, vasakja

parempoolne esitiib, vasakja parempoolne esitulede plokk). Lisaks tekitati

liiklusõnnetuse tagajärjel mootorsõiduki BMW 525 (registreerimismärk xxx)

omanikule A R varaline kahju - ja

– sõidukil oli kahjustatud vasakpoolne esi

tagauks, vasakpoolne tagumine tiib. Lisaks tekitati liiklusõnnetuse tagajärjel

mootorsõiduki Volkswagen Passat (registreerimismärk xxx) omanikule N P varaline

kahju

- ja tagauks, kapott, esikaitseraud,

– sõidukil oli kahjustatud vasakpoolne esi

vasakja parempoolne esitulede plokk. Sellega rikkus L.P

Liiklusseaduse §16 lg.2 sätteid.

Liiklusseaduse §16 lg. sätestab, et märguandest 2 liikleja peab juhinduma reguleerija

ning reguleerija riiklikku teostava ametiisiku muud liiklusalast täitma järelevalvet ja

korraldust, liikluskorraldusvahendi ning kinni pidama

nõuet sõidukile ettenähtud tunnusmärkide kasutamise korrast.

Vastavalt - 25.10.2014 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollile on vaadeldud Ida

Virumaal Narva linnas Kreenholmi

toimunud

– Võidu prospekti ristmikul

liiklusõnnetust. Vaadeldud on sõiduautot Audi A4 (registreerimismärk xxx), millel on kahjustatud ja deformeerunud esiosa (kapott, mootoriruum, esikaitseraud, vasak-

ja parempoolne esitiib, vasakja parempoolne esitulede plokk). Vaadeldud on ka

sõiduautot BMW 525 (registreerimismärk xxx), millel on kriimustatud vasakpoolne

esija tagauks ning vasakpoolne tagumine tiib. Vaadeldud on ka sõiduautot Volkswagen Passat (registreerimismärk xxx), millel on deformeerunud vasakpoolne

esija tagauks, kapott, esikaitseraud, vasakpoolne esitiib, vasakja parempoolne

esitulede plokk. L.P sai tervisekahjustusi, nimelt häbemeluumurd. J J

tekkis liik

lusõnnetuse tagajärjel pea lahtine haav.

Tunnistaja S B

ütluste kohaselt oli ta liiklusõnnetuse toimumise ajal Araxese poe

lähedal, vahemaa tunnistaja ja liiklusõnnetuse vahel võis olla 30 meetrit või

rohkemgi. Audi juht ületas kiirust, kuna sõitis väga kiiresti. Kokkupõrke hetkel Volkswagen seisis.

Tunnistaja A Z a ütluste kohaselt ületas ta varii hetkel Kreenholmi tänavat Araxesi

juures, oli keset tänavat. Arvab, et Audi juht ületas kiirust, kuna ta on ise juht,

kellel on kogemus nii autoga, kui ka jalgsi. Avarii hetkel Volkswagen liikus.

Volkswagen ei olnud täielikult Kangelaste tänaval. Ei vaadanud, millise fooritulega

Audi sõitis.

Tunnistaja A E kohtuliku uurimise ütluste kohaselt osales ta liiklusõnnetuses, kuid käigus talle küsimusi ei esitatud.

Menetlusalune isik ei , vaid selgitas, et eita liiklusõnnetuse toimumise fakti liiklusõnnetuse toimumises ei olnud tema süüdi. Tema positsioon seisneb selles, et ta

6 tuli Võidu prospektilt, veendus, et vasakult poolt kedagi ei tule ja asus ristmikku ületama. Olles jõudnud poole peale, peatus, et anda teed autole ja seejärel toimus kokkupõrge.

Maakohus asub seisukohal, et dokumentaalsete tõendite, tunnistajate ütluste ja

menetlusaluse isiku ütlustega on tõendatud, et menetlusalune isik, juhtides 25.10.2014

kell 13.50 mootorsõidukit Volkswagen Passat gistreerimismärk Võidu (re xxx), rikkus

prospekti – Kreenholmi tänava ristmikul liiklusmärgi nr.221 (Anna teed) nõudeid, kui

ei andnud teed peateel sõidueesõigusega otse sõitvale mootorsõidukile Audi A4

(registreerimismärk illega põhjustas varalise kahju xxx), m ja tervisekahjustusega lõppenud liiklusõnnetuse.

Vaidlus puudub liiklusõnnetuse toimumise fakti osas, vaid seisneb selles, kas menetlusalune isik on liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi.

Kohus leiab, et menetlusalune isik eiras Liiklusseaduse § nõuet, 16 lg.2

mille

kohaselt peab liikleja ma liikluskorraldusvahendi ning kinni pidama täit nõuet

sõidukile ettenähtud tunnusmärkide

kasutamise korrast.

Vastavalt majandusja kommunikats

iooniministri 22.02.2011 määruse nr.12

„Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ §7 p.3 kohustab märk

nr.221 Anna teed juhti andma teed teel, tahvli 834

lõikuval Sõidueesõigusega

liiklemise peatee suund olemasolul aga peateel

teel

või või sõidueesõigusega sõitvale juhile.

Menetlusalune isik selgitas, et sõitu alustades kedagi vasakult ei tulnud, kuid poole ristmiku peal pidi ta teisele autole teed andma.

Kohus juhib tähelepanu Liiklusseaduse §56 lg.2 mille kohaselt ei tohi juht sõita

sõiduteede lõikumisalale, tõttu võib lõikumisalal kui liiklusolude

ta olla sunnitud

seisma ja teisi liiklejaid sellega takistama. jääma Samuti on oluline märkida

Liiklussea

juht andma teed duse §57 lg.1, mille kohaselt peab kõrvalteel sõitev

juhile, kes ristmikule liigub sellel peateed

läheneb või mööda või sõidueesõigusega

teed, tema

sõltumata sõidusuunast.

Maakohtu hinnangul oleks menetlusalune isik pidanud hoolikamalt kontrollima, et

sõidukeid ei tuleks lisaks vasakule poolele ka paremalt poolelt. Käesoleval juhul oli

ta sunnitud keset sõiduteed seisma jääma, mistõttu ei olnud sõidueesõigusega sõidukil võimalik kokkupõrget vältida.

Liiklusõnnetuse vaatlusprotokolli juurde lisatud fototabelitelt võib selgesti eristada, et

Volkswagen Passati esiratas on blokeeritud ja see on tekitanud pidurdusjälje - t.l. 8,

9, 12, 14. Fotodelt võib märgata, et pidurdusjälg on alguse saanud enam vähem kahe -

suunavööndise keskelt. See aga kinnitab veelgi fakti, et menetlusalune isik ei andnud teed sõidueesõigusega isikule, kui seisis keset teed ja lükkab ümber väite, et

ta oli pea

aegu ristmiku ületanud.

Mis puudutab sõiduauto Audi poolt võimalikku sõidukiiruse ületamist, jääb kohus

seisukohale, et käesoleval hetkel ei ole selle tuvastamine võimalik ega ka oluline.

Menetlusalune isik oleks pidanud tegema ohutult kõik endast võimaliku, et sõidutee

7

ja peatumata ületada ning antud juhul ei pea maakohus ekspertiisi teostamise vajalikkust põhjendatuks.

Liiklusseaduse §2 p.32 tulenevalt on liiklusõnnetus vähemalt ühe

juhtum, kus

s teel liikumise teelt

saab inimene vigastada, surma õiduki või väljasõidu tagajärjel või tekib varaline kahju.

Kohtuvälise menetleja poolt koostatud otsusest nähtub, et käesolevas väärteoasjas on

tekkinud v duki xxx) omanikule araline kahju mootorsõi Audi A4 (registreerimismärk

A Je, mootorsõiduki BMW 525 (registreerimismärk xxx) omanikule A R ja

mootorsõiduki Volkswagen Passat (registreerimismärk xxx) omanikule N P. Lisaks

tekitati mootorsõiduki Audi A4 (registreerimismärk ) kõrvalistuja J xxx J kehavigastus (pea lahtine haav).

Eeltoodu alusel ja hinnates tõendeid kogumis, leiab maakohus, et menetlusalust isikut

on põhjendatult karistatud Liiklusseaduse §223 lg.1 alusel, kuna ta rikkus

Liiklusseaduse §16 lg.2 sätteid.

Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist

leidnud, et menetlusalune isik ma tegevusega varalise kahju ja põhjustas o

tervisekahjustusega lõppenud liiklusõnnetuse, siis kohtuvälise menetleja otsuse

tühistamiseks selles osas alust ei ole Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas . väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta

on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad

asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad.

Menetlusalune isik juhtis oma kaebuses tähelepanu võimalikele menetluslikele rikkumistele. Nimelt juhtis ta tähelepanu asjaolule, et koostatud ei olnud õige avarii

skeem, kuna sellele ei ole märgitud pidurduse ega vedelike jälgi. Liiklusõnnetuse

skeemi koostamisele kohalduvad menetlustoimingu protokollile sätestatud nõuded

Väärteomenetluse seadustiku §49 ja vaatlusprotokollile sätestatud nõuded Kriminaalmenetluse seadustiku §87 tähenduses, mida on täidetud. Jäljed on nähtavalt

fotodelt. Kohus leiab, et tegemist ei ole olulise rikkumisega Väärteomenetluse seadustiku §150 mõttes ja kokkuvõttes menetluslikke rikkumisi maakohus ei tuvastanud.

Ülaltoodu alusel tuleb prefektuuri otsus rahatrahvi määramise osas jätta muutmata.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti

ja a

rvestades väärteomenetluse erisusi.

Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse

mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Liiklusseaduse §2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut,

23 lg.1

aresti või juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuueks kuuks. Lisaks võib süüteo

eest

8

kohaldada lisakaristusena

kuust kuni kolme sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuuni.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele

isikule karistuseks rahatrahv. Maakohus nõustub sellega ja leiab, et rangema

karistuse - -

aresti või juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamiseks käesoleval juhul alust ei ole.

Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranud karistuseks rahatrahvi 60 trahviühiku ulatuses, s.o oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra. Maakohtu istungil selgitas kohtuvälise menetleja esindaja, et rahatrahvi suuruse määramisel arvestas ta

asjaoluga, et isik on varasemalt karistatud ja . tema tegu põhjustas liiklusõnnetuse

Käesoleva väärteoasja materjalides asuvast Karistusregistri väljavõttest nähtub, et menetlusalusel isikul on 1 kehtiv karistus Liiklusseaduse §227 lg.2 alusel.

Arvestades eeltoodut nõustub maakohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et

käesolevas väärteoasjas määratud

0 trahviühiku ulatuses vastab igati rahatrahv 6 toimepandud süüteole ja menetlusalusele isikule.

Ülaltoodu alusel tuleb Ida Prefektuuri otsus rahatrahvi suuruse osas jätta muutmata.

Menetlusaluse isiku kanda on ka jäetud menetluskulud summas 66,19 eurot. Dokumentidest nähtub, et menetlusaluse isiku uriinis on tuvastatud tramadool. Samas

nähtub joobeseisundi kirjeldamise aktist, et isik ei olnud liiklusõnnetuse põhjustamise

hetkel joobes. Arvestades asjaolu, et kohus jätab prefektuuri otsuse muutmata ja menetlusaluse isiku kaebuse rahuldamata, jäävad menetluskulud menetlusaluse isiku kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik