2-15-127872/6 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Tsiviilasi nr 2-15-127872

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht

18. aprill 2016, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-127872 Tsiviilasi Rxxxx Sxxxxx hagi Vxxxxxxxx Mxxxx vastu võlgnevuse 632,58 euro nõudes Hagihind 632,58 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Rxxxx Sxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxx; e-post: x Kostja: Vxxxxxxxx Mxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post: x Menetluse liik Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Vxxxxxxxx Mxxxxxx Rxxxx Sxxxxxx kasuks 632,58 eurot.

3. Kohtuotsus on viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud Vxxxxxxxx Mxxxx kanda.

2. Välja mõista Vxxxxxxxx Mxxxxxt Rxxxx Sxxxxxx kasuks menetluskulud summas 125 eurot, mis on tsiviilasjas tasutud riigilõiv.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §- le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“.

2 (3)

Menetluse käik RxxxxxSxxxxk (hageja) esitas 22.12.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Vxxxxxxxx Mxxxx (kostja) vastu 632,58 euro nõudes. Pärnu Maakohus lõpetas 11.02.2016.a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude kostja vastu Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna kostja esitas 14.01.2016 nõudele vastuväite. Hageja esitas Tartu Maakohtule 26.02.2016 hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista võlgnevus 632,58 eurot ja hageja poolt tasutud riigilõiv 125 eurot. Tartu Maakohus võttis hagi 02.03.2016.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte 03.03.2016 isiklikult allkirja vastu. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud.

Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 2 kohaselt sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.

Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal oli poolte vahel sõlmitud üürileping, mida pikendati kuni 31.07.2013.

Üürilepingu alusel tekkis võlgnevus perioodil 01.12.2012-31.01.2013 summas 632,58 eurot (tasumata üür ja kommunaalteenused). Üüri kohustus kostja hagejale tasuma 60 eurot kuus. Kostja kasutas korteris järgmiste firmade teenuseid: Jõgeva Elamus AS, Eesti Energia AS ja AS Eesti Gaasi ja pidi teenuste eest tasuma korteri omanikule-hagejale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 292 lg 1 kohaselt peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.

Üürilepingu p 4 kohaselt kohustub üürnik tasuma igakuiselt 31. kuupäevaks jooksva üüri ning eelmise kuu jooksul üürileandja poolt üürnikule osutatud või vahendatud teenuste eest. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

3 (3) Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse üüri ja kommunaalteenuste eest summas 632,58 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus rahuldab hagi, seega TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks nõudelt tasutud riigilõiv summas 125 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud nõude esitamisel riigilõivu 125 eurot, sh 45 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt 80 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtutud hagihinnast, ning see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 125 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik