1-16-2224/11 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-16-2224

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

19. aprill 2016, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-16-2224 Kohtunik Orvi Tali Kriminaalasi Janar Kõva süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 30. märtsi 2016. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Janar Kõva (ik 38209016037; viibimiskoht Tallinna Vangla), kaebus menetluskulude väljamõistmise peale

RESOLUTSIOON

Jätta Janar Kõva kaebus Harju Maakohtu 30. märtsi 2016. a otsuse peale menetluskulude väljamõistmises läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 30.03.2016.a otsusega tunnistati Janar Kõva kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõisteti talle karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 73 lg 4 ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 03.03.2015.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (5 kuud vangistust) võrra ning liitkaristuseks mõisteti vangistus 3 aastat ja 5 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuse viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti 21.12.2015.

1-16-2224

2(3)

2. Sama kohtuotsusega mõisteti J. Kõvalt riigi tuludesse välja sundraha 1075 eurot, ekspertiisitasud 255 eurot ja kaitsjatasu 96 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrati, et J. Kõva võib menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

3. 11.04.2016 esitas J. Kõva kaebuse, milles ta palub jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda, kuna tema ainsaks sissetulekuks on invaliidsuspension.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et J. Kõva kaebus tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.

5. Riigikohtu kriminaalkolleegium asus 11.02.2016.a määruses nr 3-1-1-7-16 seisukohale, et 29.03.2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg

3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Samuti tuleb kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus jõuda konsensusele nii menetluskulude suuruse kui ka nende tasumise ulatuse ning viisi osas.

6. Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad alates 29.03.2015 kokkuleppe esemesse, kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel − KrMS § 248 lg-st 1. Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise KrMS § 199 lg 1 p-de 2-6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. (RKKKm 3-1-1-7-16).

7. Kaebuses, mille on esitanud J. Kõva, ei ole viidatud ühelegi kokkuleppemenetlust reguleeriva kriminaalmenetluse seadustiku sätte rikkumisele, mistõttu tuleb J. Kõva kaebus jätta läbi vaatamata.

8. Kriminaalasjas on J. Kõva, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkulepe 16.03.2016 (tl 67-70), milles muuhulgas on ära näidatud tasumisele kuuluvad menetluskulud absoluutsummana. J. Kõva nõustus tasumisele kuuluvate menetluskuludega. Samuti on kokku

1-16-2224

3(3) lepitud tekkinud kulude hüvitamise individualiseerimises, nimelt lepiti kokku, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul igakuisete maksetena. J. Kõva kinnitas kaitsja juuresolekul enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga (tl 70). Seega on nii prokurör, süüdistatav kui kaitsja ka menetluskulude osas jõudnud kokkuleppele. Kokkulepe on teistkordselt avaldatud kohtuistungil, kus J. Kõva kinnitas, et ta on kokkuleppest aru saanud ning nõustub sellega ja jääb kokkuleppe juurde (tl 77-77 pöördel). Seega on maakohus teinud otsuse vastavalt kokkuleppes märgitule ning kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused.

9. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p 3 jätab ringkonnakohus J. Kõva kaebuse läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Orvi Tali kohtunik