3-16-444/8 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

1

TARTU HALDUSKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-16-444 Otsuse tegemise aeg ja koht 19.04.2016, Jõhvi

Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi D. J ( J ) kaebus Viru Vangla toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega kaebajale koostatud individuaalses täitmiskavas muudeti kaebaja ohtlikkuse taset kõrgohtlikuks

Menetlusvorm

Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja D. J Vastustaja Viru Vangla, Agu Rillo

Resolutsioon 1. Jätta kaebus rahuldamata 2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 19.05.2016. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik, kaebuse põhjendused ja taotlus, vastustaja vastuväited

1. D. J on Viru Vangla kinnipeetav, kes kannab karistust 22.01.2013 kuni 23.03.2018. 2. Kaebajale 20.05.2014 koostatud individuaalse täitmiskava (edaspidi ITK ) järgi oli kaebaja tunnistatud ohtlikuks (tl 8). 3. 02.06.2015 koostatud ITK-s tunnistati kaebaja aga kõrgohtlikuks (tl 7). 4. 22.02.2016 vastuses kaebaja selgitustaotlusele teatati talle, et ta on kõrgohtlik, kuna riskide hindamise tulemusena on tuvastatud, et ohtlikkuse tunnused võivad ilmneda igal hetkel ja teo toimepanemise tagajärg on suur kahju. Kaebaja vastustaja seisukohaga ei nõustu, et ta on ITK-s tunnistatud kõrgohtlikuks. Kaebaja hinnangul puuduvad igasugused faktilised andmed, mille alusel võiks vangla kaebaja kõrgohtlikkust tõendada. Kaebaja on seisukohal, et Viru Vangla peab tõendama, et kaebaja on

2

kõrgohtlik. Kaebaja leiab, et ITK vaidlustatud osas rikub kaebaja õigusi inimväärikusele ja heale haldusele. 5. D. J esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub kindlaks teha Viru Vangla toimingu õigusvastasus, millega kaebajale koostatud individuaalses täitmiskavas muudeti kaebaja ohtlikkuse taset kõrgohtlikuks ( tl 1 jj). 6. Kaebaja täiendavas 04.04.2016 selgituses märgib ta, et vastustaja 30.03.2016 vastus kohtule on täiesti meelevaldne ja ennast õigustav. Kaebaja palub kaebuse rahuldamist ( tl 22 jj) 7. Vastustaja esitatud kaebusega ei nõustu, vaidleb sellele vastu ja kompromissi sõlmimist võimalikuks ei pea. ITK ei loo põhiosas kinnipeetavale vahetuid õigusi ja kohustusi ning kohtupraktika on pidanud ITK vaidlustamist lubatavaks ainult väga piiratud ulatuses. Vastustaja on sellest tulenevalt seisukohal, et kaebus ei ole lubatav antud asjaolust tulenevalt. Vastustaja palub jätta kaebuse vastavalt HKMS § 151 lõike 1 punktis 1 sätestatule läbi vaatamata (tl 17 jj).

KOHTU SEISUKOHT

8. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab halduskohus, et esitatud kaebus on põhjendamata ja see tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad. 9. Vaidlus on selles, kas Viru Vangla toiming, millega kaebajale koostatud individuaalses täitmiskavas muudeti kaebaja ohtlikkuse taset ohtlikust kõrgohtlikuks, on õigusvastane või mitte. 10. Kinnipeetava individuaalne täitmiskava on dokument, mis konkretiseerib vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamise teid üksiku kinnipeetava puhul (Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2014, § 16 komm. 2). Individuaalse täitmiskava koostamise üheks eesmärgiks on kinnipeetava käitumise igakülgne hindamine, et vanglal oleks võimalik teha kaalutletud otsustusi vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlustel. Individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise kõiki üksikasju ei ole vaja sätestada seadusega. 11. VangS § 16 lg 5 sätestab, et kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Selle sätte alusel on justiitsminister 14. mail 2008. a vastu võtnud määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (määrus). Määruse § 1 lg 1 kohaselt on individuaalne täitmiskava kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. VangS § 16 lg 1 sätestab, et kinnipeetavale, kelle poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ületab ühte aastat, koostatakse kinnipeetava individuaalne täitmiskava, milles nähakse ette: 1) kinnipeetava paigutamine vanglas; 2) kinnipeetava ümberpaigutamine avavanglasse või teise kinnisesse vanglasse; 3) kinnipeetava töövõimelisus ja kutseoskused; 4) kinnipeetavale üldhariduse või kutsehariduse või tööalase koolituse andmise vajadus; 5) kinnipeetavale kohaldatavad soodustused; 6) kinnipeetava vabastamise ettevalmistamiseks vajalikud abinõud; 7) muud vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks vajalikud abinõud. Määruse § 1 lg 3 p-de 5 ja 6 kohaselt peab individuaalne täitmiskava sisaldama lisaks VangS § 16 lg-s 1 sätestatule andmeid kinnipeetava ohtlikkuse ja ohustatuse kohta vabanedes ning teavet kinnipeetava isikuomadustest ja käitumisest tulenevate riskide kohta. 12. Määruse § 2 lg 1 kohaselt koosneb individuaalse täitmiskava koostamise protsess kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamisest (edaspidi riskihindamine),

3

täitmiskava koostamisest, selle kinnitamisest ning kinnipeetavale tutvustamisest. Määruse § 3 lg 1 sätestab, et individuaalse täitmiskava koostamise aluseks on kinnipeetava riskihindamise tulemused. Sama sätte lg 4 kohaselt annab riske hindav ametnik hinnangu asjaoludele, mis soodustavad uue kuriteo toimepanemist või mis viitavad sellele, et isik võib endale ja teistele ohtlik olla, ning analüüsib riskihinnangus kinnipeetava kuritegelikku käitumist; eluaset; tööd ja haridust; majanduslikku toimetulekut; suhteid; sõltuvusainete tarbimist ja probleemkäitumist; tervist ja emotsionaalsest seisundit; mõtlemist ja käitumist; hoiakuid; ohtlikkust. 13. Vaidlusaluses 02.06.2015 ITK-s on Viru Vangla ohtlikkuse, ohustatuse ja muude turvalisuseriskide kohta märkinud järgmist: „KÕRGOHTLIK: Avalikkusrisk ühiskonnas; ohustatud on rahvatervis, oht seisneb narkootiliste ainete leviku soodustamises. Muud turvalisuseriskid puuduvad.“ Kaebaja leiab, et hinnang nagu ta oleks kõrgohtlik, on ebaõige. Selline hinnang on kaebuse kohaselt kaebaja inimväärikust alandav ja kaebaja eraelu riivav. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. 14. Justiitsministri 14.05.2008 määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ § 1 lg 1 sätestab, et individuaalne täitmiskava on kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. ITK juhendi § 1 lg 3 p 6 sätestab, et täitmiskava peab sisaldama teave kinnipeetava isikuomadustest ja käitumisest tulenevate riskide kohta. ITK juhendi § 3 lg 1 kohaselt täitmiskava koostamise aluseks on kinnipeetava riskihindamise tulemused. ITK juhendi § 3 lg 4 p-de 1-10 kohaselt riske hindav ametnik annab hinnangu asjaoludele, mis soodustavad uue kuriteo toimepanemist või mis viitavad sellele, et isik võib endale ja teistele ohtlik olla, ning analüüsib riskihinnangus kinnipeetava: kuritegelikku käitumist, eluaset, tööd ja haridust, majanduslikku toimetulekut, suhteid, sõltuvusainete tarbimist ja probleemkäitumist, tervist ja emotsionaalsest seisundit, mõtlemist ja käitumist, hoiakuid, ohtlikkust. 15. Riigikohtu halduskolleegiumi 17.06.2010. a lahendi nr 3-3-1-95-09 p-s 19 on kolleegium leidnud, et ITK on soovitusliku iseloomuga programmiline dokument. ITK- d, mis vastab Juhendi nõuetele, ei ole võimalik vaidlustada halduskohtus, kuna ITK ei saa iseseisvalt rikkuda kinnipeetava õigusi. See ei välista, et Juhendile mittevastava ITK mõni osa võib vastata sisult haldusakti tunnustele (tekitada, muuta või lõpetada kinnipeetava õigusi ja kohustusi). 16. Seega on vajalik kõigepealt tuvastada asjaolu, kas vaidlustatud ITK on Juhendile vastav. 17. VangS § 16 näeb ette ITK-le esitatavad nõuded ja selle paragrahvi lg 2 alusel arutatakse seda enne vastuvõtmist ka kinnipeetavaga. 18. Juhendi § 5 lg 2 sätestab, et inspektor-kontaktisik tutvub riskihindamise tulemusega ja teiste kinnipeetavat puudutavate materjalidega ning selgitab kinnipeetavale riskihindamise tulemusi. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt võib täitmiskava koostamisel arvesse võtta kinnipeetava ettepanekuid. 19. Kohus märgib, et ITK lõpus on M. V, inspektor-kontaktisik, kinnitanud ITK „05.06.3015“. Tegemist on ilmse ebatäpsusega, õige on 05.06.2015. Vaidlustatud ITK vastab Juhendi § 4 lg 2 nõuetele. 20. Seega leiab halduskohus kokkuvõtvalt, et puudub alus tunnistada ITK-d õigusvastaseks. Lahendi nr 3-3-1-95-09 p-s 26 on kolleegium leidnud, et ITK turvalisuseriske puudutava osa iseseisev vaidlustamine ei ole võimalik, kuna puudub põhjendatud huvi. Samuti ei saa vastustaja ITK-s tuvastatule tuginedes põhjendada oma tulevasi võimalikke otsuseid. 21. Vastustaja ei ole ohtlikkusele tuginedes võtnud vastu mingit otsust, mis vastaks haldusakti tunnustele ja seetõttu puudus halduskohtul ka vajadus anda hinnangut sellele, kas kaebaja ohtlikkus on ITK-s õigesti märgitud või mitte.

4

22. Tulenevalt eeltoodust jääb kaebus, Viru Vangla 02.06.2015 kinnitatud kinnipeetava individuaalse täitmiskava, milles kaebaja hinnati kõrgohtlikuks, õigusvastasuse kindlakstegemiseks rahuldamata. 23. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on tasutud kaebuse esitamisel riigilõivu summas 15 eurot. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 neljandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

(digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik