1-15-6765/66 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. aprill 2016 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-6765 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kriminaalasi I.I süüdistuses KarS § 200 lg 2 p-de 7, 8, 9 ning Kalev I.I ja Andres Teiteri süüdistuses KarS § 200 lg 2 p-de 7, 8, 9 ja § 215 lg 2 p-de 1, 2 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus

Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 1.veebruari 2016 otsus Apellatsiooni esitajad Kalev I.I ja tema kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt Andres Teiteri kaitsja advokaat Kristi Haas Prokurör Ringkonnaprokurör Milvi Väin Süüdistatavad Kalev I.I isikukood 39605295711; elukoht XXX ; ei tööta, ei õpi; varem kriminaalkorras karistatud neli korda, viimati Tartu Maakohtu 11. juuni 2014 otsusega KarS § 424 järgi, millest on kandmata karistust 27 päeva vangistust;

tõkend vahistamine, kahtlustatavana kinni peetud 2. mail 2015.

Andres Teiter isikukood 39609165715; elukoht XXX; ei õpi, ei tööta, töövõimekaotus 80%;

2 varem kriminaalkorras karistatud 2 korda, viimati Tartu Maakohtu 21. novembri 2013 otsusega KarS § 121 järgi, millest on kandmata karistust 10 kuud 4 päeva vangistust; tõkend vahistamine, kahtlustatavana kinni peetud 2. mail 2015. RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 1. veebruari 2016 otsus muutmata ja apellatsioonid

rahuldamata.

2. Maksta riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo LMP kasuks

144 eurot, sealhulgas käibemaks 24 eurot, vandeadvokaat Anu Vildi poolt

süüdistatavale Kalev I.I-le apellatsioonimenetluses määratud korras kaitse teostamise eest.

3. Kalev I.I-lt välja mõista riigituludesse 144 eurot riigi õigusabi eest. See summa

tuleb Kalev I.I tasuda 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest, sealjuures tuleb igakuiselt tasuda vähemalt 12 eurot.

4. Kalev I.I-lt väljamõistetud summa tuleb tasuda ühele järgnevatest Maksuja

Tolliameti arvelduskontodest: EE351010052031000004 SEB Pank,

EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal.

Tasumisel märkida viitenumber 99916700012875 ja selgitus: „Kalev I.I,

1-15-6765, menetluskulud“.

5. Maksta riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must

kasuks 312 eurot, sealhulgas käibemaks 52 eurot, advokaat Kristi Haasi poolt

süüdistatavale Andres Teiterile apellatsioonimenetluses määratud korras kaitse teostamise eest.

6. Andres Teiterilt välja mõista riigituludesse 312 eurot riigi õigusabi eest. See summa

tuleb Andres Teiteril tasuda 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest, sealjuures tuleb igakuiselt tasuda vähemalt 26 eurot.

7. Andres Teiterilt väljamõistetud summa tuleb tasuda ühele järgnevatest Maksuja

Tolliameti arvelduskontodest: EE351010052031000004 SEB Pank,

EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal.

Tasumisel märkida viitenumber 99916700012888 ja selgitus: „Andres Teiter,

1-15-6765, menetluskulud“.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu 18. aprillil 2016 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse pooltel sellega võimalik tutvuda.

Kassatsiooniõiguse kasutamisel tuleb kassatsioon esitada kirjalikult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates 19. aprillist 2016.

Maakohtu otsus

1. Tartu Maakohtu 1. veebruari 2016 otsusega mõisteti Kalev I.I-le KarS § 200 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi karistuseks 6 aastat ja § 215 lg 2 p-de 1, 2 järgi 9 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 kohaselt

3 raskema karistuse osalise suurendamise teel mõisteti liitkaristuseks 6 aastat 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 76 lg 8 alusel suurendati I.I karistust Tartu Maakohtu 11. juuni 2014 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa võrra ning mõisteti liitkaristuseks 6 aastat 2 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse kandmise alguseks 2. mai 2015.

2. Sama otsusega mõisteti Andres Teiterile KarS § 200 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi karistuseks 6 aastat 3 kuud vangistust ja § 215 lg 2 p-de 1, 2 järgi 7 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 kohaselt raskema karistuse osalise suurendamise teel mõisteti liitkaristuseks 6 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 65

lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendati A. Teiteri karistust Tartu Maakohtu 21. novembri 2013 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa võrra ning mõisteti liitkaristuseks 7 aastat 2 kuud 4 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse kandmise alguseks 2. mai 2015.

3. Sama otsusega mõisteti I.I-le KarS § 200 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi karistuseks 3 aastat 6

kuud vangistust, millele kohaldati KarS § 74 lg 1 sätteid 2 aastase katseajaga. Tema osas apellatsiooni ei ole esitatud.

4. KarS § 200 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi mõisteti I.I ja A. Teiter kokkuvõtlikult süüdi selles, et nad grupis koos I.I-ga tungisid 2. mail 2015 kella 01-02 paiku lukustatud ukse jõuga avamise teel sisse A.O. a (sünd 14. oktoobril 1942) tallu. A. Teiter lõi A.O. a puukaikaga pähe

ja seejärel löödi kannatanut rusikaga näkku. A.O. a eluruumidest võeti kaasa kannatanule

kuuluvaid esemeid. Seejärel sundisid sissetungijad ähvarduste ja füüsilise vägivalla mõjul aluspesus ja paljajalu A.O. a majast välja, kus A. Teiter hakkas kannatanut uuesti puukaikaga peksma. A.O. alt nõuti kõrvalhoonete võtmeid ja seal asunud esemete üleandmist. Kuriteoga tekitati A.O. ale kehavigastusi ja varalist kahju kokku 810,70 eurot (pärast osa vara tagastamist oli kahjuks 431,70 eurot).

5. Maakohus tuvastas, et KarS § 200 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine

on tõendatud ning kõik süüdistatavad on täitnud kuriteokoosseisu. Sealjuures ei nõustunud kohus A. Teiteri kaitsjaga, et isik on pannud teo toime KarS § 35 mõttes piiratud süüdivana. Kohus analüüsis kogumis A. Teiteri käitumist ning vaimset seisundit kirjeldavaid tõendeid.

Olenemata isikul diagnoositud kergest vaimsest alaarengust ei olnud A. Teiter piiratud süüdivusega. Ta oli kuriteo toimepanemise ajal võimeline aru saama oma teo keelatusest ning

oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. Piiratud süüdivuseks peab isiksuse kõrvalekalle olema väga raskekujuline. Ka ekspertiisiaktist nähtub, et A. Teiter oli võimeline

oma käitumist juhtima. Tervisekaardist ei tulene samuti, et süüdistatav oleks piiratud süüdivusega. Kohtuistungil ei ilmutanud A. Teiter võimetust tajuda olukorda ning toimepandud teo asjaolusid. Kui kaitsjal tekkis kahtlus psühhiaatriaekspertiisi põhjalikkuse või põhjendatuse osas, oleks ta võinud taotleda korduva ekspertiisi läbiviimist või eksperdi ülekuulamist.

6. Mõistes I.I-le karistust võttis maakohus KarS § 58 p 3 kohaselt raskendava asjaoluna arvesse süüteo toimepanemist kõrges eas isiku suhtes. Karistust kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Lõppsõnas esitatud vabandus ei veennud kohut, et I.I tegelikult kahetseb toimunut, sest vabandus tulenes kannatanu initsiatiivist. Siiski võttis kohus arvesse, et I.I tunnistas oma süüd osaliselt ning tagastas kannatanu palvel talle ära võetud tahvelarvuti ja ruuteri. Asja omavolilise kasutamise võttis I.I täielikult omaks. Maakohus arvestas ka

I.I 4 kehtivat kriminaalja 16 väärteokaristust. Isik vabastati 19. jaanuari 2015

kohtumäärusega Tartu Maakohtu 11. juuni 2014 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta. Katseajal pani I.I toime raske kuriteo. Kuna hoolimata varasematest karistustest on süüdistatava teod muutunud järjest raskemaks, ei saa

teda karistada tingimusliku karistusega. Lisaks eripreventsioonile arvestas kohus

üldpreventiivseid eesmärke. Olles alkoholijoobes, tungis I.I isikute grupis öösel üksi elava kõrges eas mehe elamusse, kus kannatanu suhtes kasutati vägivalda. A.O. al on pärast vägivallakuritegusid ilmnenud ka terviserike (parema käe värisemine), mis tema elukvaliteeti halvendab.

4

7. A. Teiterile karistust mõistes arvestas maakohus samuti KarS § 58 p-s 3 nimetatud karistust raskendavat asjaolu. Ka A. Teiteri puhul ei tuvastatud karistust kergendavaid asjaolusid, kuna tema vabandust ei pidanud kohus samuti puhtsüdamlikuks. Süüdistatav õigustas ennast ning püüdis oma rolli oluliselt vähendada. KarS § 215 lg 2 p-de 1, 2 järgi esitatud süüdistuse osas

tunnistas A. Teiter oma süüd. Kohus võttis arvesse A. Teiteri 2 kehtivat kriminaalja 7 väärteokaristust. Isikut karistati Tartu Maakohtu 21. novembri 2013 otsusega KarS § 121 järgi 656 tunni üldkasuliku tööga, millest A. Teiter tegi ära vaid 24. Süüdistatav ei ole muutnud oma

käitumismustreid ning oli röövimise puhul vägivalla kasutamise initsiaator. Hoolimata varasematest karistustest on A. Teiteri kuriteod muutunud raskemaks ning kohus ei pidanud võimalikuks karistada teda tingimusliku karistusega. Ka A. Teiteri puhul arvestas maakohus röövimise raskeid asjaolusid, mis mõjutavad mõistetavat karistust üldpreventiivse eesmärgiga seonduvalt.

Esitatud apellatsioonid

8. Tartu Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni I.I ja tema kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt.

9. I.I heidab maakohtu otsusele ette, et seal esinevad mõned ebatäpsused seoses isikute nimedega. Süüdistatav soovib, et kohtuotsuses oleksid isikute täpsed nimed.

10. I.I kaitsja vandeadvokaat A. Vilt palub tühistada maakohtu otsus süüdistatavale KarS 200 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi mõistetud karistuse määra osas. Kaitsja taotleb karistuse määra olulist alandamist ja sellest tulenevalt ka liitkaristuse vähendamist. Maakohus ei arvestanud

piisavalt I.I rolli röövimise toimepanemisel ning tema isikut. A.O. a poole mineku initsiaatoriks ei olnud I.I ning suuremat agressiivsust näitas ülesse A. Teiter. I.I ja I.I ütluste järgi üritas I.I isegi kannatanut kaitsta. Ka tunnistaja T.V. ütluste järgi oli I.I üritanud sündmuskohal kannatanut kaitsta. Lisaks tagastas I.I A.O. a

palvel talle ruuteri ja tahvelarvuti. Kaitsja on veendunud, et I.I kahetseb siiralt toimepandud tegu ning kahetsust ei vähenda see, et seda väljendati lõppsõnas.

11. Maakohtu otsuse vaidlustas ka A. Teiteri kaitsja advokaat Kristi Haas, kes taotleb isikule

KarS 200 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi mõistetud karistuse vähendamist. Kaitsja palub jätta ka menetluskulud riigi kanda. 12. Kaitsja on juba maakohtu menetluses toonud välja, et A. Teiteril on diagnoositud kerge vaimne alaareng olulise käitumishäirega. Ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiisiakt nr 129 ei

välista A. Teiteri piiratud süüdivust. Maakohus jättis aga piiratud süüdivuse küsimuse arvestamata. Samas peab kaitsja ekspertiisiakti nr 129 seadusele mittevastavaks, sest aktist ei nähtu, millised dokumendid olid ekspertiisi aluseks. Ekspertiisiakt ei vasta ka KrMS § 107 lg 3

nõuetele, kuna akti põhiosas ei ole uuringute kirjeldust ega uuringutulemuste hindamise andmeid. Dokumendist ei nähtu, millised küsimused on ekspertiisi käigus A. Teiterile esitatud ning kuidas isik neile vastas. Samuti ei ole toodud analüüsi, kuidas ekspert esitatud tulemuseni jõudis. Seetõttu ei saa ekspertiisiakti tõendina kasutada. 13. Kuivõrd kohtupsühhiaatriline ekspertiisiakt nr 129 on kohtukõlbmatu, saab A. Teiteri süüdivust

hinnata tulenevalt teistest kohtule esitatud materjalidest ja isiku käitumisest. Arvestades süüdistatavat kirjeldavaid materjale on kaitsja arvates selge, et A. Teiteri isiksuse kõrvalekalle

on raskekujuline. Näiteks ei võimaldanud isiku tervislik seisund teha talle eelmise

kohtuotsusega mõistetud üldkasulikku tööd. A. Teiter on olnud teiste süüdistatavate poolt

mõjutatav, mis ei ole psüühiliselt tervele isikule omane. Kuna A. Teiter on piiratud süüdivusega, tuleks tema karistust tulenevalt KarS §-dest 35 ja 60 kergendada.

5 Kohtumenetluse poolte kirjalikud seisukohad 14. Tartu Ringkonnakohtu 21. märtsi 2016 määrusega määrati kriminaalasi arutamisele kirjalikus menetluses ja anti kohtumenetluse pooltele tähtaeg kirjalike seisukohtade avaldamiseks. 15. Kohtule esitas enda kirjaliku arvamuse ringkonnaprokurör Milvi Väin, kes palub jätta Tartu Maakohtu 1. veebruari 2016 otsus muutmata. 16. I.I-le on mõistetud karistus oluliselt alla KarS § 200 lg 2 sanktsiooni keskmise määra. Süüdistatav on viimase nelja aasta jooksul pannud korduvalt toime erinevaid õigusrikkumisi. Prokurör ei pea õigeks I.I-le karistuse mõistmist alammääras. Süüdistatava väljendatud kahetsus ja väidetav kannatanu aitamine röövimise ajal ning hilisem esemete tagastamine ei ole nii olulise kaaluga, et karistust veelgi vähendada.

17. Prokurör ei nõustu A. Teiteri kaitsja väitega ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisiakti

kohtukõlbmatusest. Aktis on kajastatud, et selle läbiviimiseks kasutati kriminaaltoimiku

materjale ja vesteldi süüdistatavaga. Sealjuures sisaldusid kriminaaltoimikus osalised materjalid ka A. Teiteri varasema haigusloo kohta. Kaitsja ei ole esitanud A. Teiteri tervise kohta selliseid dokumente, mida ekspert ei oleks arvestanud. Kohus tuvastas A. Teiteri oluliselt aktiivsema rolli kannatanule vigastuste tekitamisel. Mõistes A. Teiterile võrreldes I.I-ga üksnes 3 kuud raskema karistuse arvestas maakohus süüdistatava tervislikku seisundit. 18. Ringkonnakohtule esitas kirjaliku seisukoha ka I.I, kes palub talle mõistetud karistust vähendada või määrata ta alkoholi ravile. I.I ei olnud kuriteo algataja. Lisaks proovis ta

sündmuste ajal kannatanut kaitsta. Sealjuures käitus just A. Teiter A.O. a suhtes kõige vägivaldsemalt. I.I ja kannatanu suhted olid väga head ning nende vahel ei olnud enne sündmust viha. I.I tagastas A.O. ale ka temalt ära võetud ruuteri ja tahvelarvuti. I.I

kahetseb siiralt kuriteo toimepanemist ja ta soovib vabanedes tekitatud kahju hüvitada. Süüdistatav saab aru, et tal on probleeme alkoholiga ning soovib neist vabaneda, et edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduda. Seetõttu soovib ta minna alkoholi ravile. 19. Kirjaliku arvamuse esitas ka A. Teiteri kaitsja advokaat K. Haas, kes jäi apellatsioonis toodud seisukohtade juurde. Lisaks taotleb advokaat võimaldada A. Teiteril tasuda ringkonnakohtus

väljamõistetud menetluskulusid ühe aasta jooksul alates vangistusest vabanemisest.

Süüdistatav on töövõimetu, kelle sissetulekuks on vaid töövõimetuspension. Vangistuse kandmise tõttu ei ole A. Teiteril võimalik lähema aja jooksul tööle asuda. Samuti puudub tal vara, mille arvelt menetluskulusid tasuda.

Ringkonnakohtu järeldused 20. Praegusel juhul vaidlustatakse ringkonnakohtus Tartu Maakohtu 1. veebruari 2016 otsus vaid I.I-le ja A. Teiterile KarS § 200 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi mõistetud karistuse osas. Muus osas on apellandid maakohtu otsusega nõustunud. Kaaludes apellatsioonides toodud argumente ei tühista kohtukolleegium maakohtu otsust. Maakohus on I.I-le ja A. Teiterile mõistetud

karistuse liiki ja määra asjakohaselt põhjendanud ning võtnud arvesse kõiki asjas olulisi

asjaolusid. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu karistust puudutavate põhjendustega märgib kolleegium vastuseks apellatsioonidele vaid järgmist. 21. I.I-le mõisteti KarS § 200 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi karistuseks 6 aastat vangistust, s.o karistus oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra. Sealjuures esines karistust raskendav asjaolu. Kohus

arvestas kõiki olulisi asjaolusid, s.o kannatanu löömise tunnistamist ja talle osade esemete tagastamist. Ka ringkonnakohus ei tuvastanud kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Alles kannatanu soovile vastu tulles ja ringkonnakohtule esitatud seisukohas on I.I A.O. a ees vabandanud ning leidnud, et kahetseb toimepandut. Kahetsus ei ole lähtunud I.I

6 sisetundest, vaid kannatanu initsiatiivist. Seetõttu ei pea ka ringkonnakohus sellist kahetsust siiraks. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks I.I karistust vähendada, sest väidetavalt ta võis

teataval määral A.O. a kaitsta. Kannatanu rääkis, et ka I.I lõi teda sündmuste käigus kõvasti näkku (II kd, tl 271) ning otsis peamisena esemeid, mida kaasa võtta (II kd, tl 274

pöördel). Kuna I.I kasutas ka ise kannatanu suhtes vägivalda ning omas kuriteo

toimepanemisel siiski olulist rolli, ei pea kolleegium põhjendatuks talle mõistetud küllaltki leebet karistust veelgi vähendada. Karistusseadustik ei näe ette võimalust asendada vangistust alkoholi sundraviga. Võimalikku abi enda probleemist vabanemiseks saab I.I ka vanglas. 22. A. Teiterile mõisteti KarS § 200 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi karistuseks 6 aastat 3 kuud vangistust

ehk samuti karistus oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra. Kohus tuvastas karistust raskendava asjaolu ning ei pidanud A. Teiteri kahetsust puhtsüdamlikuks. Ka A. Teiteri osas

on ringkonnakohus samasugusel arvamusel, nagu I.I puhul: süüdistatava kahetsus ei olnud siiras (vt p 20).

23. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga, et A. Teiteri karistust peaks tulenevalt KarS §-st 35 vähendama. Maakohus on üksikasjalikult selgitanud, miks see säte A. Teiteri puhul ei kohaldu (vt otsuse lk 22-24). Kohus on lisaks ekspertiisiaktile nr 129 arvestanud A. Teiteri käitumist

ning teisi kriminaaltoimiku materjale. Ringkonnakohtu arvates vastab ekspertiisiakt nr 129 KrMS § 107 nõuetele ning on lubatud tõend. Aktis on toodud uuringute kirjeldus ehk mida hinnati, uuringutulemuste hindamine ehk mida teada saadi ja ekspertarvamuse põhjendus ehk mida sellest järeldati. Ekspertiisiaktis ei peagi olema toodud arsti ja uuritava täpset dialoogi. Nagu maakohus õigesti märkis, oleks kaitsja ekspertiisiakti põhjendatuse kontrolliks saanud

taotleda täiendavat ekspertiisi või eksperdi küsitlemist, kuid advokaat ei pidanud seda

vajalikuks. Võttes seega arvesse nii ekspertiisiakti kui kõiki teisi asjas tähtsust omavaid tõendeid ja asjaolusid, jõudis maakohus põhjendatult järeldusele, et A. Teiteri võime mõista oma teo keelatust ei olnud piiratud. Vastava järelduseni saaks jõuda ka ilma ekspertiisiakti kasutamata. See, et süüdistatav ei suvatsenud eelmise kohtuotsusega määratud üldkasulikku tööd ära teha, ei viita raskekujulisele psüühikahäirele. Kohtupraktikas on üsna sage, et inimesed jätavad osa neile määratud üldkasulikust tööst mingitel põhjustel tegemata ning see ei tähenda, et neil on mingi psüühikahäire. Ka on enamikele inimestele omane teiste poolt mõjutatavus.

Kusjuures praegusel juhul oli A. Teiter hoopis üks kuriteo initsiaatoreid. Kuna kaitsja

argumendid ei lükka kuidagi ümber maakohtu põhjalikku selgitust A. Teiteril piiratud süüdivuse puudumisest, jääb maakohtu otsus ka A. Teiteri karistuse osas jõusse.

24. I.I heidab apellatsioonis maakohtu otsusele ette teatavate ebatäpsuste esinemist.

Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 1. veebruari 2016 otsus on hoolimata väikestest

eksimustest arusaadav. Mõned üksikud ja ebaolulised faktivead ei muuda otsust ebaseaduslikuks ega selles esitatud põhjendusi mõistetamatuks. Üldiselt on lahend mõistetav. Seetõttu ei too I.I etteheited kaasa mingit tagajärge. 25. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jääb Tartu Maakohtu 1. veebruari 2016 otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

26. I.I kaitsja vandeadvokaat A. Vilt esitas ringkonnakohtule taotluse apellatsioonimenetluses osutatud õigusabiteenuse eest tasu väljamõistmiseks. Kaitsja taotleb tasu kokku 3 tunni eest 144 eurot, sh käibemaks 24 eurot. Kriminaalkolleegium peab kaitsjatasu selles ulatuses põhjendatuks ja rahuldab kaitsja taotluse. 27. A. Teiteri kaitsja advokaat K. Haas esitas ringkonnakohtule taotlused apellatsioonimenetluses

osutatud õigusabiteenuse eest tasu väljamõistmiseks. Taotluste kohaselt kulus kaitsjal

apellatsiooni koostamiseks ja selleks vajalikeks toiminguteks kokku 9 tundi, mille eest ta

taotleb tasu 432 eurot, sh käibemaks 72 eurot. Lisaks taotleb advokaat K. Haas 96 eurot, sh käibemaks 16 eurot, 2 tunni eest, mis tal kulus kirjaliku seisukoha esitamiseks. Seega taotleb

7 K. Haas kokku 582 euro tasumist.

28. Kriminaalkolleegium ei pea kaitsjatasu selles ulatuses põhjendatuks. Võrreldes I.I

kaitsjaga taotleb advokaat K. Haas oluliselt suurema summa väljamõistmist. Kuigi võib

eeldada, et A. Teiteri kaitsjal kulus apellatsioonimenetluses mõnevõrra rohkem aega kui

vandeadvokaat A. Vildil, on selline vahe arvestades süüdistuste identsust siiski märkimisväärne. Ka ei ole K. Haasi apellatsioon oluliselt mahukam või võrreldes maakohtus esitatud argumentidega uudsem. Ringkonnakohus leiab, et ka advokaat K. Haas oli võimeline

maakohtu otsusega tutvuma 1,5 tunni jooksul, nagu seda tegi teine kaitsja. Samuti ei pea kolleegium põhjendatuks apellatsiooni koostamiseks kulutatud aega ning määrab tasu üksnes pooles ulatuses, s.o 3 tunni eest. Seega kujuneb advokaat K. Haasi apellatsiooni koostamise

tasuks 240 eurot, sh käibemaks 40 eurot. Arvestades, et kirjalikus seisukohas ei esitanud A. Teiteri kaitsja sisuliselt mingeid uusi asjaolusid peale taotluse menetluskulude osaliselt riigi

kanda jätmiseks, on ka selle koostamise eest taotletav tasu põhjendamatu. Ringkonnakohtu hinnangul on 1,5 tundi kirjaliku seisukoha kujundamiseks ja koostamiseks täiesti piisav aeg ning seega tuleb advokaat K. Haasile selle eest välja mõista 72 eurot, sh käibemaks 12 eurot. Kokku kuuluvad advokaat K. Haasi tasutaotlused rahuldamisele 312 euro ulatuses.

29. KrMS § 185 lg-st 2 tulenevalt jäävad menetluskulud süüdistatavate kanda, sest apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahend. Ringkonnakohus

peab KrMS § 180 lg-st 3 tulenevalt võimalikuks, et I.I ja A. Teiter hüvitavad apellatsioonimenetluses tekkinud kriminaalmenetluse kulud ositi. Kuna võrreldes maakohtuga on kulud oluliselt väiksemad ning maakohus jättis niigi osa menetluskulusid riigi kanda, ei pea

ringkonnakohus täiendavate kulude riigi kanda jätmist põhjendatuks. Samuti ei pea

ringkonnakohus mõistlikuks lükata menetluskulude tasumise tähtaega edasi kuni isikute

vangistusest vabanemiseni. Kohtupraktikas on tavaline, et süüdimõistetud alustavad menetluskulude tasumist siiski koheselt pärast otsuse jõustumist. See annab parema ülevaate ka

sellest, kas süüdistatavad asuvad kohtuotsust täitma (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. detsembri 2013 määrus asjas nr 3-1-1-110-13, p-d 7-9). Seetõttu määrab ringkonnakohus, et I.I ja A. Teiter peavad apellatsioonimenetluses tekkinud kulud tasuma ühe aasta jooksul alates otsuse jõustumisest. Sealjuures tuleb I.I tasuda igakuiselt vähemalt 12 eurot ja A. Teiteril vähemalt 26 eurot.

allkirjastatud digitaalselt Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus