1-16-325/27 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

18. aprill 2016. a, Tallinn

Kriminaalasja number

1-16-325

Kohtukoosseis

Urmas Reinola,

Julia Katškovskaja ja Orvi Tali

Sekretär

Kea Lemming Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16. märtsi 2016 otsus Marko Kalev süüdistuses KarS §-de 3891 lg 2 ja 255 lg 1; X Y .

- 389 KarS § 22 lg 3 § 1 lg 2 ja 3; KarS O.I § 22 lg 3 § - 3891 lg 2 ja 3; Janno Simmeri KarS § 22 lg 3 - 389 § 1 lg 2 ja 3 ning KarS § 255 lg järgi 1 kokkuleppemenetluses

Apellatsiooni esitajad

de

s a X Y . (ik XXX) kaitsja Ilmar üüdistatav Straus ning süüdistatava O.I (ik XXX ) kaitsja Janek Valdma

Kohtuistungil osalenud isikud

ringkonna Martin Tuulik, kaitsjad Ilmar Straus ja prokurör Janek Valdma

RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 16. märtsi 2016. a kokkuleppemenetluses tehtud otsus X Y . ja O.I osas ning saata kriminaaltoimik prokuratuurile.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

2

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 05.02.2016. a X Y . , tema kaitsja Ilmar Straus ja sõlmisid ringkonnaprokurör Martin Tuulik . stamist X Y kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus süüditunni KarS § 22 lg 3 - 389 § 1 lg 2 ja 3 ma karistami 1 aasta pikkusse vangistusega. järgi ning KarS § 68 te st lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipeetud aeg 10.-12.09.2012 (3 päeva), ärakandmata karistus on 11 kuud ja 27 päeva. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetav karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui X Y . ei pane 1 aasta ja 4 kuu jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kokkuleppes märgiti ka, et . on teadlik süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast X Y sundraha maksmise kohustusest, samuti kohustusest tasuda kriminaalmenetluse kulud, milleks on määratud kaitsja kulud kohtumenetluses.

2. 03.02.2016. a sõlmisid O.I , tema kaitsja Janek Valdma ja ringkonnaprokurör Martin Tuulik kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus O.I süüditunnistamist KarS § 22 lg 3 - 389 § 1 lg 2 ja 3 ma karistami 4 kuu pikkuse vangistusega. järgi ning rS § 65 lg te st Ka 2 ja § 73 lg 4 alusel suurendada käesoleva otsusega mõistetud karistust Harju Maakohtu 07.04.2010. a otsusega 1-08-16244 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 aasta vangistuse võrra, mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 4 aastat ja 4 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka vahi all oldud aeg 10.- , 28.09.2012. a (19 päeva) ärakandmata karistus 4 aastat 3 kuud ja 11 päeva. KarS § 74 jätta mõistetud ja lg 1 ja 3 alusel ärakandmata liitkaristu täitmisele pööramata s tingimusel, et O.I ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu 1 p 1-6 alusel pandud ja täidab KarS § 75 lg kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud kohtustust (alluda elektroonilisele valvele 1 kuu) Tallinna Vangla Ida-Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. KarS § 78 p 1 alusel arvestada katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest. Kokkuleppes märgiti ka, et O.I on teadlik süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundraha maksmise kohustusest, samuti kohustusest tasuda kriminaalmenetluse kulud, milleks on määratud kaitsja kulud kohtumenetluses.

3. . X Y Harju Maakohtu 16.03.2016. a otsusega tunnistati kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 22 lg 3 § - 3891 lg 2 ja 3 da karista järgi ning 1 aasta pikkusse vangistusega. KarS § te ti 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipeetud aeg 10.-12.09.2012 (3 päeva), ärakandmata karistus 11 kuud ja 27 päeva. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui X Y . ei pane 1 aasta ja 4 kuu jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 16.03.2016. a Kohtuotsusega mõisteti . X Y-lt se välja menetluskuluna 12 kuu jooksul ositi r i tuludes iig

sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest 1075 eurot

osutamise eest ja tasu riigi õigusabi summas 1368 eurot.

Harju Maakohtu 16.03.2016. a otsusega tunnistati

KarS O.I kokkuleppemenetluses süüdi § 22 lg 3 § - 3891 lg 2 ja 3 teda karista ti järgi ning 4 kuu pikkusse vangistusega. KarS § 65 lg 2 ja § 73 lg 4 alusel suurendati mõistetud karistust varasema Harju Maakohtu 07.04.2010. a otsusega 1-08- ning 16244 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 aastat vangistuse võrra mõisteti liitkaristuseks 4 aastat ja 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuse aeg 10.-28.09.2012. a (19 päeva), seega kandmisele kuulus 4 aastat 3 kuud ja 11 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jäeti vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et O.I ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 6 sätestatud kontrollnõudeid 1 p-des 1- Tallinna Vangla Ida-Harju

3

K ja 75 riminaalhooldusosakonna järelevalve all. KarS § 75 lg 2 p 9 1 lg 3 p 2 alusel allutati O.I elektroonilisele valvele 1 kuuks, milline tähtaeg hakkab kulgema elektroonilise valve seadme O.I keha külge kinnitamise päevast. KarS § 78 p 1 alusel arvestati katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 16.03.2016. a. Kohtu 12 kuu jooksul ositi riig

otsusega mõisteti O.I-lt i tuludesse välja menetluskuluna sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest 1075 eurot ja osutamise eest tasu riigi õigusabi summas 1272 eurot.

Sama kohtuotsusega mõisteti süüdi ka Marko Kalev KarS §-de 3891 lg 2 ja 255 lg 1 ning Janno Simmer KarS § 22 lg 3 § - 3891

lg 2 ja 3 ning KarS § 255 lg 1 järgi

4. Maakohus märkis, et kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav X Y . ja tema kaitsja I. Straus kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadiga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kohus leidis, et . poolt kokkuleppe X Y sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe

juurde. . kuulub temale X Y KarS § 389 1 lg 2, 3 - § 22 lg 3 ettenähtud kuriteo

toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. . -le . Kaitsja on esitanud taotluse 1368 X Y oli kaitsja määratud riigi poolt eurot riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises. Kaitsja taotlus on rahuldatud, seega tuleks . X Y-lt välja mõista kaitsjatasu 1368 eurot.

Maakohus märkis ka, et kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav O.I ning tema kaitsja J. Valdma kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadiga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kohus leidis, et O.I poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe

juurde. O.I kuulub temale KarS § 389 1 lg 2, 3 - § 22 lg 3 ettenähtud kuriteo

toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. O.I-le oli kaitsja määratud riigi poolt. Kaitsja on esitanud taotluse 1272 eurot riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises. Kaitsja taotlus on rahuldatud, seega tuleks O.I-lt välja mõista kaitsjatasu 1272 eurot.

KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha I astme kuriteo korral 2,5 palga alammäära, s.o 1075 eurot.

Kohus leidis l tasuda menetluskulusid osade , et põhjendatud on võimaldada süüdistatavate kaupa

, s.o kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel võrdsete osamaksetena.

5. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatavate . kaitsja I. Straus X Y ning O.I kaitsja J. Valdma.

5.1. X Y X Y . kaitsja I. Straus palub esitatud kaebuses muuta . -lt väljamõistetavaid menetluskulusid ja mõista need välja alljärgnevalt: mõista sundraha välja II astme kuriteo

toimepanemise eest 645 eurot ja tasu riig Nimelt i õigusabi osutamise eest summas 684 eurot. palub kaebaja mõista sunniraha välja II astme (mitte I astme) kuriteo eest ja vähendada väljamõistetavat tasu riigi õigusabi eest 50% ulatuses.

4

Kaebust põhjendatakse sellega, et e märtsis 2012. tteheidetavad teod pandi toime jaanuaris - Ajavahemikus 01.01.2011-31.12.2014 kehtinud KarS § 3891 oli . -le X Y lg 2 järgi omistatavad teod karistatavad kuni 5 aastase vangistusega. Seega oli teo toimepanemise ajal tegemist II astme kuriteoga. Prokurör loobus kohtus kr. asjas nr 1-15-4671 suhtes X Y . süüdistusest KarS § 255 järgi. Süüdistusest loobumine toob kaasa vältimatu õigeksmõistmise KrMS § 14 lg 2 alusel. Kr. asjas nr 1 4671 kohtumenetlus jätkub teiste süüdistatavate suhtes. -15-

Nimetatud kriminaalasjast nr 1-15-4671 eraldati . asi eraldi menetlusse kokkuleppe X Y sõlmimiseks süüdistuses KarS § 3891 lg 2, 3 - § 22 lg 3 järgi käesolevaks kriminaalasjaks nr 1- 16-325. Kuna prokurör on loobunud . X Y vastu osaliselt süüdistusest kohtumenetluse ajal, siis 50 % ulatuses peaks tasu riigi õigusabi eest jääma riigi enda kanda KrMS § 181 lg 1 kohaselt. Kõik . X Y-lt väljamõistetud riigi õigusabikulud on tekkinud eelmises menetluses

nr 1-15- ane neid 4671, kuid väljamõistetud käesolevas menetluses, mistõttu oleks õigl vähendada ka käesolevas menetluses.

5.2. O.I kaitsja J. Valdma palub esitatud kaebuses muuta O.I-lt väljamõistetavaid menet

luskulusid ja mõista need välja alljärgnevalt: a) mõista sundraha välja II astme kuriteo toimepanemise eest 645 eurot ja b) tasu riigi õigusabi osutamise eest summas 644 eurot. Nimelt palub kaebaja mõista sunniraha välja II astme (mitte I astme) kuriteo eest ja vähendada väljamõistetavat tasu riigi õigusabi eest 50% ulatuses. Kaebust põhjendatakse sellega, et etteheidetavad teod pandi toime jaanuaris - 2012. Ajavahemikus 01.01.2011- märtsis 31.12.2014 kehtinud KarS § 3891 O.I-le omistatavad teod karistatavad kuni 5 lg 2 järgi oli A. aastase vangistusega. Seega oli teo toimepanemise ajal tegemist II astme kuriteoga. Prokurör loobus kohtus kriminaalasjas nr 1-15-4671 O.I suhtes süüdistusest KarS § 255 järgi. Süüdistusest loobumine toob kaasa vältimatu õigeksmõistmise KrMS § 14 lg 2

alusel. Kriminaalasjas nr 1-15-4671 kohtumenetlus jätkub teiste süüdistatavate suhtes. Kriminaalasjast nr 1-15-4671 eraldati O.I asi eraldi menetlusse kokkuleppe sõlmimiseks süüdistuses KarS § 3891 lg 2, 3 - esolevaks kriminaalasjaks nr 1-16- § 22 lg 3 järgi kä 325. Kuna prokurör on loobunud A. ohtumenetluse ajal, O.I vastu osaliselt süüdistusest k süüdistuse maht on vähenenud, siis 50 % ulatuses peaks tasu riigi õigusabi eest jääma riigi enda kanda KrMS § 181 lg 1 kohaselt. Kõik O.I-le väljamõistetud riigi õigusabikulud

on tekkinud menetluses nr 1- 15-4671.

6. Ringkonnakohtu eelistungil 18. aprill 2016. a il pärast kohtupoolseid selgitusi eelistungi korraldamise vajaduse kohta, avaldasid kaitsjad soovi esitatud kaebustest loobuda. põhjuste Prokurör leidis, et kaebuseid on võimalik läbi vaadata

ka määruskaebekorras. Prokurör möö

nis tulenevalt kaebustes kajastatust a , et sundraha on põhjendatud süüdistatavatelt välja mõist tõepoolest II astme kuriteo järgi ja kaitsjatasud on põhjendatud jätta pooles ulatuses riigi kanda.

RINGKONNAKOHTU

PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus , et menetluskulude vaidlustamisel oleks tegelikult kaebus

märgib ed esitatud kokkuleppemenetluses seatud edasikaebeõiguse piirangutega vastuolus, mistõttu tuleks need amata. Ringkonnakohus leiab aga, et jätta kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaat käesoleval juhul tühistada tuleb maakohtu otsus . ja O.I osas ja kriminaaltoimik X Y prokuratuurile tagastada, sest menetluskulude väljamõistmisel on maakohus rikkunud oluliselt kokkuleppemenetluse reegleid. Nimelt, lud kuivõrd süüdistatava poolt hüvitatavad menetlusku kuuluvad alates 29. märtsist 2015. a kokkuleppe esemesse, kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste

5

kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel − KrMS § 248 lg- 1. Sedastades st kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise KrMS § –6 mõttes, on kohtu 199 1 p-de 2 lg pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n ö kinnitamine süüdimõistva -

kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused.

Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-7-16 selgitanud, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud ning prokurör, süüdistatav ja kaitsja peavad jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses tekkivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 3 alusel, s.o lg menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS 180 § 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda lg jäetavate menetluskulude suurus.

Käesol hul omab aga tähtsust asjaolu, et s on küll viidatud üldiselt sellele, et eval ju kokkulepete isikutel ( . -l ja O.I-l) X Y tuleb süüdimõistmisel sundraha ja kaitsjatasu tasuda, kuid seda pole märgitud sõlmimise ajaks pidi koh absoluutsummana, kuigi kokkulepete tumenetluse pooltele teada olema nii sundraha suurus (kas I või II astme kuriteo järgi) ning ka vähemalt juba kaitsjatasu summa kokkuleppe sõlmimise hetke seisuga ehk kohtueelses menetluses, millele lisaks siis oleks saanud viidata , et sellele lisandub kaitsjatasu kohtumenetluses ja kelle üldiselt kanda see jääb. Käesoleval juhul ei ole kokkulepe s kokku lepitud konkreetsetes te menetluskulude summades juhul tinginud selle, et kaitsjad vaidlustavad , mis on kõnealusel menetluskulude suurust nii sundraha kui ka kaitsjatasu osas, taotledes sisuliselt kaitsjatasu osaliselt , riigi kanda jätmist. Kuivõrd menetluskulud on kokkuleppe osaks tuleb järeldada, et menetluskulude kon e oleks pidanud tingima kretiseerimata jätmine kokkulep tes kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile toimiku tagastamise, kuivõrd maakohtul ei ol e , kuid maakohus ei tagastanud toimikut nud võimalust sõlmitud kokkulep st väljuda te , kinnitades kokkulepped kohtuotsusega, milles asus er evalt kokkulepetes kokkulepitust in menetluskulusid v

istma, millised summad älja mõ ei olnud aga süüdistatavatele ja nende kaitsjatele teada. Seda puudust ei ka kohtuistungil, sest lisaks üritanud maakohus kõrvaldada sellele, et konkreetsed menetluskulude summad polnud kajastamist leidnud kokkulepe s, te nähtub maakohtu istungiprotokollist (14.03.2016. a), et süüdistatavatele ei ole menetluskuludega seonduvat kohtuistungil ka selgitanud, s.h selgitatud väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid. Samuti on maakohus võimaldanud menetluskulude tasumist aasta jooksul ositi, kuigi ka selles ei olnud menetlusosalised eelnevalt kokkulepetes kokku leppinud. Seega tuleb asuda seisukohale, et maakohus on menetluskulude väljamõistmise osas kokkuleppest irdunud. K ate äesoleval juhul on maakohtu otsuses kaldutud süüdistatav lt menetlus e d kulude väljamõistmisel kokkulep s kajastatust kõrvale ja sellega on muudetu te sisuliselt sõlmitud kokkuleppeid § . Kuna KrMS 248 1 kohaselt ei ole kohtul kokkuleppe lg muutmiseks volitusi, rikkus maakohus kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. See viga

6

annab KrMS 318 3 p 4 ja lg § 4 kohaselt õiguse kokkuleppemenetluses tehtud maakohtu lg otsust vaidlustada.

Märkimata ei saa samas jätta seda on süüdistat , et sellised kokkulepped avad ja nende kaitsjad ise allkirjastanud ja nende ka kohtuistungil ning ka istungil ei ole keegi huvi juurde jäänud tundnud selle vastu, millised konkreetsed menetluskulude summad kuuluvad süüdimõistmisel süüdimõistetutelt väljamõistmisele anda need jäävad ning pole tõstatatud ka küsimust, , kelle k

kas oleks alust jätta need osaliselt riigi kanda. Kaitsjad pole maakohtus taotlenud menetluskulu ometi on de osaliselt riigi kanda jätmist, ei ole kokkuleppest taganenud, kuid pidanud vajalikuks käesoleval ajal pärast kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust menetluskulusid vaidlustada. Kaitsjad ei avaldanud kohtuistungil maakohtus selgesõnaliselt tahet kokkuleppest loobumiseks, selle tagastamiseks prokuratuurile menetluse jätkamiseks ning võimalusel uute kokkuleppemenetluse läbirääkimiste avamiseks menetluskulude osas. Maakohus on aga vaidlustatavast kohtuotsusest nähtuvalt menetluskulusid väljamõistnud kokkuleppes sätestatust erinevalt.

Kuivõrd kokkulepetes menetluskulus , neid ei selgitatud ka id absoluutsummana välja ei toodud välja maakohtu istungil ja süüdistatavad ei olnud seega teadlikud nendelt konkreetselt väljamõisteta kuigi süüdistatavad ja nende kaitsjad vatest menetluskulude suurusest ( ise kokkulepe ), tuleb Nimelt k tega nõustusid maakohtu lahend tühistada. okkuleppe sõlmimiseks peavad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur jõ kõigis KrMS § 245 lg udma kokkuleppele -s 1 sätestatud tingimustes ludes, kuivõrd , s.h ka kriminaalmenetlus ku e kriminaalmenetluse kulude hüvitamine võib olla süüdistatava jaoks küllaltki koormav ja võib seetõttu mõjutada ka see

kokkuleppemenetluseks n eku andmist. Seega peab isikul õusol juba kokkulepet sõlmides olema ülevaade sellest, millises ulatuses ta kohtuotsuse jõustumisel peab kriminaalmenetluse kulusid kandma. K

äesoleval juhul see aga nii ei olnud.

Seega puudus maakohtul õigus teha lahendit, milles oleks kokkulepet muudetud väljamõistetavate või ka menetluskulude väljamõistmise menetluskulude osas individualiseerimises KrMS § 180 lg 3 alusel. Olukorras, kus maakohus on siiski selliselt toiminud, on rikutud KrMS 9. ptk 2. jao sätteid, mis on ühtlasi hinnatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes.

Tekkinud olukorda ei ole ringkonnakohtul võimalik endal parandada, sest kokkuleppemenetluses piirdub maa - kohtu pädevus KrMS § 248 s sätestatuga, s.t kohtul ei ole võimalik kokkulepet muuta. Kui kokkulepe ei vasta seadusele või kui kohus tuvastab, et see ei vasta süüdistatava tegelikule tahtele (nt kriminaalmenetluse kulude suuruse või nende kandmise individualiseerimise osas), siis tuleb kokkuleppemenetlusest keelduda ja tagastada kriminaaltoimik prokuratuurile. Kuivõrd maakohtu pädevus on piiratud olemasoleva kokkuleppe piiridega, siis ei saa neist väljuda ka ringkonnakohus apellatsioonimenetluses.

8. Eelnevast lähtu tuginedes KrMS § , § § valt ning 337 lg 2 p-le 3 -st 245, 248 lg 1 p-st 3 ja § 3411 p-st 3 tab ringkonnakohus Harju Maakohtu 16.03.2016. a vaidlustatud otsuse . X Y tühis ja O.I osas ning tagastab kriminaaltoimiku prokuratuurile.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Urmas Reinola

Orvi Tali Julia Katškovskaja