Legislator Case Law & Legislation
1-13-1246/57 AI generated

1-13-1246/57 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 1-13-1246/57
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S

Legislator headnote

AI generated

1-13-1246/57 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: K O H T U M Ä Ä R U S

Keywords

AI generated
denial of electronic monitoring defective electronic filing mandatory electronic filing unsealing of electronic devices untimely rectification inadmissibility of supplementary benefits
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 18.04.2016.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-13-1246

Kohtunik

Eha Popova

Kohtuistungisekretär

Julia Senkevitš

Kaitsja Aivar Ennok

Kohtuasi

Vangla materjalid B.M-i (B.M) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla

Süüdimõistetu B.M (ik XXX) viibib Vanglas

Kohtuistungi toimumise aeg, 11.04.2016.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada B.M karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 (kuus) kuud, millest esimeseks 3 (kolmeks) kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist

valvet ning määrata ta Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada B.M katseajal lõpuni KarS §-s 75 sätestatud

käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

2

2

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks

ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. Kohustada B.M-i käitumiskontrolli ajal täitma KarS § 75 lg 2 p 2 ja 9 sätestatud kohustusi: - mitte tarvitada alkoholi; - alluda elektroonilisele valvele tähtajaga 3 ( kolm) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.

4. B.M-ile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

5. B.M vabastada määruse jõustumisel.

6. Määrus saata teadmiseks vanglale, prokurörile, kriminaalhooldusosakonnale ja süüdimõistetule.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava B.M-i tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega.

B.M mõisteti Harju Maakohtu 19.04.2013.a otsuse alusel süüdi KarS § 424 järgi ja

karistati vangistusega 2 aastat, samuti mõisteti ta süüdi KarS § 275 järgi ja karistati vangistusega 5 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks vangistus 2 aastat. KarS § 69 lg 1,3,4,6,7 alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 1460 tundi tähtajaga 2

aastat. Lisakaristusena võeti B.M-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 3 aastaks.

Kohtuotsus jõustus 07.05.2013.a. Harju Maakohtu 19.05.2015.a määrusega pöörati B.M-ile

Harju Maakohtu 19.04.2013.a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata

karistus – 11 kuud ja 7 päeva vangistust - KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele. Kohtumäärus jõustus 26.10.2015.a. B.M peeti kinni 09.11.2015.a.

Karistuse kandmise algus oli 09.11.2015.a ja lõpp on 16.10.2016.a.

B.M-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et

kinnipeetavale ei ole individuaalset täitmiskava koostatud, alates 11.02.2016.a osaleb

3

3

sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Kinnipeetaval on üks distsiplinaarkaristus. B.M on üldhaigestumise tõttu osaliselt töövõimetu.

B.M-i kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et tal on

vabanemisel olemas kindel elukoht XXX, s, elukoht vastab elektroonilise valve nõuetele.

Korteri omanik on kinnipeetav, korteris elavad täisealised isikud andsid nõusoleku elektroonilise valveseadme kohaldamiseks ja kinnipeetava vabanemisjärgseks toetamiseks. B.M on vabanemisjärgselt töökoht oma firmas XXXOÜ. B.M on üldhaigestumise tõttu osaliselt (90%) töövõimetu.

B.M taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalve ja lisakohustustega. Elama asub korterisse XXX, s, kus elab pereabikaasa, väike tütar ja tudengist poeg. Karistust kannab liitkaristusena mootorsõiduki joobes

juhtimise eest. Kriminaalkorras karistatud üheksa korda. Alkoholiga tekkisid probleemid aastal 2007. On proovinud tegeleda alkoholi probleemiga, aprillis 2013 läks XXX ravile,

oktoobris 2013 paigaldati implantaat-ampull. 2014 avastati pahaloomuline kasvaja,

opereeriti, tekkisid tüsistused ja nende tüsistustega on alkoholi tarvitamine absoluutselt välistatud. Tervis on endiselt väga paha, vanglas oldud aja jooksul kasvas töövõimetuse

protsent veelgi suuremaks. Kasvaja ja operatsioon tekitasid pöördumatud tüsistused, vajab pesemistingimusi, mida vangla ei ole võimaldanud. On aru saanud, et tema elu ja alkohol ei kuulu kokku, on otsuse vastu võtnud, et ei tarbi alkoholi.

Kaitsja toetab taotlust tingimisi enne tähtaega vabastamiseks koos elektroonilise valvega. B.M on olemas eluja töökoht. Uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse osas märgib

kaitsja, et seoses tervisliku seisundi muutumisega on muutunud ka B.M-i suhtumine alkoholi tarvitamisse ja kogu eluviisi tervikuna ning kaitsja peab uue kuriteo toimepanemise võimalust ülimalt vähetõenäoliseks. Ta kannab karistust joobes juhtimise eest, karistus pöörati

täitmisele, sest B.M ei teinud üldkasuliku töö tunde ära. Seda ei võimaldanud tervislikud probleemid, ta tegi 768 üldkasuliku töö tundi ära ja siis läks tervis halvaks.

Abiprokurör Silja Seeder edastas kirjalikult arvamuse,

mille kohaselt abiprokurör toetab B.M-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. B.M-i on korduvalt kriminaalkorras

karistatud. Käesolev karistus pöörati täitmiskohtuniku poolt täitmisele, kuivõrd B.M ei

teinud tähtajaliselt ära üldkasuliku töö tunde. Viimased kuriteod olid toime pandud 2013.

aastal, kriminaalmenetlusregistri järgi uusi kriminaalasju menetluses ei ole. Vangla

iseloomustuses on info, et B.M on motiveeritud alkoholi tarvitamisest loobuma

halvenenud tervise ja lähedaste toetuse tõttu. Juhul, kui kohus otsustab B.M-i

ennetähtaegselt vabastada, siis prokurör nõustub kriminaalhooldaja arvamusega katseaja tingimuste osas ja elektroonilise valve pikkus võib olla kolm kuud.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud

süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse, leiab, et B.M-i võib vabastada tingimisi enne

tähtaega vangistusest.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus

kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule

kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik B.M-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii

kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

4

4

B.M kannab karistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja ametikohuseid

täitva võimuesindaja solvamise eest. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus elektroonilise valve kohaldamisega avanes B.M 09.03.2016.a.

Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt koos elektroonilise valve kohaldamisega. B.M on kolm kehtivat kriminaalkaristust, teda on korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes ning kuritegude põhiliseks käivitajaks oligi alkoholi tarvitamine. Vanglamaterjalide kohaselt

ei ole B.M enda sõnul haigestumise tõttu alates 2013.a alkoholi tarvitanud ning on

motiveeritud loobuma alkoholi tarvitamisest halvenenud tervise ja lähedaste toetuse tõttu.

Kohus arvestab, et kinnipeetava püüdlemist õiguskuuleka elu poole kinnitab tema

resotsialiseeriv tegevus vangistuse ajal – kohusetundlik osalemine sotsiaalprogrammis. Samuti võib sellest järeldada, et vangistus on pannud B.M-i mõistma, et toimepandud

kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale

kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude

toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab B.M-i tingimisi ennetähtaegne

vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi

teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi,

andes samas B.M-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on

võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Pärast vabanemist on B.M olemas kindel eluja töökoht ning lähedaste toetus ning

kriminaalhooldusega on nõustunud ka B.M , saades aru selle vajalikkusest ja

kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud

karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka prokurör ja vangla.

Kohus juhindub KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Eha Popova Kohtunik