Legislator Case Law & Legislation
1-15-10894/15 AI generated

1-15-10894/15 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-15-10894/15
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S

Legislator headnote

AI generated

1-15-10894/15 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: K O H T U M Ä Ä R U S

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. aprill 2016, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-15-10894 Kohtunik Pavel Gontšarov Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17. veebruari 2016.a. otsus kokkuleppemenetluses Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

süüdistatav R.S (ik XXX,

viibib Tallinna Vanglas), apellatsioon menetluskulude ja tsiviilhagi

väljamõistmise peale RESOLUTSIOON

Jätta R.S ’i apellatsioon Harju Maakohtu 17. veebruari 2016.a otsuse peale

läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 17.02.2016 otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati R.S süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ning teda karistati 7 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus karistusaja hulka ning karistusaja alguseks loeti 10.09.2015 tsiviilhagi . Kohtuotsusega mõisteti R.S-ilt välja summas 17 eurot AS E kasuks ning menetluskuludena 645 eurot sundraha ja kaitsjatasu 360

eurot. R.S kohustati sid hüvitama menetluskulu kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul.

2. Harju Maakohtu 17.02.2016 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav R.S, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist menetluskulude ja tsiviilhagi väljamõistmise osas. Oma taotluseid põhjendab süüdistatav järgmiselt.

R.S’il on invaliidsus 80%, mistõttu ta ei saa töötada tavakorras täiskoormusega , ning tema sissetuleku teenimise võimalused on väga piiratud. väga raske leida enda Tal on

invaliidsust arvestades sobilikku on

elatuda tööd. R.S ’il võimalik

invaliidsuspensionist, mille suurus on 200-300 eurot kuus. See aga on vähem, kui

miinimumpalk. Eeltoodut arvestades palub R.S vabastada end sundraha, s.o 645 euro,

tasumisest, või vähendada seda summat niipalju kui võimalik. Lisaks , peab R.S

põhjendamatuks AS E esitatud tsiviilhagi summas 17 eurot, kuna ta tagastas varastatud jalgratta omanikule.

RINGKONNAKOHTU MÄÄRUS

3. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja selle peale esitatud apellatsiooniga, leiab, et apellatsioon tuleb KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel edasikaebeõiguse puudumise tõttu jätta läbi vaatamata.

4. arutatav Ringkonnakohus märgib, et kriminaalasi vaadati läbi kokkuleppemenetluses, mis seab kohtuotsuse vaidlustamisele piirangud. Nimelt ei saa 3 p 4 kohaselt KrMS § 318 lg

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada, välja arvatud sama paragrah

-i 9.

vi lõikes 4 sätestatud juhtudel, s.o KrMS peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1

rikkumise korral. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle e tegi -s 4 est ette ei näe. R.S-i apellatsioonist ei nähtu üh KrMS § 318 lg loetletud asjaolu esinemist. Nimelt taotleb R.S apellatsioonis temalt välja mõistetud menetluskulu, s.o sundraha, osalist või täielikku riigi kanda jätmist. Samuti ei nõustu apellant

temalt välja mõistetud tsiviilhagiga. Ringkonnakohus märgib, et tegemist on kokkuleppes

kokku lepitud asjaoludega, mida R.S ’il ei ole pärast maakohtu otsuse tegemist võimalik enam vaidlustada.

5. Riigikohus on selgitanud, et kokkuleppemenetluses puuduvad kohtul volitused sõlmitud kokkuleppe muutmiseks (vt RKKKo 3-1-1-25-09, p 15). Samuti on Riigikohus lahendi nr 3- 1-1-7-16 p-s 5.3 asunud seisukohale, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe

esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud ning prokurör,

süüdistatav ja kaitsja peavad jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses tekkivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises. Kokkuleppe eseme osaks on KrMS § 245 lg 1 p 11 kohaselt

ka tsiviilhagi.

6. 17.02.2016 N. Vesteri R.S-i ja kaitsja

. a prokuröri , süüdistatava M. Allikmäe vahel sõlmitud kokkuleppes on muuhulgas märgitud, et E. Dmitrijiev peab hüvitama sundraha 645 eurot (II kd, lk 22 ). Sealsamas on märgitud, et menetluskulud kuuluvad tasumisele KrMS § 180 lg 3 alusel ositi võrdsetes osades 12 kuu jooksul. Lisaks on kokkuleppes ära toodud

andmed tsiviilhagi kohta. Nimelt, et R.S tekitas kannatanule AS E varalist kahju, mille hüvitamiseks on AS amas on ära toodud E esitanud tsiviilhagi summas 17 eurot. Seals

AS Ekspress makserekvisiidid. Kokkuleppes on märgitud, et hagi aluseks on omandi rikkumise asjaolud ning hagi esemeks on tekitatud varalise kahju hüvitamise nõue. Seega oli s , ning tsiviilhagist teadlik üüdistatav menetluskulude, sh sundraha tasumise kohustusest

kokkuleppe sõlmimise ajal. Ometi on ta kaitsja juuresolekul ja peale õiguste tutvustamist

kokkuleppega nõustunud ning sellele alla kirjutanud. Ka on süüdistatav maakohtu istungil kaitsja juuresolekul kinnitanud, et ta jääb kokkuleppe juurde ja et see väljendab tema tegelikku tahet. Nagu eelpool tulenes, ja tsiviilhagi kokkuleppe on menetluskulude riigi kanda jätmine esemesse kuuluv

ad küsimused ning kohtul puudub pädevus selle üle kokkuleppe sõlmimise

järgselt otsustada. Süüdistatav on kokkulepet sõlmides nõustunud temalt välja mõistetud

menetluskulude ja tsiviilhagi tasumisega. Kohtuotsus on kooskõlas eelnevalt kinnitatud

kokkuleppega. sundraha ja tsiviilhagi osas pidada Seega tuleb süüdistatava apellatsiooni ainetuks.

7. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi

järgselt kokkulepet vaidlustada ei ole võimalik lugeda ka KrMS § 318 lg , -s 4 loetletud

rikkumiseks. Riigikohus on samuti selgitanud, et süüdistatav saab sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda (vt RKKKo 3-1-1-81-11, p 27).

8. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 on ringkonnakohus seisukohal, et R.S-i . süüdistatava apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata

Pavel Gontšarov Kohtunik