2-16-4091/15 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht

18. aprill 2016 Tartu Tsiviilasja number 2-16-4091 Tsiviilasi M.M.i avaldus Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 15. märtsi 2016 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M.M.i määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (hageja): M.M. (isikukood XXXXXXXX) RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu

15. märtsi 2016 määrus muutmata. Menetluskulude jaotus

1. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud M.M.i kanda.

2. Vabastada M.M. määruskaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu summas 50 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. M.M. (hageja) esitas 14. märtsil 2016 Tartu Maakohtule hagiavalduse 26. juuni 2014 korteriomandite müügija asjaõiguslepingute tühiseks tunnistamiseks ning hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu tühiseks tunnistamiseks ning nende tehingute kinnistusregistrist kustutamiseks ning samuti taotluse esialgse õiguskaitse korra täitemenetluse nr 186/2015/916 peatamiseks. Hageja taotles menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Hagiavalduses märgitu kohaselt kinkis hageja K.R.le kaks korteriomandit asukohaga XXXXXXXX ja XXXXXXXX. Mõlemale korteriomandile oli kinkelepinguga seatud kinnistusraamatusse kantud isiklik kasutusõigus hageja kasuks. K.R. müüs korterid edasi, kuid

26. juunil 2014 sõlmitud korteriomandite müügija asjaõiguslepingus puuduvad kinkelepingu p-d 2.6.1, 2.6.2 ja 2.6.3, mistõttu tuleb nimetatud lepingud tunnistada tühiseks. Tartu kohtutäitur Reet Rosenthal saatis 23. veebruaril 2016 teate täitemenetluse läbiviimise kohta XXX korteri suhtes. Nimetatud korter on hageja ja tema voodihaige ema praegune ainus elukoht. Korteri müümise korral enampakkumisel isiklik kasutusõigus kustutatakse ning hageja jääb elukohata. MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Tartu Maakohus keeldus 15. märtsi 2016 määrusega TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest, tagastas hagi koos lisadega hagejale ning jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt saab lepingu kehtivust vaidlustada üksnes lepingu pool. 26. juuni 2014 korteriomandite müügija asjaõiguslepingud on sõlmitud K.R. ja XXX OÜ vahel ning 24. juuli 2015 hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping on sõlmitud XXX OÜ ja J.V. vahel. Hagejal ei ole võimalik nimetatud lepingute kehtivust vaidlustada. Maakohus märkis, et hageja nõue võib tuleneda tema ja K.R. vahel 4. mail 2013 sõlmitud isiklike kasutusõiguste seadmise lepingutest, korteriomandi kinkelepingust ja asjaõiguslepingutest. Samas on hageja nimetatud kinkelepingu juba vaidlustanud (tsiviilasi nr 2-15-11226). Maakohus selgitas, et täitemenetlus nr 186/2015/916 viiakse läbi R.S. suhtes. Täitemenetluse peatamist saab kohtult taotleda võlgnik, mitte kolmas isik.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. M.M. esitas määruskaebuse, milles taotles Tartu Maakohtu 15. märtsi 2016 määruse tühistamist ning sundtäitmise täiteasjas nr 186/2015/916 lubamatuks tunnistamist ja peatamist kuni käesolevas kohtuasjas lõpliku lahendi jõustumiseni. Määruskaebuse esitaja viitab TMS §-le 222. Hagiavalduses on hageja taotlenud sundtäitmise peatamist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu

15. märtsi 2016 määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna maakohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.

5. Vaidlustatud määrusega on maakohus jätnud hagiavalduse TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata. Viidatud sätte kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja ei saa vaidlustada 26. juunil 2014 K.R. ja XXX OÜ sõlmitud korteriomandite müügija asjaõiguslepingut, samuti sellele järgnenud lepinguid. Hagejal on võimalik kasutada õiguskaitsevahendeid Harju Maakohtu menetluses olevas tsiviilasjas nr 2-15-11226 (M.M.i hagi K.R. vastu kinkelepingust taganemiseks).

6. Määruskaebuses viitab hageja TMS §-le 222 ja palub tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 186/2015/916 lubamatuks. Hagiavaldusest nähtuvalt ei ole hageja vastavasisulist nõuet esitanud, seega jätab ringkonnakohus antud taotluse tähelepanuta. Ringkonnakohus selgitab hagejale, et tal on võimalik esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks TMS § 222 alusel.

7. Eeltoodut arvestades on maakohus õigesti jätnud hagiavalduse TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.

8. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta menetluskulud M.M.i kanda. Tartu Maakohus rahuldas 1. aprilli 2016 määrusega M.M.i taotluse menetlusabi saamiseks ja vabastas ta riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleks M.M.ilt TsMS § 190 lg 2 alusel mõista riigi kasuks välja riigilõiv, mille tasumisest ta määruskaebuse esitamisel vabastati. Ringkonnakohus peab võimalikuks vabastada M.M. TsMS § 190 lg 7 alusel riigilõivu tasumisest riigituludesse. Ringkonnakohus leiab, et M.M.i maksevõime on selline, mis ei võimalda hüvitada riigile menetluskulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson