4-16-2280/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-16-2280

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. aprill 2016,Tallinn Väärteoasja number 4-16-2280 (2317,16,002278) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg-s 2 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik O.P, ik XXX, elukoht: XXX Kohtuvälise menetleja esindaja

Triinu Riigor, Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus RESOLUTSIOON

1. O.P süüdi tunnistada LS § 201 lg-s 2 ettenähtud väärteo toimepanemises ning

karistada teda arestiga 14 (neliteist) päeva.

2. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata mõistetud aresti kandmine ositi ning järjest kantava

karistuse kestus peab oleva vähemalt kaks päeva.

3. Mõistetud ja ositi ära kandmisele kuuluv arest 14 (neliteist) päeva tuleb ära kanda Põhja

Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1, Tallinnas. Mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 26.06.2016. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud ja ositi kandmisele määratud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning

aresti ära kandmata kogu osa ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele. Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel V™S § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib

kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva

jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme

päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on

ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15

päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 18.04.2016. V™S § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

03.03.2016 koostatud väärteoprotokollist nr 20160303280301 nähtuvalt koostati

väärteoprotokoll selles, et 03.03.2016 kell 14.17 peeti Tallinnas Männiku tee 19 juures kinni

sõiduk BMW 525TD registreerimismärgiga XXX, mida juhtis O.P, kes juhtis

2

mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, millega menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1, 3 keeldusid ja pani toime LS § 201 lg-s 2 ettenähtud väärteo.

Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et väärteoprotokollis märgitud süüdistus on arusaadav, tunnistab ennast süüdi. Ei mõelnud see hetk sellele, et ei tohiks sõita. On varem

korduvalt karistatud, on igasuguse autoga sõitmise lõpetanud, tegi endale ühiskaardi. Sõiduk kuulus sõbrale, registreeritud sõbra ema nimele. See väärtegu on toime pandud pärast rahatrahvi

asendamist üldkasuliku tööga. Kõik varasemad arestid on ära kantud. Taotleb karistuse

asendamist üldkasuliku tööga, kuivõrd töötab alates 04.04.2016. Üldse ei tahaks kohtuvälise

menetleja esitatud varianti. Et saaks trahvid ära tasuda, arve lukust lahti saada. Kriminaalhooldus on ka juba lõppemas ja saaks hakata normaalset elu elama. Kui koheselt aresti kandma minna, jääks ilma oma töökohast. Arvestades karistusregistrit, oleks raske leida püsivat

ametlikku tööd. Kui on võimalik, siis taotleks karistuse ärakandmist ositi, kuigi eelistaks üldkasuliku tööga asendamist.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalust isikut tuleks karistada arestiga 18 päeva, kuna varasemad trahvid on tasumata, üldkasulik töö ei ole mõju avaldanud, samuti mõistetud varasemad arestid. Taotleb aresti ärakandmist koheselt.

Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale liiklusalase väärteo toimepanemise kohta, sh

09.11.2014, 30.08.2015 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuseid, mille kohaselt

kõrvaldati menetlusalune isik sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudus

vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, samuti Maanteeameti liiklusregistri

andmebaasi väljavõtet, mille kohaselt puuduvad liiklusregistril seisuga 04.03.2016 andmed

menetlusalusel isikul kehtiva juhiloa olemasolu kohta, samuti menetlusaluse isiku süüd

tunnistavaid ütlusi, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud.

Väärteoasja materjalidest nähtuvalt peatati O.P juhitud sõiduk 03.03.2016 kell 14.17

Männiku tee 19 maja juures. Kinnipidamise järgselt juhi andmete kontrollimisel tuvastati, et

menetlusalusel isikul puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Maanteeameti liiklusregistri andmebaasi andmetest nähtuvalt O.P kehtivat juhiluba ei ole. Seejuures

nähtub väärteoasja materjalidest, et menetlusalune isik on eelnevalt, so nii 09.11.2014 kui ka 30.08.2015 samuti kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, so vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumise tõttu. Seega on tegemist isikuga, kes on

kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt LS § 91 sätetele. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki

juhtimisõigust ning punkti 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kes on kõrvaldatud

sõiduki juhtimiselt vastavalt liiklusseaduse §le 91. Antud juhul puudus O.P vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ning teda oli ka eelnevalt korduvalt kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, so vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumise tõttu. Seega pani menetlusalune isik 03.03.2016 kell 14.17 Männiku tee 19 juures mootorsõidukit juhtides toime LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 sätestatud keelu rikkumise. Kohtu hinnangul

on selliselt käitudes O.P toime pannud LS § 201 lg-s 2 ettenähtud väärteo, so mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise

aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Arvestades seda, et menetlusalusel isikul puudub juhtimisõigus ja ta osaleb

sellele vaatamata aktiivselt liikluses sõiduki juhina, siis on tema osalemine liikluses sõiduki

juhina juba iseenesest ohtlik, kuivõrd tal puudub sõiduki juhina liiklemiseks seaduslik õigus,

3

kuid sellele vaatamata suunab ta liikluses kõrgema ohu allikat mootorsõiduki näol. Sellest tulenevalt saab asuda seisukohale, et isiku süü on suur. Seni, kuni isikule ei ole juhtimisõigust

omistatud, ei saa asuda seisukohale, et isik tunneb ja järgib liiklusnõudeid. Kuivõrd menetlusalust isikut on samalaadse väärteo toimepanemise eest korduvalt karistatud, saab tulla ühesele järeldusele, et menetlusalune isik on väärteo toime pannud teadlikult ja kavatsetusega.

Menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo iseloom viitab sellele, et menetlusalune isik

kujutab endast liikluses jätkuvalt suurt ohtu ning see peaks tingima karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt

võib ka keskmise süü korral mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas

määras kui varem korduvalt karistatud süüdlases on vaja kinnistada arusaama keelunormi

kehtivusest. Kohtuvälises menetluses on menetlusalune isik toimepandut kahetsenud, kuid

kohus suhtub sellesse kahetsusse kriitiliselt, kuivõrd menetlusalune isik on teadlik keelust mootorsõidukit juhtida ja teda on varem samalaadsete süütegude eest korduvalt karistatud ning menetlusaluse isiku käitumisest saab teha järeldusi tema õigusvastase käitumise järjekindlusest ja allumatusest kehtestatud korrale. Samas ei saa kohus menetlusaluse isiku kahetsust täielikult

kõrvale jätta, kuivõrd menetlusaluse isiku selgitustest tulenevalt on ta oma suhtumist ja

elukorraldust muutnud. Menetlusaluse isiku karistusandmed ning menetlusesemeks oleva

väärteo toimepanemine viitavad sellele, et menetlusalune isik ei ole soovinud aru saada

keelunormi kehtivusest ja jätkab järjekindlalt samalaadset õigusvastast käitumist. Taoline

asjaolu annaks aluse kohaldada karistust määras, mis ületab ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Arvestades kergendava asjaolu olemasolu peab kohus siiski võimalikuks mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni keskmises määras.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on

menetlusalust isikut samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahviga, mis on jäetud tasumata, samuti korduvalt arestiga, mille pikkus on olnud alates seitsmest päevast

kuni kahekümne päevani. Seejuures on üks tasumata rahatrahvidest asendatud ka üldkasuliku tööga, millele järgnevalt on teda taas kinni peetud samalaadse väärteo toimepanemiselt. Lisaks

sellele on menetlusalust isikut karistatud ka teiselaadiliste väärtegude toimepanemise eest

rahatrahvidega, mis samuti on jäetud tasumata. Taolised andmed viitavad asjaolule, et menetlusalusel isikul puuduvad legaalsed ja piisavad rahalised vahendid või soov rahaliste mõjutusvahendite tasumiseks ning rahatrahv pole oodatud mõju taganud. Seega on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ja seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada teiseliigilist

karistust, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute süütegude toimepanemisest.

Menetlusalust isikut on samalaadsete väärtegude toimepanemise eest korduvalt karistatud arestidega, täitmisele pööratud rahatrahv on asendatud üldkasuliku tööga ning sellele järgnevalt

on menetlusalune isik jätkanud järjekindlalt õigusvastast käitumist, siis neist asjaoludest

tuleneval leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada taas aresti, mis peaks

vähemalt karistuse kandmise ajal välistama uute süütegude toimepanemise. Kohus ei pea võimalikuks asendada mõistetavat aresti üldkasuliku tööga, kuivõrd üks rahatrahvidest on juba

asendatud täitmise võimatuse tõttu üldkasuliku tööga ja sellele järgnenud menetlusaluse isiku

süsteemne õigusvastane käitumine viitab üheselt menetlusalusel isikul õiguskuulekuse puudumisele ning mõistetava karistuse määr ning liik peavad kinnistama menetlusaluses isikus keelunormi jätkuvat kehtimist. Karistuse asendamisega aga seda eesmärki saavutada ei ole

võimalik, sest eelnevalt on juba karistuse asendamist üldkasuliku tööga kohaldatud, kuid see oodatud mõju ei ole avaldanud. Seetõttu kohus, juhindudes V™S §dest 107 lg 1 p 1 sätetest,

asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo

toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kuivõrd aga menetlusalune isik on asunud tööle, siis peab kohus võimalikuks rahuldada menetlusaluse isiku alternatiivse taotluse aresti ositi kandmise osas.

/allkirjastatud digitaalselt/