2-14-60494/48 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht

18. aprill 2016. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-14-60494 Tsiviilasi XXX hagi XXX vastu kaasomandi lõpetamiseks ja

37 194,44 euro hüvitamiseks Tsiviilasja hind

40 694,44 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX(isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Avo Greebe Kostja: XXX(isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristina Isokoski

Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine (kirjalikus menetluses) RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja XXX(isikukood XXX) ja kostja XXX(isikukood XXX) vaheline

12. aprillil 2016 allkirjastatud ja 14. aprillil 2016 kohtule esitatud kompromiss järgmistel tingimustel: 1.1. kostja müüb temale kuuluva 7/12 suuruse mõttelise osa XXX asuvast kinnistust hagejale hinnaga 30 000 eurot; 1.2. kompromissi punktis 1 [kohtumääruse resolutsiooni punkt 1.1] nimetatud ostu-müügitehingu notariaalse vormistamise järgselt kinnitavad pooled, et ei oma teineteise suhtes mingeid varalisi ega muid nõudmisi.

2. Tühistada 26. maiks 2016 määratud kohtuistungi aeg.

3. Lõpetada tsiviilasja menetlus.

4. Vabastada hageja XXX riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest, mille kohus pani hagejale 7. jaanuari 2015. aasta määrusega käesolevas asjas.

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda ja määrata kindlaks, et pooltel ei tule vastastikku seniseid menetluskulusid hüvitada. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Määruse resolutsiooni punkti 4 peale võib esitada ka Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu.

2-14-60494

2 (3) Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot. Riigilõivu ei tule tasuda resolutsiooni punkti 4 vaidlustamisel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse. KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohtu menetluses on XXX(hageja) hagi XXX(kostja) vastu järgmistes nõuetes:

(1) lõpetada kinnistusraamatu registriossa nr XXX kantud kinnistu asukohaga XXX kaasomand jättes kinnistu hagejale;

(2) mõista kostjalt hageja kasuks välja 37 194,44 eurot, kusjuures hageja taotles tasaarvestada nõue (2) kostja nõudega hageja vastu, mis tuleneb õigusest saada hüvitist kaasomandi lõpetamisel;

(3) tuvastada kostja kohustus anda nõusolek kinnistusraamatu kande muutmiseks vastavalt nõudele (1). Hageja taotlusel võimaldas kohus hagejal 7. jaanuari 2015. aasta määrusega tasuda hagiavalduselt riigilõivu pärast tsiviilasja menetlust lõpetava lahendi jõustumist. Kohus kuulas pooled ära 4. veebruari 2016 korraldaval istungil ja andis pooltele tähtaja kompromissi arutamiseks, samuti määras uue istungi aja 26. maiks 2016. Pooled esitasid 14. aprillil 2016 kohtule 12. aprillil 2016 allkirjastatud kohtuliku kompromissi ja paluvad kohtul selle kinnitada ning tsiviilasja menetluse lõpetada.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ja ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Pooli esindavad advokaadid ja kohus on pooltele selgitanud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgi. Seega saab kohus kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada. Juba määratud istungi aeg tuleb TsMS § 352 lg 1 alusel tühistada.

3. TsMS § 430 lg 6 sätestab, et kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kokkulepe sisaldab kinnisasja võõrandamiseks ja omandamiseks kohustavat tingimust. Seega on kokkuleppe kinnitamisel poolte suhtes samasugune tagajärg nagu avalduse notariaalsel tõestamisel.

4. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Kohus leiab, et poolte läbirääkimisi ja korraldaval istungil arutatut arvesse võttes on põhjendatud vabastada hageja TsMS § 190 lg 7 alusel kohustusest, mille kohus pani hagejale

7. jaanuari 2015. aasta määrusega. Seetõttu ei tõusetu küsimust riigilõivu osalisest tagastamisest.

2-14-60494

3 (3) Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 ja kohtukulude osas ka poolte vastavast kokkuleppest, jäävad ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda. Juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks, et pooltel ei tule vastastikku menetluskulusid hüvitada.

5. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS § 191 lg 1 esimene lause näeb ette, et mh menetlusabi muutmise määruse peale võib ka Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing kohtunik