3-16-164/24 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Madis Ernits, Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

15.04.2016, Tartu

Haldusasja number

3-16-164

Haldusasi

Sergei Mahhovi kaebus Tallinna Vangla vastu

mittevaralise kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 23.03.2016. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Sergei Mahhovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Sergei Mahhov

Vastustaja Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 23.03.2016. a määruse

resolutsioon muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva

määruse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja esitas 20.01.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla vastu

mittevaralise kahju 5250 euro nõudes seoses ebapiisava elamispinna tagamisega Tallinna

Vanglas ajavahemikel 13.07.2011-13.02.2012, 13.02.2012-29.01.2013 ja 04.02.2013-

11.03.2013.

2. Tartu Halduskohus 08.03.2016. a määrusega tagastas kaebaja kaebuse.

3.

21.03.2016 saabus Tartu Halduskohtusse kaebaja 17.03.2016. a määruskaebus

halduskohtu 08.03.2016. a määruse peale. Koos määruskaebusega esitas kaebaja taotluse

riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel.

4. Tartu Halduskohus jättis 23.03.2016. a määrusega kaebaja menetlusabi totluse

rahuldamata. Kohus leidis, et kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamine ei ole

põhjendatud, kuivõrd kaebajat ei saa pidada maksejõuetuks isikuks. Halduskohus tegi

kindlaks, et ajavahemikul 17.11.2015-16.03.2016 laekus kaebaja arvele kokku 600 eurot,

millest elektrieneriga eest tasuti 20,40 eurot ning taotluse esitamise hetkel oli kaebaja

isikuarvel vaba jääk 781,50 eurot. HKMS § 112 lg 1 p 1 sätestatut arvestades oli kaebaja

kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek seega 289,80 eurot, s.o (600-20,40/4x2).

Halduskohtu hinnangul piirduvad käesoleva asja menetluskulud kaebaja jaoks piirduva

eeldatavasti riigilõivuga 15 eurot, mis ei ületa tema kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut

ning seega esineb seadusest tulenev alus menetlusabi mitteandmiseks. Samuti leidis

halduskohus, et kaebaja sissetulekuid arvestades ei ole riigilõivu tasumine talle ebamõistlikult

suur kohustus. Halduskohus ei tuvastanud asjaolusid, mis oleksid andnud põhjust

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusabi andmise

keelu eiramiseks. Seetõttu ei rahuldanud halduskohus kaebaja menetlusabi taotlust.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5.

29.03.2016 esitas kaebaja määruskaebuse halduskohtu 23.03.2016. a määruse peale.

Kaebaja ei nõustu halduskohtu väitega, et kaebaja esitas menetlusabi taotluse enda

maksejõuetuse tõttu. Kaebaja selgitab, et ta esitas menetlusabi taotluse põhjusel, et kaebaja oli

tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu, kuid halduskohus tagastas vaatamata sellele kaebaja

kaebuse põhjendusega, et kaebaja ei olnud tasunud kaebuselt riigilõivu. Kaebaja on

seisukohal, et halduskohus menetles kaebaja taotlust otsitud alustel ja seega õigusvastaselt.

Kuna halduskohtu 23.03.2016. a määruses puuduvad halduskohtu seisukohad kaebaja poolt

esitatud väidetele, siis on kaebaja hinnangul halduskohtu 23.03.2016. a määrus seadusega

vastuolus. Samuti leiab kaebaja, et halduskohtu 23.03.2016. a määrus iseenesest põhjustas

kaebajale kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasneva kannatustaseme. Eelnevast

tulenevalt palub kaebaja halduskohtu 23.03.2016. a määruse tühistamist ja uue määruse

tegemist, millega rahuldataks kaebaja menetlusabi taotlus ja tagataks kaebuse õiguspärane

menetlus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

7. Tartu Halduskohus lähtus ringkonnakohtu hinnangul õigesti halduskohtumenetluses Tartu

Halduskohtu 23.03.2016. a määruse tegemise ajal kehtinud menetlusosalisele menetlusabi

andmise reeglitest, kuid kuna Riigikohus tunnistas üldkogu 12.04.2016. a otsusega

haldusasjas nr 3-3-1-35-15 alates nimetatud määruse jõustumisest kehtetuks HKMS § 112 lg 1

p osas, milles see ei võimaldanud kohtul isiku sissetulekust maha arvata sättes nimetamata

vältimatud kulutusi, siis muutusid menetlusosalisele menetlusabi andmise reeglid. Sama

määruse põhjendavas osas selgitas Riigikohus, et kehtetuks tunnistatud osas ei saa HKMS §

lg

p 1 enam kohaldada menetlusabi andmata jätmise peale esitatud määruskaebuste läbi

vaatamisel. Seega peab ringkonnakohus määruskaebuse lahendamisel kohaldama üldkogu

poolt 12.04.2016. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-35-15 välja toodud menetlusabi andmise

põhimõtteid.

8. Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 111 lg 1 kohaselt menetlusabi taotlejale antakse

menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu

menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on

piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. HKMS § 112 lg 1 p 1

kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti

menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse

esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud

maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks

ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Kohtupraktikas on

selgitatud, et kinnipeetava sissetulekutena tuleb arvestada kõiki taotluse esitamisele eelnenud

neljal kuul kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele toimunud laekumisi, s.h nii regulaarseid

(töötasu, toetused) kui ka ühekordseid laekumisi (nt lähedase ühekordne kanne kinnipeetava

kontole, kinnipeetava kasuks kohtus väljamõistetud summad). Samuti on kohtupraktikas

asutud seisukohale, et analoogia korras on HKMS § 112 lg 1 p-s 1 nimetatud

mahaarvamistega võrdsustatavad kinnipeetava isikuarvele kantud summadest seaduse alusel

(vangistusseaduse § 44) tehtavad rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi hoiustamiseks

kinni peetavad summad, ning kinnipeetavate poolt tehtavad kulutused elektriseadmete

kasutamisele on võrreldavad kulutustega eluasemele ja seega maha arvatavad (vt. Riigikohtu

12.03.2012. a määrus nr 3-7-1-3-61-12). Kohtupraktikas on lisaks leitud, et kinnipeetavatel

on igakuised kulutused ca 5% ulatuses töötasu alammäärast vältimatud ning neid ei tule

menetlusabi andmisel täpsemalt hinnata (Riigikohtu 12.04.2016. a otsus nr 3-3-1-35-15).

Taotluse esitamise ajal oli töötasu alammäär 430 eurot (vt Vabariigi Valitsuse 18.12.2015. a

määrus nr 139). Kuna menetlusabi taotluse lahendamisel võetakse arvesse menetlusabi

taotlusele eelnenud nelja kuud ja osa menetlusabi taotlusele eelnenud perioodist jäi 2015.

aastasse, siis tuleb arvesse võtta ka seda, et 2015. aastal oli töötasu alammäär 390 eurot (vt

Vabariigi Valitsuse 28.11.2013. a määrus nr 166). Seega oli perioodil 17.11.2015-31.12.2015

(1,5 kuud) töötasu alammäärast 5% 20 eurot ja perioodil 01.01.2016-16.03.2016 (2,5 kuud)

oli töötasu alammäärast 5% 22 eurot ning järelikult tuleb kinnipeetava sissetulekutest lisaks

HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud kulutustele täiendavalt maha arvata selle perioodi

vältimatuteks kulutusteks vajalik raha 85 eurot (1,5x20+2,5x22). Ringkonnakohus selgitab, et

kohtul ei ole õigust vabastada isikut riigilõivu tasumise kohustusest, kui kohtule esitatud

tõenditest nähtub, et isikul olid kaebuse esitamise ajal võimalused riigilõivu tasumiseks.

9. Riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 6 järgi tasutakse kohtu määruse peale määruskaebuse

esitamisel riigilõivu 15 eurot. Kaebaja isikukonto väljavõttest nähtuvalt on tema nelja viimase

kuu sissetulek enne ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamist (perioodil 17.11.2015-

16.03.2016) olnud 600 eurot. Tarbitud elektrienergia eest on kaebaja isikukontolt nimetatud

perioodil tehtud mahaarvamisi 20,4 eurot. Seega tuleb kaebaja sissetulekutest HKMS § 112

lg 1 p 1 ja kohtupraktika järgi maha arvata 105,4 eurot (20,4+85). Eeltoodust tulenevalt on

kaebajale halduskohtu poolt võimaldatud menetlusabi jätkamise hindamisel arvestatavaks

sissetulekuks apellatsioonkaebuse esitamisele eelnenud nelja kuu põhjal arvutatud kahekordne

ühe kuu keskmine sissetulek 247,3 eurot ((600-105,4)/4x2). Seega on ringkonnakohus

seisukohal, et riigilõiv menetluskuluna ei ületa menetlusabi taotluse lahendamisel arvestatavat

kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut ning kaebaja vabastamine riigilõivu tasumise

kohustusest ei ole põhjendatud.

10. Seega puuduvad alused Tartu Halduskohtu 23.03.2016. a määruse tühistamiseks ning

esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi