Legislator Case Law & Legislation
4-15-6696/31 AI generated

4-15-6696/31 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 4-15-6696/31
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Politseija Piirivalveameti 27.07.2015 otsusega väärteoasjas nr 2650,15,001079 karistati J.N LS § 33 lg 3 nõuete rikkumise eest LS § 239 lg 1 p 1 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot. kaebuse Tartu Maakohtule väärteoasjas tehtud otsuse 12.08.2015 esitas J.N vaidlustamiseks. 1.2. kaebus käiguta ja anti isikule aega Tartu Maakohtu 25.08.2015 määrusega jäeti J.N

Legislator headnote

AI generated

4-15-6696/31 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: kaebuse Tartu Maakohtule väärteoasjas tehtud otsuse 12.08.2015 esitas J.N vaidlustamiseks. 1.2. kaebus käiguta ja anti isikule aega Tartu Maakohtu 25.08.2015 määrusega jäeti J.N

Keywords

AI generated
Nigerian asylum application unlawful coercion well-founded fear of persecution concept of harassment not subject to registration misuse of a telecommunications installation
AI generated
1-14-8434/34
J.N on tunnistatud süüdi 13.
1-16-5581/4
Süüdi §424 järgi tunnistada J.N Karistusseadustiku ning mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.
1-07-11832\3
J.N-it süüdistatakse selles, et tema pani toime avaliku korra raske rikkumise mis seisnes selles, et 01.07.2007.a kella 06.36 ajal lõi avalikus kohas, olles alkoholijoobes, XXX-i ühel korral rusikaga näkku ning seejärel lõi ühel korral jalaga keha piirkonda ja ühel korral rusikaga näo piirkonda, millise löögi kannatanu suutis tõrjuda, põhjustades oma käitumisega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse väljalöödud hamba ja huulehaava näol, häirides oma käitumisega rahu ja avalikku kindlustunnet, millega väljendas ilmset lugupidamatust ühiskonna vastu . Seega tema, avaliku korra rikkumisega, kui see on toime pandud vägivallaga pani toime KarS §
2-20-19082/18
E S (hageja) esitas 28. detsembril 2020 Pärnu Maakohtule hagiavalduse M K (kostja) vastu kaasomandi lõpetamiseks. Hageja palub lõpetada poolte kaasomand xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxxx asuva xxxxx-xxxx nimelise kinnistu (kinnisasja registriosa nr xxxxxxx; edaspidi ka kinnistu) suhtes ja jätta see hageja ainuomandisse kostjale makstava hüvitise vastu. Hageja palub kohustada kostjat andma nõusolek senise omanikukande kustutamiseks ja hageja ainuomanikuna sissekandmiseks kohtu määratud õiglase hüvitise tasumisel kostjale. Hageja palub asendada kostja tahteavaldused kohtuotsusega. Hageja palub jätta kostja vastuhagi rahuldamata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
4-25-3155/15
Jätta Politseija Piirivalveameti Lääne-Harju politseijaoskonna 30.07.2025 otsus väärteoasjas nr 2301,25,000372, millega J Sit karistati LS § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 85 trahviühikut s.o 680 eurot, muutmata, kuid määrata, et J S võib KarS § 66 lg 2, 3 alusel otsusega mõistetud rahatrahvi tasuda ositi 4 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, igakuise maksega mitte vähem kui 170 eurot.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

15. aprill 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Väärteoasja number 4-15-6696

Kohtunik Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 3. veebruari 2016 määrus J.N kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J.N (isikukood xxx), määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 3. veebruari 2016 määrus muutmata.

2. J.N määruskaebus jääb rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesolev määrus on VTMS § 198 kohaselt lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti 27.07.2015 otsusega väärteoasjas nr 2650,15,001079 karistati J.N LS § 33 lg 3 nõuete rikkumise eest LS § 239 lg 1 p 1 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot.

1.1. kaebuse Tartu Maakohtule väärteoasjas tehtud otsuse 12.08.2015 esitas J.N vaidlustamiseks. 1.2. kaebus käiguta ja anti isikule aega Tartu Maakohtu 25.08.2015 määrusega jäeti J.N

3 päeva määruse kättesaamisest puuduste kõrvaldamiseks. Isik sai määruse kätte 17.09.2015. 1.3. puudused ning Tartu Maakohtu 05.10.2015 määrusega 18.09.2015 kõrvaldas J.N võeti J.N kaebus menetlusse ning määrati istungi ajaks 26.10.2015 kell 15.00. 1.4. ei ilmunud, kuid telefoni teel oli kokku lepitud istungi 26.10.2015 istungile J.N aeg. J.N oli esitanud samal kuupäeval kirja pealkirjaga haigusleht. Lepiti kokku uus istungi toimumise aeg. 10.11.2015 istungile J.N ei ilmunud. Kutse kättesaamise kohta info puudus. Lepiti telefoni teel uus istungiaeg. 08.12.2015 istungile isik taas ei ilmunud, kuid kolmas isik informeeris kohut telefoni teel, et J.N viibib operatsioonil.

1.5. 09.12.2015 edastas maakohus palve Soome Vabariigi kompetentsele kohtule kohtukutse kättetoimetamiseks. 17.12.2015 toimetati kutse 03.02.2016 istungile J.N-ile kätte. 03.02.2016 istungile J.N ei ilmunud, kutse oli talle kätte toimetatud, kuid telefoni teel soovis istungit edasi lükata. MAAKOHTU MÄÄRUS 2. kaebus Politseija Piirivalveameti Tartu Maakohtu 03.02.2016 määrusega jäeti J.N 27.07.2015 otsuse peale väärteoasjas nr 2650,15,001079 läbi vaatamata.

2.1. Maakohus tunnistas kaebuse esitaja osavõtu kohtuistungist kohustuslikuks ja saatis kaebuse esitajale kohtukutse kohtuistungile ilmumiseks (03.02.2016 kell 15) Soome pädeva kohtu kaudu. Kohtukutse, milles oli märgitud ka kaebuse läbi vaatamata jätmise hoiatus, kui kaebuse esitaja ei ilmu kohtuistungile, on kaebuse esitajale isiklikult kätte antud 17.12.2015. Vaatamata eelnevale ei ole menetlusalune isik kohtuistungile ilmunud. Samuti pole J.N kohtuistungi alguseks esitanud põhjendatud taotlust kohtuistungi edasilükkamiseks. Ka varasematele kohtuistungitele – 26.10., 10.11. ja 08.12.2015 - ei ole J.N ilmunud, kuigi maakohus on talle kohtuistungi toimumise aja ja koha teatavaks teinud telefoni teel.

2.2. Arvestades asjaolu, et käesolevas väärteoasjas ei ole kaebuse esitaja ilmunud kohtuistungile 03.02.2016 kell 15, viimane oli teadlik kohtuistungi ajast ja kohast ning istungile mitteilmumise tagajärjest, samuti pole ta esitanud maakohtule põhjendatud taotlust kohtuistungi edasilükkamiseks, siis jättis maakohus väärteokaebus läbi vaatamata VTMS §

126 lg 2 alusel. MÄÄRUSKAEBUS 3. , kes palub Tartu Maakohtu 03.02.2016 määruse peale esitas 08.04.2016 kaebuse J.N võtta kaebus Politseija Piirivalveameti 27.07.2015 otsuse peale uuesti arutlusele. J.N toob välja, et on teavitanud Põlva kohut ja esitanud haiguslehe. Ta on olnud haiguslehel alates veebruarist 2012 ja see kestab veel 31.12.2016. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja esitatud määruskaebusega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ning põhjendatud ja määruskaebuses toodud asjaolud ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ning J.N kaebuse rahuldamiseks.

5. VTMS § 126 lg 2 kohaselt, kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei ole edasi lükatud vastavalt VTMS §-le 125, jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata. Täpselt sellest on maakohus lähtunud ja kuna J.N sai kutse 17.12.2015 isiklikult kätte ning ei olnud 03.02.2016 istungi ajaks teavitanud kohut arutamisest osavõtmise võimatusest ega esitanud põhistatud taotlust istung edasi lükata, jättis maakohus kaebuse läbi vaatamata.

VTMS § 125 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtumenetluse poole põhjendatud taotlusel

VTMS §-st 42 lähtudes lükata kaebuse arutamise edasi ühel korral kuni üheks kuuks. J.N leiab, et tema oli esitanud oma haiguslehe ning teavitanud kohut, et ta on sattunud istungi toimumise ajal arsti juurde või haiglasse. Ilmumata jäämise mõjuvad põhjused tulenevad VTMS § 42 lg-st 2: väljakutsutu äraolek, mida ei saa käsitada väärteomenetlusest kõrvalehoidmisena; kutse kättesaamise hilinemine; muu asjaolu, mida menetleja peab mõjuvaks. J.N hinnangul oli takistuseks tema haigus. Ringkonnakohus sellega ei nõustu ja leiab, et J.N puhul puuduvad VTMS § 42 lg-s 2 sätestatud asjaolud. Kohtule ei ole esitatud ühtegi sisukohast objektiivset tõendit haiglas või arsti juures viibimise osas, mistõttu on tegemist paljasõnaliste väidetega, mis jäävad edutuks. Väärteoasja kohtutoimikust tulenevalt on uued istungiajad alati kokku lepitud J.N-iga kooskõlastatult ning vaatamata sellele, ei ole isik teavitanud oma ilmumise võimatusest õigeaegselt. J.N puudusid mõjuvad põhjused istungile mitteilmumiseks ja sellest ei ole viivitamata teatatud, mistõttu on maakohus põhjendatult jätnud kaebuse läbi vaatamata. 6.

Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS §-st 194, § 196 lg-st 2 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 03.02.2016 määruse muutmata ja J.N määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/

Tiit Lõhmus kohtunik