1-06-9819/204 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

15. aprill 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-06-9819

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 16. märtsi 2016 määrus

süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega

elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Marko Vestman (isikukood 37010064225),

määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 16. märtsi 2016 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik

sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Marko Vestman tunnistati süüdi Harju Maakohtu 02.10.2007 otsusega KarS § 184 lg 2¹ p 1 ja

§ 392 lg 2 p 2 järgi ning KarS § 64 lg-t 1 ja § 68 kohaldades karistati teda 18. aasta pikkuse

vangistusega. Tallinna Ringkonnakohtu 11.02.2008 otsusega tühistati Harju Maakohtu otsus

osaliselt, s.o KarS § 184 lg 2¹ p 1 järgi karistuse ja KarS § 64 lg 1 järgi liitkaristuse mõistmise osas

ning M. Vestmani lõplikuks karistuseks jäi 15 aastat vangistust. Karistusaeg algas 07.02.2006 ja

lõpeb 06.02.2021.

2. Viru Vangla esitas 04.02.2016 Viru Maakohtule materjalid M. Vestmani tingimisi enne

tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamise otsustamiseks.

3. Viru Maakohus 16.03.2016 määrusega jättis M. Vestmani tingimisi enne tähtaega

elektroonilise valve alla vangistusest vabastamata, põhjendades vastavat otsustust alljärgmiselt.

3.1

Kohus hindas kõigepealt kiiduväärseks süüdimõistetu pingutused vangistuses (osalemine

tööhõives, sotsiaalprogrammide läbimine, hariduse ja eriala omandamine, kehtivate

distsiplinaarkaristuste puudumine), samuti lähedaste toetuse ning kindla töö- ja elukoha olemasolu,

kuid leidis, et nimetatu ei ole käesolevalt M. Vestmani ennetähtaegseks vabastamiseks piisav.

Olulisemaks ja kinnipeetava vabastamist välistavateks pidas kohus M. Vestmani korduvaid karistusi

ja tema kuriteo toimepanemise asjaolusid.

3.2

Kohus leidis nimelt, et varasemad karistused ja kriminaalhooldus ei ole süüdimõistetu puhul

eesmärki täitnud, kuna ta ei ole neist järeldusi teinud ega uute süütegude sooritamisest hoidunud.

Kuritegude peamiseks põhjuseks oli materiaalse kasu saamine vaatamata sellele, et M. Vestman

ametlikult töötas ning sissetulekut omas. Seega on suur oht, et vabanedes võib tal taas tekkida soov

kiiresti rikastuda, kasutades selleks ebaseaduslikke meetodeid, näiteks narkootilise aine

salakaubavedu, nagu ta on seda teinud juba kahel varasemal korral. Samuti on M. Vestmani

suhtlusringkonnas kriminaalkorras karistatud isikuid, mis on potentsiaalne ohutegur. Veel märkis

maakohus olulisena ära, et kohtuotsusest nähtuvalt organiseeris M. Vestman narkoäri

rahvusvahelisel tasemel. Sellest lähtuvalt on temast tulenev oht ja kuritegeliku käitumise jätkamise

prognoos tõsisemad kui seda saaks eeldada tavalise narkokulleri puhul. Kohus toonitas veel, et isiku

puhul, kes oli rahvusvahelise narkoäri üks organiseerijatest, ei vähenda uue kuriteo toimepanemise

riski isegi elektrooniline järelevalve, sest narkoäri korraldada ja kontrolli all hoida võib ka kodus

elektroonilise valve all viibides, sest selline järelevalve ei kontrolli isiku suhtlemist, vaid ainult

tema liikumist.

3.3

Järgmiseks leidis kohus sedagi, et M. Vestmani tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve

alla vabastamisega saaks oluliselt riivatud ühiskonna õiglustunne. Karistuse üldpreventsiooni

eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete käitlemine ei ole

aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises

vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Seda enam, et tegemist ei olnud

juhuslikku laadi käitumisega, vaid M. Vestmani roll narkootiliste ainete käitlemisel ja

rahvusvahelise narkoveo organiseerimisel oli oluline.

MÄÄRUSKAEBUS

4. M. Vestman esitas maakohtu määruse peale kaebuse, taotledes lahendi tühistamist ja paludes

vabastada end vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Edasikaebuse

argumendid on järgmised.

4.1

M. Vestman märgib, et on 15-aastasest vangistusest ära kandnud olulise osa. Varem ta

vanglas olnud ei ole. Ta on käitunud korralikult, täitnud kõiki tööülesandeid, omandanud mitmel

tööalal kutseoskused, läbinud sotsiaalprogrammid ning lõpetanud gümnaasiumi. Kriminaalhoolduse

nõudeid ta rikkunud ei ole. Kõik loetletud asjaolud on kohtumääruses tuvastatuks loetud, kuid

maakohus on teda vabastamata jättes toetunud faktidele, mis leidsid aset umbes 15 aastat tagasi.

4.2

Kinnipeetav leiab, et tema vabastamine ei saa olla ennatlik (nagu märkis maakohus), kuna ta

on juba 10 aastat olnud vanglas, kus tema käitumist, töötamist, tööoskuste omandamist ja õppimist

on jälginud vangla administratsioon ja kriminaalhooldajad, kes on tema tingimisi vabastamist

võimalikuks pidanud. Samuti on tema vabastamist toetanud kaks prokuröri – kohtus riikliku

süüdistajana esinenud R. Siniväli ja prokurör J. Kõrgmaa. Kohus, kes kohtus temaga vaid väheste

minutite jooksul, usub aga, et seni ta ei ole oma kuritegelikust käitumisest järeldusi teinud ja viis

aastat kulub tegeliku paranemise täiendavates sotsiaalprogrammides ja tööhõives osalemiseks.

Selline seisukoht on väga kaheldav ja jätab mulje, et karistuse ainsaks eesmärgiks on nuhtlemine.

Samas eluliselt tähendaks see seda, et ta kaotaks veel enam tavaühiskonda sobitumise võimaluse.

Praegu on tal õde, kes aitaks tal kohaneda, annaks elukoha ja ülalpidamise ning leiaks talle töökoha.

Millised on õe võimalused teda viie aasta pärast vastu võtta, ei ole selge. Ka temal endal ei ole

võibolla enam jõudu eluga hakkama saada.

2

2

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Tartu Ringkonnakohus leiab, et kaevatav kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebus jääb tagajärjetuks. Seejuures nõustub kriminaalkolleegium maakohtu

argumentatsiooniga, mida juhinduvalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 ei pea otstarbekaks kogu mahus

korrata ning rõhutab seega kokkuvõtvalt vaid olulisimat ja vastab edasikaebuse argumentidele.

6. Tulenevalt määruskaebuse väidetest selgitab ringkonnakohus kõigepealt kaebajale, et

kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise kaalumisel ei saa kohtud tugineda

üksnes isiku kohta käivale positiivsele teabele, vaid arvestama peab kõiki KarS § 76 lg 4 (kuni

31.12.2014 kehtinud KarS § 76 lg 3) loetelus toodud punkte nende kogumis. Ehk siis hinnates küll

heaks nii M. Vestmani vangistusaegse käitumise kui tema vabanemisjärgsed elutingimused, on

maakohus õigesti pööranud tähelepanu sellele, et käesolevalt kantav on kinnipeetaval juba kolmas

karistus, ta oli süüdi tunnistatud suures koguses narkootiliste ainete salakaubaveo organiseerimises

ja juhtimises, samuti Eesti siseselt käitlemise organiseerimises, ning tema süü kuriteos on hinnatav

suurena. Eelmärgitud negatiivseid aspekte arvestades ongi esimene kohtuaste välistanud M.

Vestmani vabastamise ligikaudu viis aastat enne temale mõistetud karistusaja lõppu. Taolise

seisukohaga nõustub ka ringkonnakohus, rõhutades, et kinnipeetava vangistusaegse käitumise

positiivsed ilmingud ja teda vabaduses ees ootavad hüved ei saa olla määrava tähendusega ja

varjutada tema vabastamise vastu rääkivat asjaolukogumit. Lisaks on maakohtu otsustus

põhjendatult olnud kantud ka vajadusest tähele panna ühiskonna arusaamu õiglasest karistusest, s.o

seda, et suure raskusastmega kuriteod väärivad rangelt ühiskonna hukkamõistu, ehk siis kuriteo

toimepanemisele peab järgnema sellele vastav karistus.

7. Ringkonnakohut ei veena vastupidisele seisukohale ka määruskaebuse argument, mille

kohaselt toetavad M. Vestmani vabastamist vangistusasutus ja prokurörid. Tegemist on

arvamustega, millega kohus küll arvestab, kuid mis ei saa olla määrava tähtsusega. Samuti ei saa

otsustavana vaatluse alla tulla kahtlused selles, kas kinnipeetava õde saaks talle edasiselt osutada

samaväärset abi, nagu tal on seda võimalik pakkuda tänasel päeval. Seejuures selgitab kolleegium

sedagi, et tingituna kandmata karistusaja pikkusest, saavad kohtud M. Vestmani vabastamise

küsimust arutada ka edaspidi.

8. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus

vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Aarne Sarjas

3

3