3-15-2861/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. aprill 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-15-2861

Haldusasi

Korteriühistu Tammik kaebus Sihtasutuse KredEx 16.10.2015

käskkirja nr 106-üld tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Korteriühistu Tammik, volitatud esindaja

vandeadvokaat Viljar Kähari

Vastustaja – Sihtasutus KredEx, volitatud esindaja Ingrid

Ajangu

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Korteriühistu Tammik kaebus ja tühistada Sihtasutuse KredEx

16.10.2015 käskkiri nr 106-üld.

2. Mõista Sihtasutuselt KredEx Korteriühistu Tammik kasuks välja menetluskulu 15

(viisteist) eurot.

3. Jätta ülejäänud osas poolte menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16. mail 2016.

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Korteriühistu (KÜ) Tammik esitas 21.02.2011 Sihtasutusele (SA) KredEx taotluse

ehitusprojekti koostamise ning omanikujärelevalve teostamise toetuse saamiseks majandus- ja

kommunikatsiooniministri 17.08.2010 määruse nr 52 „Rohelise investeerimisskeemi

3-15-2861

2(14)

„Korterelamute rekonstrueerimise toetus““ kasutamise tingimused ja kord“ (edaspidi ka määrus

nr 52) alusel.

2. SA KredEx tunnistas 10.11.2011 käskkirjaga nr 147-üld (tl 52-53) KÜ Tammik 21.02.2011

taotluse nõuetele vastavaks (p 1) ning rahuldas selle, andes taotlejale toetust 90% ehk 28 826,28

eurot (p 5) ning jättes toetuse saaja omafinantseeringuks 10% ehk 3202,92 eurot (p 6).

3. KÜ Tammik ja SA KredEx sõlmisid 14.11.2011 toetuse eraldamise lepingu (tl 54-58)

ehitusprojekti koostamise ning omanikujärelevalve teostamise rahastamiseks. Lepingu p 5.3

kohaselt kohustus toetuse saaja (KÜ Tammik) rekonstrueerima korterelamu terviklikult

vastavalt SA KredEx poolt toetuse saajale edastatud ehitusprojektile hiljemalt 01.11.2013.

4. KÜ Tammik esitas 27.08.2013 SA KredEx taotluse lepingu pikendamiseks (tl 123-124),

misjärel sõlmisid pooled 09.09.2013 ehitusprojekti koostamise ja omanikujärelevalve

teostamise rahastamise toetuse eraldamise lepingu lisa 2 (tl 70-71), millega pikendati lepingu

punktis 5.3 sätestatud kohustuse täitmise tähtaega kuni 01.11.2014 (p 1.1).

5. SA KredEx tunnistas 16.10.2015 käskkirjaga nr 106-üld (tl 72-73 pöördel) kehtetuks oma

10.11.2011 käskkirja nr 147-üld (p 1) ning nõudis täies ulatuses tagasi nimetatud käskkirja

alusel väljamakstud toetuse kogusummas 28 826,28 eurot, kohustades toetuse tagastama

hiljemalt 16.11.2015 (p 2).

Käskkirjas on 10.11.2011 käskkirja nr 147-üld kehtetuks tunnistamist põhjendatud asjaoluga,

et korteriühistu Tammik ei ole korterelamut rekonstrueerinud.

Määruse nr 52 § 1 p 2 kohaselt toetatakse määruse raames korterelamute rekonstrueerimiseks

tehtavaid investeeringuid. Nimetatud määruse alusel kehtestatud sihtasutuse KredEx juhataja

01.07.2011

käskkirjaga

nr

77-üld

kinnitatud

„Ehitusprojekti

koostamise

ning

omanikujärelevalve teostamise toetamise tingimused ja kord“ (tl 138-143; edaspidi ka kord)

punkti 17 ning SA KredEx ja KÜ Tammik vahel 14.11.2011 sõlmitud ehitusprojekti koostamise

ja omanikujärelevalve teostamise rahastamise toetuse eraldamise lepingu p 8.1.2. kohaselt oli

korteriühistu kohustatud alustama korterelamu rekonstrueerimistöödega hiljemalt üheksa kuu

jooksul alates ehitusprojekti valmimisest. SA KredEx maksis korteriühistule koostatud

ehitusprojekti koostamiseks eraldatud toetuse välja vastavalt Innopolis Insenerid OÜ poolt

28.08.2012 ja 31.01.2013 esitatud arvetele kogusummas 28 826,28 eurot, millele lisandus KÜ

Tammik

omafinantseering.

09.09.2013

sõlmitud

ehitusprojekti

koostamise

ja

omanikujärelevalve teostamise rahastamise toetuse eraldamise lepingu lisa 2 kohaselt pikendati

korterelamu tervikliku rekonstrueerimise tähtaega kuni 01.11.2014.

SA KredEx märkis käskkirja põhjenduses, et kui ta oleks teadnud toetuse taotluse menetlemisel,

et korteriühistu ei teosta korterelamu rekonstrueerimistöid kohalduvas määruses, selle alusel

antud haldusaktides ja toetuse eraldamise lepingus toodud tingimuste ja tähtaegade kohaselt, ei

oleks toetuse taotlust rahuldatud. Kuna KÜ Tammik on jätnud täitmata toetusega seonduvad

kohutused korterelamu rekonstrueerimiseks, esineb määruse § 22 lg 1 p-s 6 toodud alus toetuse

täieliku tagastamise nõudmiseks.

6. KÜ Tammik esitas 02.11.2015 SA-le KredEx kompromissettepaneku (tl 121-122), milles

selgitas, et sihtasutuse poolt toetuse taotluse menetlemise käigus antud hinnangu kohaselt oli

toetuse nõuetest tulenevate rekonstrueerimistööde maksumus 252 000 eurot. Nimetatud

hinnangu põhjal nõustus korteriühistu lepingust tulenevate kohustuste täitmisega. Ehitushanke

käigus esitatud hinnapakkumised aga ületasid SA KredEx märgitud hinnangulist maksumust

kahekordselt. Nii suur erinevus ei ole tingitud üksnes ehitushindade muutusest. Arvestades

sihtasutuse

asjatundlikkust

vaidlusaluses

küsimuses,

soovib

korteriühistu

hüvitada

omanikujärelevalve teenuse kulu tegelikult kasutatud mahus (ehitushanke korraldamine) ning

3-15-2861

3(14)

teeb ettepaneku, et ülejäänud osas SA KredEx toetuse tagastamist ei nõua. Ka soovib kaebaja

toetusmeetme raames valminud ehitusprojekti kasutada hoone renoveerimisel.

7. SA KredEx teatas 10.11.2015 vastuses nr 1.1-12/1309-2 (tl 74-75), et täidab ehitusprojekti

koostamise ning omanikujärelevalve teostamise toetamise rahastamismeetme raames meetme

elluviijana haldusülesannet, mistõttu puudub sihtasutusel võimalus subjektiivsetel kaalutlustel

toetuse saajatele erandeid teha. Sellega rikuks sihtasutus võrdse kohtlemise põhimõtet.

Vastuses on selgitatud, et algne ehituskulude kalkulatsioon teostati KÜ Tammik tellitud

energiaauditis toodud hoone andmete ja ehitustööde mahtude alusel. Toetuse saanud

ehitusprojekti järgsed ehitustööde mahud erinesid oluliselt energiaauditis toodud mahtudest.

Samuti koostati kalkulatsioon 2010. aasta hindade põhjal. Korteriühistu poolt sihtasutusele

16.04.2011 e-kirjaga saadetud Soojusprojekt OÜ 09.12.2010 pakkumise väljavõttest nähtuvalt

on pakkumises toodud hinnad sarnased kaebaja teostatud ehituskulude kalkulatsioonile. Seega

oli kaebaja turuhindadest teadlik ning kaebajale anti tähtaeg tegevuste teostamiseks kuni

määruses toodud meetme abikõlbulikkuse perioodi lõpuni (kuni 01.11.2014). Korteriühistu ei

ole meetme raames teostatavaid tegevusi vastu võtnud ning hoone renoveerimist ei ole

üldkoosolekul otsustatud. Seetõttu on korteriühistu oma lepingulisi kohustusi rikkunud ning

toetus kuulub tagastamisele. SA KredEx peab toetuse tagasimaksmisel võimalikus

maksegraafiku sõlmimist.

8. Tallinna Halduskohtule saabus 16.11.2015 KÜ Tammik kaebus SA KredEx 16.10.2015

käskkirja nr 106-üld tühistamiseks.

9. Vastustaja esitas 21.12.2015 kaebusele vastuse, milles palub jätta kaebuse rahuldamata

ning kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

10. Kohus määras 05.01.2016 määrusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses. Kaebaja

esitas täiendava seisukoha 15.02.2016 ning vastustaja 29.02.2016.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

11. Kaebaja palub vaidlustatud otsus tühistada, leides, et väljamakstud toetussumma täies

ulatuses tagasinõudmine ei ole põhjendatud.

11.1. Kaebaja otsustas kortermaja renoveerimise, tuginedes vastustaja poolt esitatud

hinnangule, mille kohaselt on kortermaja renoveerimise puhul nõuete täitmiseks vajalik

investeering ligikaudu 252 000 eurot. Selline summa oli kaebaja jaoks vastuvõetav. Arvestades

vastustaja eesmärki (võimaldada inimestel renoveerida oma kodu ning arendada

energiasäästlikku mõtteviis) ning et vastustajal on pikaajaline valdkonnaalane kogemus (loodud

2001. aastal), uskus kaebaja hinnangu usaldusväärsusesse ja täpsusesse. Kaebaja eeldas

vastustaja asjatundlikkust ning prognoosis oma kulusid vastustaja koostatud hinnangu järgi.

Kaebaja arvestas ka võimaliku hinnakõikumisega, kuid renoveerimise pakkumustes esitatud

kahekordne hinnavahe oli etteaimamatu. Kui vastustaja oleks tegeliku maksumuse koheselt

korrektselt hinnangus märkinud, ei oleks kaebaja renoveerimise projekti ette võtnud, ega

renoveerimisprojekti projekteerimiseks toetust taotlenud.

11.2. Kahekordne hinnavahe ei ole põhjustatud 2010. aasta ehitushindadest. Kaebajale

teadaolevalt olid ehitushinnad hinnangus märgitud suurusjärgus. Kaebaja esitatud

kirjavahetusest nähtub, et kaebaja oli 2010. aastal teadlik summast 4,9 miljonit krooni (veidi

üle 313 000 euro), mis on küll hinnangus esitatud summast veidi kõrgem, kuid oluliselt seda ei

ületa. Kaebaja nõustub, et ehituskulude kalkulatsioon koostati 2010. aasta ehitushindade põhjal,

kuid koos kaebusega esitatud pakkumused on samuti esialgsetest versioonidest oluliselt

vähendatud mahuga versioonid, mistõttu on nendes niigi väiksemad summad kui algsetes

pakkumustes. Pakkumustes on kasutatud algses projektis ettenähtust odavamaid materjale ning

on vähendatud oluliselt töömahtusid.

3-15-2861

4(14)

11.3. Kaebaja ei nõustu vastustaja väitega, et meetme abikõlblikkuse perioodi jooksul ei ole

läbi viidud üldkoosolekut, kus oleks fikseeritud otsus selle kohta kas hoone renoveeritakse või

mitte. Kaebaja 16.06.2011 üldkoosolekul tehti otsus hoone tervikliku rekonstrueerimise kohta.

Üldkoosolekud hoone renoveerimise küsimuses toimusid ka hiljem, kuid hiljem ei nõustunud

korteriühistu liikmed renoveerimiseks vajaliku summa suurenemisega, mis tähendas ka

suurema laenukohustuse võtmist. Korterelamu renoveerimiseks on saadud ehitusluba, kus

ehitusloa taotluses on kirjas kõigi nõustunud isikute allkirjad. Loa taotlemine Tartu

Linnavalitsuselt näitab kortermaja rekonstrueerimise plaani tõsidust.

11.4. Toetuse tagasinõudmine on määruse nr 52 § 22 p 6 kohaselt võimalik ka osaliselt. Seega

on vastustajal selles osas olemas kaalutlusõigus. Toetuse täies ulatuses tagasinõudmisega on

vastustaja teinud kaalutlusvigu. Kaebaja ei nõustu vastustaja väidetega, et lõpliku

ehitusmaksumuse ja vastustaja hinnangu erinevuse põhjuseks on ehitusprojektis märgitud

mitmed tööd, mida vastustaja hinnang ei sisaldanud, ning mahtude erinevus, kuna vastustaja

hinnang koostati energiaauditi andmete põhjal. Kaebaja ei nõustu ka vastustaja väitega, et

panduse ehk kaldtee lammutus ei sisaldunud vastustaja ehitusmaksumuses. Panduse lammutus

on seotud fassaadi soojustamisega ning ette nähtud vastustaja poolt kontrollitud projekteerija

poolt selleks, et täita toetuse tingimustega ettenähtud nõudeid ning saavutada nõutud tulemus.

Nimetatud tööd ei ole ehitusprojektis vastustaja ettepanekul vaid vastustaja projekteerija poolt

projekti lisatud. Kaebaja on kaebuse esitamisel (kaebuse p 2.4.) arvutanud maha välisvõrkude

ehituse, lukustuse ja varustuse korrastamise ning veevarustuse ja kanalisatsiooni rajamise.

Seega on ebaõige vastustaja väide, et kaebaja on eeldanud, et hinnangus antud investeeringuga

saab kõik hoones vajalikud rekonstrueerimistööd teostatud ning jätnud arvestamata asjaolu, et

kõik tööd ei ole abikõlbulikud. Kaebaja on sellega arvestanud ning need kulutused esitatud

kaebuses maha arvanud. Energiaaudit oli kaebaja tellitud, kuid audiitor on sõltumatu isik, kes

tegutseb oma kutsetegevuses. Vastustajast on pahatahtlik väita, et energiaauditis olev

informatsioon on tekkinud kaebaja juhendi järgi. Lisaks energiaauditile olid hinnangu

andmiseks vastustaja käes ka hoone algsed joonised ning Tartu Linnavalitsuse

projekteerimistingimused. Vastustaja oli teadlik kõikidest parameetritest ja piirangutest.

11.5. Kaebaja ei olnud teadlik vastustaja ja Innopolis Insenerid OÜ poolt 02.12.2011 sõlmitud

hankelepingus olevatest tähtaegadest (töö I etapi ehk eelprojekti koostamise ja ehitusloa

hankimise tähtaeg 60 tööpäeva alates hankelepingu sõlmimisest). Kaebaja ei olnud kõnealuse

lepingu osapooleks ning ei saanud oma tegevuse planeerimisel järgida vastustaja ja Innopolis

Insenerid OÜ vahel kokkulepitud tähtaegu.

11.6. Ebaõige on vastustaja väide, et kaebajast tulenevatel põhjustel võttis ehitusprojekti

valmimine aega 2013 jaanuari lõpuni. Viivitus tulenes asjaolust, et mõned kaebaja liikmed ei

nõustunud ehitusloa taotlust allkirjastama projekti kvaliteedi ja normidele vastavuse osas

tekkinud põhjendatud kahtluse tõttu. Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna

järelevalveteenistuse juhataja Andres Aint märkis ehitusprojekti läbivaatusel mitmeid puudusi

(ei olnud tagatud energiatõhususe miinimumnõuded, ruumide nõuded, tehnovarustuse

lahenduste olemasolu). Samuti leidis ta, et ehitusprojektil puuduvad sõlmejoonised ja

ventilatsioonikambri joonised. Seega tulenes viivitus ehitusloa taotlemisel vastustaja valitud

projekteerija projekti puudulikust kvaliteedist, kuna sellise projektiga ei olnud võimalik

ehitusluba saada. Projekteerimise kvaliteedi kontrollimise kohustus lasus vastustajal, mistõttu

on viivitus tingitud vastustaja ja Innopolis Insenerid OÜ tegevusest. Ehitusloa menetlemine

linnavalitsuse poolt oli ajamahukas, kuid kaebaja esitas sinna kõik vajalikud dokumendid.

Täiendavalt kaebaja menetluse kulgu kiirendada ei saanud. Vastustaja viide kaebaja ühe liikme

Allan Tohvi väidetele ei ole asjakohane, kuna ühe liikme e-kirjade põhjal ei saa väita, et

korteriühistus oleks olnud sisemised vastuolud.

3-15-2861

5(14)

11.7. Ebaõige on vastustaja väide, et ta palus kaebajal korduvalt esitada üldkoosoleku otsuse

rekonstrueerimistööde alustamise kohta. Vastustaja eluaseme ja energiatõhususe divisjoni

hoonete energiatõhususe projektijuht Kalle Kuusk on 04.03.2014 e-kirjas küsinud, kas kaebaja

alustab rekonstrueerimistöid. Kaebajal puudub teave, et vastustaja oleks üldkoosoleku otsust

nõudnud.

11.8. Ebaõige on vastustaja väide, justkui oleks kaebaja jaatanud rekonstrueerimistöödega mitte

alustamise otsuse tegemist. Üldkoosolekul ei ole olnud kunagi päevakorras asjaolu, et

renoveerimistöödega ei alustata. Päevakorras on olnud küsimus, et summat on vaja suurendada

ning see küsimus ei saanud heakskiitu. Seega puudub kaebajal üldkoosoleku otsus

renoveerimistöödega mittealustamise kohta. Ehituslepingute sõlmimine ei olnud võimalik,

kuna kaebajal puudusid rahalised vahendid pakkumustes toodud hinnaga rekonstrueerimistöid

sooritada.

Vastustajal

on

ebamõistlik

oodata,

et

kaebaja

alustaks

korterelamu

rekonstrueerimistöödega olukorras, kus tööde hind on üle kahe korra suurem vastustaja enda

hinnangus esitatud suurusjärgust. Kaebajal puuduvad rahalised vahendid, et viia läbi

pakkumustes esitatud suurusjärgus rekonstrueerimistöid.

12. Vastustaja leiab, et vaidlustatud otsus on õiguspärane, kaalutlusvigadeta ning

proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes, mistõttu puudub alus selle tühistamiseks.

12.1. Kaebaja oli kohustatud alustama korterelamu rekonstrueerimistöödega üheksa kuu

jooksul alates ehitusprojekti valmimisest (korra p 10.2.5 ja poolte vahel sõlmitud toetuse

eraldamise lepingu p 8.1.2). Pärast kaebajaga toetuse eraldamise lepingu sõlmimist allkirjastati

vastustaja ja Innopolis Insenerid OÜ vahel hankeleping (vastustaja 15.11.2011 ja Innopolis

Insenerid OÜ 02.12.2011), mille kohaselt oli eelprojekti koostamise ja ehitusloa hankimise

tähtajaks 60 tööpäeva ja põhiprojekti koostamise tähtajaks 100 tööpäeva arvestades

hankelepingu sõlmimise päevast (p-d 5.3.1 ja 5.3.2). Need tähtajad pikenesid selle aja võrra,

mil töö teostamine töövõtja poolt on takistatud kas vastustajast või kolmandatest isikutest

(lepingu p 5.4). Energiatõhusa rekonstrueerimisprojekti eelprojekt võeti kaebaja poolt vastu

alles 2012 suvel ja põhiprojekt 2013 jaanuaris. Vaatamata tähtaja pikendamisele kaebaja

rekonstrueerimistöödega ei alustanudki.

12.2. Põhiprojekti vastuvõtmine viibis eelkõige kaebaja sisemiste vastuolude tõttu ning

vastustajal ei olnud võimalik sekkuda kaebaja siseasjadesse ja mõjutada temast tulenevaid

viivitusi ehitusprojekti vastuvõtmisel.

12.2.1. Kaebaja liige Allan Tohv esitas 29.05.2012 Tartu Linnavalitsusele taotluse, milles palus

mitte võtta menetlusse juuni 2012 seisuga valminud eelprojekti alusel kaebaja poolt esitatavat

ehitusloa taotlust, märkides, et projekteerija kasutuses olid valed algandmed. Samas taotluses

on märgitud ka, et alates 05.05.2012 on tehtud kaebaja juhatuse esimehele korduvalt

ettepanekuid korteriühistu dokumentatsiooni tutvustamiseks, mida kaebaja juhatuse esimees ei

ole aga näidanud. Sealjuures on välja toodud kaebaja juhatuse esimehega peetud kirjavahetusest

selguv asjaolu, et kaebaja juhatuse esimees on taotluses nimetatud õigusrikkumistest teadlik.

Innopolis Insenerid OÜ teavitas vastustajat juba 04.05.2012 e-kirjaga, et kaebajale tehtud

rekonstrueerimise eelprojekt on valmis ja saadetud kaebajale ülevaatamiseks kuu aega tagasi

ning et töö jätkamine seisab kaebaja taga. 12.06.2012 ja 12.08.2012 e-kirjades teavitas

Innopolis Insenerid OÜ vastustajat, et eelprojekt on Tartu Linnavalitsuses ülevaatamisel.

Ehitusluba ehk eelprojekti kooskõlastus anti Tartu Linnavalitsuse poolt alles 28.08.2012.

12.2.2. Kaebaja väide, et A.Tohvi väited tuleb jätta tähelepanuta, on eksitav. Kaebaja on ise

märkinud, et viivitus tulenes sellest, et kaebaja liikmed ei olnud nõus alla kirjutama ehitusloa

taotlusele. Kuivõrd kaebaja nõustub, et viivitus oli põhjustatud kaebaja liikmetest, on olulised

ka kaebaja liikme A. Tohvi pöördumised Tartu Linnavalitsusse. Vaidlusaluse toetuse eesmärk

oli tagada korteriühistule kvaliteetne ehitusprojekt, mille alusel oleks võimalik korterelamu

3-15-2861

6(14)

rekonstrueerida ja taotleda selleks korterelamu rekonstrueerimiseks toetust vastava

toetusmeetme abikõlblikkuse perioodil, s.o kuni 01.11.2014. Isegi kui 14.11.2011 sõlmitud

toetuse eraldamise lepingut rikuti kaebaja poolt tulenevalt ehitusprojekti ja selle alusel ehitusloa

saamise menetluse pikenemise tõttu, on tegemist kaebaja vastutusega. Vastustaja ega projekti

koostaja Innopolis Insenerid OÜ ei saanud mõjutada kaebaja sisesuhteid ega takistada kaebaja

liikmetel Tartu Linnavalitsusse kaebustega pöördumist. Pöördumistes toodud väited, et projekt

tugineb vääratele algandmetele (algandmed andis kaebaja) mõjutasid ilmselgelt nii projekti

koostamist kui selle menetlust haldusorgani poolt vähemalt niipalju, et täiendava kontrolli

eesmärgil pikenes menetlus.

12.2.3. Kaebaja väide, et viivituse põhjustasid puudused eelprojektis, on asjakohatu, kuna Tartu

Linnavalitsuse poolt tehtud eelprojekti kommentaarid pärinevad 2012 suvest ning sel ajal

kehtinud õigusaktide kohaselt ei pidanud eelprojektis sisalduma sõlmejoonised, ega kütte- ja

ventilatsiooniprojekti joonised. Viimased peavad sisalduma põhiprojektis, kus need

nõuetekohaselt ka Innopolis Insenerid OÜ teostuses sisaldusid. Tartu Linnavalitsuse poolt

kaebajale ehitusloa väljastamine tähendab, et Innopolis Insenerid OÜ koostatud põhiprojekt

vastas nõuetele. Parkimise nõuded ei pidanud eelprojektis sisalduma ning ei ole seotud

toetuskõlblike tegevustega.

12.3. Kaebaja ei esitanud vaatamata vastustaja korduvatele nõudmistele üldkoosoleku otsust

renoveerimistöödega alustamise kohta.

12.3.1. Kaebaja revident Allan Tohv teatas 03.06.2015 e-kirjas vastustajale, et kaebaja ja

vastustaja vahel sõlmitud toetuse eraldamise lepingut on ühistu liikmete eest varjatud ning see

on sõlmitud üldkoosolekul antud volitusi ületades. Ka ei saadud aru, et kõik projekteeritavad

tööd renoveerimistoetuse alla ei lähe. Vastustaja kontakteerus korduvalt kaebajaga ning palus

esitada korteriühistu üldkoosoleku otsus rekonstrueerimistöödega alustamise kohta, seejuures

meenutades, et tulenevalt tööde maksumuse suurenemisest on vajalik võtta vastu otsus rahaliste

vahendite suurendamise kohta. Vastuseks 04.03.2014 e-kirjas esitatud küsimusele

rekonstrueerimistööde alustamise kohta vastas kaebaja juhatuse liige, et kahe nädala jooksul

saab üldkoosoleku otsuse ning 18.03.2014 teatas, et otsus edastatakse hiljemalt 03.04.2014

hommikuks. Kuivõrd kaebaja kõnealust otsust ei esitanud, oli vastustaja poolt põhjendatud

asuda seisukohale, et kaebaja üldkoosolek on korterelamu rekonstrueerimistööde alustamise

osas jõudnud negatiivsele otsusele. Seetõttu edastas vastustaja 16.04.2014 kaebajale e-kirja,

milles palus saata üldkoosoleku otsuse, millega otsustati renoveerimistöödega mitte alustada.

Sellele vastas kaebaja juhatuse liige 21.04.2014, et tuletas protokollijale meelde ja palus

kiirustada. Sellega kaebaja esindaja sisuliselt jaatas rekonstrueerimistöödega mittealustamist.

Kuivõrd kaebaja ei ole korterelamu rekonstrueerimistöödega alustanud, on kohatu kaebaja

kompromissiettepanek, et väljamakstud toetus hüvitatakse omanikujärelevalve teenuse kulu

tegelikult kasutatud mahus. Vastustaja ei ole omanikujärelevalve jaoks eraldatud toetust välja

maksnud, kuna kaebaja ei ole alustanud ehitustegevusega ja omanikujärelevalve kulusid ei ole

tekkinud.

12.3.2. Vastustaja esindaja Kalle Kuuse ja kaebaja juhatuse liikme Andres Alla märtsis-aprillis

2014 toimunud kirjavahetusest nähtub nende suhtlus rekonstrueerimistöödega alustamise

otsuse kohta ning kaebaja on olnud kõnealustest asjaoludest vaieldamatult teadlik. Seega on

kaebaja olnud informeeritud vajadusest otsustada rekonstrueerimistöödega alustamine või

mittealustamine.

12.3.3. Kaebaja väide, et üldkoosolekul pole kunagi olnud päevakorras renoveerimistöödega

mittealustamine, näitab et kaebaja on teadlikult rikkunud oma kohustusi. Kaebaja esitas toetuse

taotlemisel korra p 11 lg 2 p-s 5 nõutud üldkoosoleku otsuse, millega kinnitas, et

ehitusprojektile vastavate rekonstrueerimistöödega alustatakse hiljemalt 9 kuu jooksul arvates

3-15-2861

7(14)

vastustaja poolt ehitusprojekti esitamisest toetuse saajale (ka korra p 10.2.5). Kaebajale

koostatud energiatõhusa rekonstrueerimisprojekti põhiprojekt võeti kaebaja poolt vastu 2013.a

jaanuaris. Kuna kaebaja määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem töödega ei alustanud, rikkus ta

korrast ja toetuse eraldamise lepingust tulenevat kohustust, mistõttu oli vastustajal õigus toetus

tagasi nõuda. Kaebaja juhatuse liikmetel lasub seadusega ette nähtud kohustus seista kaebaja

liikmete huvide eest. Kaebaja on 15.02.2016.a vastuse p-s 2.4.2 andnud teavet oma kohustuste

eiramise kohta, väites, et rekonstrueerimistööde mittealustamine ei ole kunagi üldkoosolekul

päevakorras olnud. Kaebaja ei ole isegi 2014 aprillis, kui toimus kaebaja ja vastustaja viimane

kirjavahetus üldkoosoleku teemal, pidanud vajalikuks fikseerida toetusest loobumist vastavalt

korra p-le 17. Kaebaja oli võtnud endale toetuse eraldamise lepinguga kohustuse tagada, et

rekonstrueerimistöödega alustatakse hiljemalt 9 kuu jooksul ehitusprojekti valmimisest ning et

rekonstrueerimistööd on lahutamatult seotud talle ehitusprojekti koostamiseks eraldatud

toetusega. Kaebaja ei ole ehitusprojekti valmimise järgselt tegelikult üldse arutanud

üldkoosolekul, kas alustada korterelamu rekonstrueerimistöödega, mille ehitusprojekti

koostamiseks eraldati kaebajale toetus, või loobuda tööde teostamisest. See on teadlik

rikkumine.

12.4. Vastustaja oli õigustatud toetuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistama HMS

§ 66 lg 2 punktide 2-4 ja määruse nr 52 § 18 lg 5 punktide 1 ja 3 alusel. Tulenevalt määruse nr

52 § 1 lg-st 2 toetati määruse raames korterelamute rekonstrueerimiseks tehtavaid

investeeringuid. Kaebaja oli teadlik tähtaegadest, sh kohustusest rekonstrueerida korterelamu

terviklikult vastavalt ehitusprojektile hiljemalt 01.11.2013. Määruse § 6 lg 1 kohaselt pidid

meetme raames toetatavad tegevused olema vastu võetud hiljemalt 01.11.2014, mis on ühtlasi

ka meetme abikõlblikkuse perioodi lõpp. Vastustaja andis kaebaja taotlusel talle täiendava

tähtaja (01.11.2014). Kui vastustaja oleks teadnud, et kaebaja ei teosta korterelamu

rekonstrueerimistöid määruses, korras ja toetuse eraldamise lepingus toodud nõuete kohaselt ja

ei tee seda ka talle antud täiendava tähtaja jooksul, sealjuures ei alusta üldse töödega, ei oleks

vastustaja toetuse taotlust rahuldatud ega võimaldanud kaebajale avalike vahendite abiga

korterelamu energiatõhusa rekonstrueerimisprojekti valmistamist. Ka käesolevaks ajaks ei ole

kaebaja korterelamu rekonstrueerimistöödega alustanud. Seega ei ole kaebaja ehitusprojekti

koostamiseks väljamakstud toetust eesmärgipäraselt kasutanud.

12.5. Kuivõrd korterelamu rekonstrueerimistöödega ei ole alustatud, on vastustajal tulenevalt

määruse § 22 lg 1 punktidest 5 ja 6 ning korra punktidest 21.1.3 ja 21.3.4 õigus toetus

kogusummas tagasi nõuda. Käesoleval juhul esinevad määruse § 18 lg 5 punktides 1 ja 3

sätestatud asjaolud koos, milleks on vastavalt asjaolu ilmnemine, mille korral taotlust ei oleks

rahuldatud ja asjaolu, et toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides

sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel.

12.6. Vastustaja ei ole toetuse kogu summas tagasinõudmisel kaalutlusvigu teinud.

12.6.1. Kaebaja väidab, et ka kõige odavama esitatud pakkumustest erineb vastustaja poolt

esitatud hinnangust üle kahe korra. Eesti Soojustusprojekt OÜ poolt kaebajale 2010 (sisuliselt

samal ajal kui vastustaja hinnang) esitatud ehitustööde maksumuse hinnang ei erine oluliselt

vastustaja hinnangust. Nende kahe ehitusmaksumuse hinnangu esitamise hetkel ei ole

vastustaja maksumuse kalkulatsioon olnud alla turuhinna ja samuti ei ole ka Balti Vara

Fassaadid OÜ hinnanud ehitustööde maksumuseks suurusjärku, mis selgus 2013. aastal.

Lõpliku ehitusmaksumuse ja vastustaja hinnangu erinevuse tingib, et ehitusprojektis on

mitmeid töid, mida vastustaja hinnang ei sisaldanud. Teine põhjus on mahtude erinevus.

Vastustaja hinnang koostati energiaauditi andmete põhjal, mille tellis kaebaja. Näiteks on

välisseina soojustatav pindala energiaauditi andmetel 1300 m2, kuid Balti Vara Fassaadid OÜ

poolt koostatud lõplikus ehituspakkumuses on see 2315 m2. Katuslae soojustamisel arvestas

vastustaja 730 m2, hilisem tegelik maht oli 780 m2. Ehitusmaksumuse hinnangu ja lõpliku

3-15-2861

8(14)

maksumuse erinevuse põhjustasid seega erinevused ehitustööde kogumis, energiaauditi ja

ehitusprojekti pindalades ja ka ehitustööde hinnatõus. Esmane maksumuse hinnang esitati peale

majanduskriisi, kui hinnad ehitusektoris olid madalamad. Seda tõendab ka Balti Vara Fassaadid

OÜ esitatud esialgne hinnang, mis on samas suurusjärgus vastustaja maksumuse hinnanguga.

Vastustaja esitas korteriühistule minimaalse investeeringu mahu, mille abil saab teostada

määrusele vastavad abikõlblikud rekonstrueerimistööd. Koos hinnanguga esitatud 13.05.2011

e-kirjas on märgitud, et projekteerimistoetuse ulatus on küll laiem kui toetatavate energiasäästu

tööde ulatus, kuid vastustaja poolt antava ehitustööde toetuse alla muud tööd ei kuulu.

Hinnangu aluseks olevad lähteandmed pärinevad kaebajalt ja juhul kui lähteandmed on olnud

puudulikud, ei saa ka hinnang olla täpne. Kaebaja on ilmselgelt eeldanud, et hinnangus

nimetatud investeeringuga saab kõik hoones vajalikud rekonstrueerimistööd teostada,

arvestamata asjaoluga et kõik tööd ei ole määruse mõttes abikõlblikud.

12.6.2. Vastustaja hinnang seondus vaid selliste töödega, mis olid minimaalselt vajalikud, et

taotlejal oleks võimalik määruse nr 52 alusel ja kõnealuse toetusmeetme abikõlblikkuse

perioodi jooksul korterelamu rekonstrueerimiseks toetust saada. Pandus, mis on hoone sokli

ümber asuv betoonist sillutisriba, ei mõjuta hoone energiatõhusust, kuna panduse rajamise tööd

ei hõlma immanentselt hoone soojustamist. Ka ilma panduse rajamiseta oleks toetuse taotlejal

olnud võimalik toetust saada. Toetuse taotleja ja projekteerija kokkuleppel võis projektis aga

olla ka selliseid töid ehitise rekonstrueerimiseks, mis ei olnud määruse nr 52 § 5 lg 1 kohaselt

minimaalselt vajalikud, et kvalifitseeruda korterelamu rekonstrueerimistoetuse saajaks. Nii

vastustaja poolt antud ehitusmaksumuse esialgne hinnang kui kaebaja poolt 2010 lõpus võetud

Eesti Soojustusprojekt OÜ hinnang ei ole oluliselt erinevad

12.6.3. Toetuse tagasinõudmise ajaks on meetme abikõlblikkuse periood lõppenud ning kaebaja

ei ole selle perioodi jooksul ega ka käesoleva ajani isegi osaliselt alustanud korterelamu

rekonstrueerimistöödega. Vastustaja ei soovi takistada kaebaja võimalust juba valminud

ehitusprojekti tulevikus kasutada, kuid meetme raames eraldatud ehitusprojekti toetuse

tagasinõudmine kogusummas on õiguspärane, kuna kaebaja tegevuse tulemusel on täidetud

korras sätestatud ja toetuse eraldamise lepingus kokku lepitud eeldus toetuse kogusummas

tagasinõudmiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

13. Vaidlus asjas on ehitusprojekti koostamise toetuse andmise otsuse kehtetuks tunnistamise

ja tagasinõudmise õiguspärasuse üle majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.08.2010

määruse nr 52 „Rohelise investeerimisskeemi „Korterelamute rekonstrueerimise toetus““

kasutamise tingimused ja kord“ (määrus nr 52) § 18 lg 5 p 1 ja § 22 lg 1 p 6 alusel.

Kaebaja taotles vastustajalt määruse nr 52 alusel ehitusprojekti koostamise ning

omanikujärelevalve teostamise toetust. Vastustaja tunnistas taotluse 10.11.2011 käskkirjaga nr

147-üld (tl 52-53) nõuetele vastavaks (p 1) ning rahuldas selle, otsustades anda kaebajale toetust

90% ehk 28 826,28 eurot (p 5), jättes kaebaja omafinantseeringuks 10% ehk 3202,92 eurot (p

6). Pooled sõlmisid 14.11.2011 ehitusprojekti koostamise ning omanikujärelevalve teostamise

rahastamiseks toetuse eraldamise lepingu (tl 54-58), mille p 5.3 kohaselt kohustus kaebaja

rekonstrueerima korterelamu terviklikult vastavalt vastustaja poolt kaebajale edastatud

ehitusprojektile hiljemalt 01.11.2013. Vastustaja taotles 27.08.2013 lepingu tähtaja

pikendamist (tl 123-124), misjärel sõlmiti 09.09.2013 ehitusprojekti koostamise ja

omanikujärelevalve teostamise rahastamise toetuse eraldamise lepingu lisa 2 (tl 70-71), millega

pikendati lepingu punktis 5.3 sätestatud kohustuse täitmise tähtaega kuni 01.11.2014 (p 1.1).

Vaidlustatud käskkirjaga (tl 72-73 pöördel) tunnistas vastustaja kehtetuks oma 10.11.2011

3-15-2861

9(14)

käskkirja nr 147-üld (p 1) ning nõudis täies ulatuses tagasi nimetatud käskkirja alusel kaebajale

välja makstud toetuse kogusummas 28 826,28 eurot, kohustades toetuse tagastama hiljemalt

16.11.2015 (p 2).

14. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et kaebaja ei ole korterelamu rekonstrueerimistöödega

alustanud ning et vastav ehitusprojekt on kaebaja poolt vastu võetud jaanuaris 2013.

Kaebaja leiab, et vastustaja poolt 2011. aastal esitatud ehitustööde maksumuse hinnangu (tl 6

ja pöördel) ja kaebajale 2013 esitatud ehituspakkumuste (tl 22 pöördel-25 pöördel; 26-28

pöördel ning 62-69 pöördel) ligemale kahekordse hinnavahe tõttu ei ole tal võimalik

rekonstrueerimistöid ette võtta. Kuna kaebaja arvestas vastustaja esitatud ehitustööde

maksumuse hinnangus toodud summaga (252 000 eurot), ei ole toetuse kogusummas

tagasinõudmine põhjendatud. Kaebaja leiab ka, et viivitus ehitusprojekti valmimisel ei

tulenenud temast, mistõttu ei pidanud ta ehitustööde hinnatõusuga arvestama. Samuti ei tulene

hinnavahe üksnes hinnatõusust, kuna hilisemates pakkumustes on väiksema mahuga tööd ja

odavamad materjalid.

Vastustaja hinnangul on ta õigustatud toetuse tagasi nõudma kogu ulatuses, kuna kaebaja ei ole

korterelamu rekonstrueerimistöödega alustanud. Vastustaja esitatud hinnangus kajastatud

ehitusööde maksumuse ja kaebajale 2013. aastal esitatud pakkumuste hinnavahe tuleneb

ehitustööde hinnatõusust ning tööde mahtude erinevusest. Ehitusprojekti valmimise viivitus

tulenes kaebaja sisemistest vastuoludest ega olnud vastustajast tingitud.

15. Seega on vaidlus poolte vahel selles, kas toetuse kogu summas tagasinõudmine on

põhjendatud, kas ehitusprojekti valmimise viivitus tulenes kaebajast ning kas 2013. a esitatud

hinnapakkumistes ja vastustaja 2011. a hinnangus toodud tööde maksumuse hinnavahe tõttu

tohib vastustaja toetust tagasi nõuda täies ulatuses.

16. Majandus- ja kommunikatsiooniminister on määruse nr 52 kehtestanud välisõhu kaitse

seaduse (VÕKS) § 1194 lõike 7, § 1207 lõike 2 ja 1208 alusel. VÕKS § 1205 lg 1 kohaselt on

roheline investeerimisskeem selle seaduse tähenduses Kyoto protokolli artikli 17 kohaste riigi

lubatud

heitkoguse

ühikutega

kauplemisest

saadavate

vahendite

suunamine

keskkonnasäästlikesse projektidesse või programmidesse.

17. Määruse nr 52 § 1 lg 2 kohaselt toetatakse määruse raames korterelamute rekonstru-

eerimiseks tehtavaid investeeringuid. Toetuse eesmärk on saavutada olemasolevate

korterelamute parem sisekliima ja energiatõhusus, parandada nende energiamärgise klassi ning

soodustada taastuvenergia kasutuselevõttu. Määruse § 2 lg 2 kohaselt menetleb toetuse taotlusi

Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus KredEx (praegune ärinimi Sihtasutus KredEx).

18. Määruse nr 52 § 4 lg 1 p 2 kohaselt peab toetuse taotleja toetuse taotlemiseks muu

hulgas teostama korterelamu rekonstrueerimistööd pärast riikidevahelise kvoodimüügi lepingu

ja selle määruse jõustumist vastavalt meetme eesmärkidele ning määruses toodud tingimustele.

Määruse § 5 lg 1 p 10 kohaselt toetatakse muu hulgas korterelamu rekonstrueerimistööde

projekteerimise, projektijuhtimise ja omanikujärelevalvega seotud kulu.

Poolte vahel 11.11.2011 sõlmitud toetuse eraldamise lepingu (tl 54-60) p 2.1 kohaselt on

lepingu eesmärk kõrgkvaliteedilise ehitusprojekti koostamine ning selle elluviimiseks

kvaliteetse omanikujärelevalve kättesaadavaks tegemine, et luua eeldused korterelamute

rekonstrueerimisel parimate võimalike tehnoloogiate ja tehnikate kasutamiseks ning

korterelamute energiatarbe oluliseks vähendamiseks. Lepingu punktis 5.3. on sätestatud ühe

lepingutingimusena kohustus rekonstrueerida korterelamu terviklikult vastavalt lepingu raames

koostatavale ehitusprojektile hiljemalt 01.11.2013.Pooled on 09.09.2013 sõlmitud lepingu

lisaga 2 (tl 70-71) kõnealust tähtaega pikendanud kuni 01.11.2014. Ka määruse nr 52 § 6 lg 1

kohaselt peavad projekti tegevused olema toetuse saaja poolt vastu võetud hiljemalt

3-15-2861

10(14)

01.11.2014. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt loetakse projekt lõppenuks, kui kõik projekti

tegevused on toetuse saaja poolt vastu võetud, projekti lõpparuanne heaks kiidetud ja toetuse

saajale viimane väljamakse teostatud või kui ilmnevad toetuse saajast sõltumatud asjaolud, mis

ei võimalda projekti jätkamist. Määruse nr 52 § 21 p 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud

viima projekti ellu vastavalt taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegadel ja

tingimustel.

19. Seega nägi seadusandja toetuse eraldamise ühe tingimusena ette projekti tegevuste

vastuvõtmise hiljemalt 01.11.2014. Nähtuvalt viidatud lepingu punkist 2.1 eraldati kaebajale

toetust ehitusprojekti koostamiseks ning omanikujärelevalve teostamise rahastamiseks.

Kaebaja ehitusprojekti koostamise rahastamise üheks tingimuseks oli viidatud lepingu kohaselt

korterelamu rekonstrueerimine vastavalt koostatavale ehitusprojektile hiljemalt 01.11.2014.

Tulenevalt vastustaja 01.07.2011 käskkirjast nr 77-üld „Ehitusprojekti koostamise ning

omanikujärelevalve teostamise toetamise tingimused ja kord“ (Kord) p 20 alapunktist 2 oli

kaebaja kohustatud alustama korterelamu rekonstrueerimist toetuse alusel saadud ehitusprojekti

alusel hiljemalt üheksa kuu jooksul alates ehitusprojekti valmimisest.

20. Vaidlust ei ole, et ehitusprojekti koostamiseks ette nähtud toetus on eraldatud ja kasutatud

ning ehitusprojekt on kaebaja poolt vastu võetud jaanuaris 2013. Vaidlust ei ole ka, et

omanikujärelevalve teostamiseks ette nähtud toetus on kasutamata ja välja maksmata, kuna

kaebaja ei ole ehitusprojekti rakendanud ning projektijärgsete töödega (korterelamu

rekonstrueerimine) alustanud. Kuna kaebaja rekonstrueerimistöödega ei alustanudki, ei ole

vaidlust, et ta on rikkunud määruse nr 52 § 6 lg-s 1, toetuse eraldamise lepingu lisa 2 punktis

1.1 ning Korra p 20 alapunktis 2 ette nähtud kohustust alustada rekonstrueerimist hiljemalt

üheksa kuu jooksul alates ehitusprojekti valmimisest ning rekonstrueerida korterelamu

terviklikult vastavalt vastustaja edastatud ehitusprojektile hiljemalt 01.11.2014.

21. Määruse nr 52 § 22 punkti 5 kohaselt on KredExil õigus peatada toetuse väljamaksmine ja

nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub määruses sätestatud

tingimusi, või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust.

Määruse nr 52 § 22 punkti 6 järgi on tal samad volitused, kui esineb vähemalt üks määruse §

18 lõikes 5 toodud asjaolu. Määruse § 18 lg 5 kohaselt võib KredEx taotluse rahuldamise otsuse

kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) ilmneb asjaolu, mille

korral taotlust ei oleks rahuldatud; 2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud

tähtaja jooksul alustanud toetuse kasutamist; 3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise

otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 4) toetuse saaja

ei ole projekti jooksul abikõlblikke tegevusi ellu viinud; 5) projekti tegevusi ei ole võimalik

vastu võtta 2013. aasta 1. novembriks; 6) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse

muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel

võimalik jätkata; 7) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta; 8) toetuse saaja

on projekti raames ellu viinud tegevusi, mis ei vasta taotluses märgitule.

22. Vaidlustatud käskkirja õiguslikuks aluseks (st toetuse eraldamise otsuse kehtetuks

tunnistamisel ja toetuse tagasinõudmisel) on märgitud määruse nr 52 § 18 lg 5 p 1 ja § 22 p 6.

Viidates vaidlustatud käskkirja (tl 72–73) õigusliku alusena määruse § 18 lg 5 p-le 1 on

vastustaja käskkirja põhjendustes märkinud, et kaebaja ei ole tähtaegselt ega ka käskkirja

andmise ajaks korterelamut rekonstrueerinud, mistõttu esineb alus toetuse täielikuks

tagasinõudmiseks, kuna juhul kui vastustaja oleks teadnud, et kaebaja ei teosta

rekonstrueerimistöid õigusaktides ja lepingus toodud tingimustel ja tähtaegade kohaselt, ei

oleks toetuse taotlust rahuldatud.

Kohtumenetluses (vastus kaebusele tl 86–91, p-d 2.1.1.1.b; 10, 11 ja vastustaja taotlus tl 90

pöördel) põhjendab vastustaja oma otsustust ka määruse § 18 lg 5 p-ga 3 („toetuse saaja ei täida

3-15-2861

11(14)

taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud

tingimustel“).

23. Kohtu hinnangul ei ole toetuse tagasinõudmise asjakohane põhjendus määruse § 18 lg 5 p

1 („ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud“). Nimetatud alus kohaldub kohtu

arvates olukordades, kus pärast taotluse rahuldamist ja toetuse eraldamist ilmnevad asjaolud,

mille täitmine oli toetuse andmise eelduseks, ning nende asjaolude teatavakssaamisel selgub, et

taotleja või taotlus ei vastanud tegelikult toetuse andmise tingimustele. Selliseks asjaoluks ei

saa olla fakt, et taotlus ja taotleja vastasid küll tingimustele ja eeldused taotluse rahuldamiseks

olid täidetud, kuid hiljem rikub toetuse saaja talle pandud kohustusi ega kasuta toetust

eesmärgikohaselt. Taolisteks olukordadeks on ette nähtud toetuse tagasinõudmise alustena

määruse § 18 lg 5 p-d 2 ja 3. Nii käskkirja põhjendustest kui ka kohtumenetluse materjalidest

ilmneb, et vastustaja peab tagasinõudmise põhjuseks kaebaja poolt toetusega seotud kohustuste

täitmata jätmist (renoveerimistööde tähtaegselt teostamata jätmist), st määruse § 18 lg 5 p-s 3

nimetatud alust.

Kohtu hinnangul kujutab kirjeldatud ebaselgus käskkirja õigusliku aluse märkimisel vormi-

mitte sisulist viga käskkirja põhjendamisel ning see ei too iseenesest kaasa käskkirja tühistamist

(haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58, riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1). Sarnastele

järeldustele on jõudnud ka Riigikohus nt haldusasjas 3-3-1-40-11 (p 18).

24. Kaebaja väidab, et vastustaja on kogu toetussummat tagasi nõudes rikkunud kaalutlusõigust

ning vastustaja pidanuks toetussumma tagasinõudmisel arvestama, et tema enda poolt 2011.

aastal esitatud hinnangus toodud ehitusööde maksumuse ja kaebajale 2013. aastal esitatud

pakkumustes toodud ehitusööde maksumuse hinnavahe on kahekordne ning ehitusprojekti

vastuvõtmise viivitus ei tulenenud kaebajast.

Kohus nõustub, et juhul, kui toetuse andmise tingimuseks olevad tööd on toetuse saaja poolt

tähtaegselt tegemata, on toetuse andjal eelpool viidatud sätete kohaselt kaalutlusõigus. See

tuleneb nii määruse nr 52 § 18 lg 5 ja § 22 sõnastusest („võib“, „on õigus“) ning § 22 p-st 6

tulenevalt on vastavate eelduste olemasolul vastustajal õigus nõuda toetus tagasi kas osaliselt

või täielikult. Osalise tagasinõude korral on vastustajal kaalumisruum ka tagasi nõutava summa

suuruse osas. Ka kaebaja ei vaidle vastu, et tagasinõudmise alus esine. Niisiis taandub

vaidlusküsimus sellele, kas toetuse tagasinõudmine on põhjendatud täies ulatuses ning kas

vastustaja on vastavat otsustust vaidlustatud käskkirjas piisavalt põhjendanud.

25. Haldusakt on õiguspärane, kui see on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel

kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54). Kirjalik haldusakt ja soodustava

haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud (HMS § 56 lg 1) ning

kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest

haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg 3).

Varasema toetuse määramise otsuse kehtetuks tunnistamisel on tegemist soodustava haldusakti

isiku kahjuks kehtetuks tunnistamisega. HMS § 64 lg 3 järgi tuleb haldusakti kehtetuks

tunnistades kaalutlusõiguse teostamisel arvestada haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks

tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks

tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise

menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust

omavaid asjaolusid. HMS § 67 lg 1 kohaselt arvestab haldusorgan isiku kahjuks haldusakti

kehtetuks tunnistamist otsustades ka isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima, avalikku huvi ja

haldusaktiga koormatud isiku huvi, et haldusakt tunnistataks kehtetuks. Haldusakti ei tohi

tunnistada kehtetuks isiku kahjuks, kui isik on haldusakti kehtima jäämist usaldades kasutanud

ära haldusakti alusel saadud vara, teinud tehingu oma vara käsutamiseks või on muul viisil

3-15-2861

12(14)

muutnud oma elukorraldust ja tema huvi haldusakti kehtima jäämiseks kaalub üles avaliku huvi

haldusakti kehtetuks tunnistamiseks (HMS § 67 lg 2).

Kaalumisruumi otsustajale annab ka vastustaja vastuses viidatud HMS § 66 lg 2 p 4

(„Haldusakti, mis andmise ajal oli õiguspärane, võib tunnistada isiku kahjuks edasiulatuvalt

kehtetuks, kui isik ei kasuta haldusakti alusel üleantud raha või asja eesmärgipäraselt“).

26. Määruse nr 52 § 22 p 6 võimaldab toetuse tagasi nõuda kas osaliselt ja täielikult juhul, kui

esineb mõni määruse § 18 lg-s 5 sätestatud alus. Määruse nr 52 § 6 lg 1 nägi toetuse eraldamise

ühe tingimusena ette projekti tegevuste vastuvõtmise kõige hiljemalt 01.11.2014.

Kaebajal on õigus selles, et vaidlustatud käskkirja põhjendustest ei nähtu, kas vastustaja on

üldse kaalunud osalise tagasinõudmise võimalust. Samuti ei nähtu kaalutlusi, mille kohaselt

võiks vastustaja üldse tagasinõudmisest loobuda. Kohtumenetluses esitatud selgituste järgi ei

pea vastustaja võimalikuks osalist tagasinõudmist (ega ka tagasinõudmisest loobuda), sest

kaebaja ei ole alustanud töödega ei lepingust tulenevaks tähtajaks ega ka mitte hiljem ning

meetme abikõlbulikkuse periood on lõppenud.

Samas annavad määruse § 18 lg 5 ja § 22 p 6 koostoimes kaalumisruumi ka olukorras, kus

toetuse saaja ei ole töid õigeaegselt teostanud ning toetuse täies ulatuses tagasinõudmine ei ole

tööde tegemata jätmisel automaatne tagajärg.

Kohtu hinnangul tuleks toetuse osalist tagasinõudmist kaaluda näiteks juhul, kui toetuse saaja

on ettenähtud töödega alustanud, kuid ei ole teatud põhjustel jõudnud neid lõpetada, või teinud

juba projekti teostamiseks kulutusi või sõlminud siduvaid kokkuleppeid. Praegusel juhul sellist

olukorda ei esine ning ei ole teada, kas kaebaja üldse kunagi tööde teostamisega alustab.

27. Kaebaja väitel on töödega mittealustamine tingitud vastustaja tegevusest. Eelkõige

asjaolust, et vastustaja 13.05.2011 hinnangus kajastatud ehitustööde maksumus on oluliselt

(umbes kaks korda) väiksem kui kaebajale 2013. aastal erinevate ehitusettevõtete poolt esitatud

pakkumustes esitatud maksumused. Kaebaja sõnul on ta usaldanud vastustaja valdkondlikku

kogemust ja teadmist hinnangu andmisel.

Kaebaja usaldust taotluste menetleja kogemuse ja teadmise suhtes saab pidada mõistlikuks.

Toetuse taotleja on korteriühistu, kelle liikmeskonnal ja juhatusel ei pruugi ega peagi olema

samaväärseid teadmisi projekteerimisest ja ehitamisest nagu on seda vastavaid toetustaotlusi

menetlema ja toetuste eraldamist otsustama õigustatud asutusel.

Vastustaja usalduse kaitse hindamisel ja huvide kaalumisel tuleb ka arvestada toetuse eesmärki

– korteriühistu elanikud on soovinud renoveerida oma eluaset, milleks on 1978. a ehitatud

elamu (projekti lk 5). Tegemist ei ole tulu teenimisele suunatud ettevõtmisega. Avalik huvi

toetussummade õiglase ja eesmärgipärase jaotamise ja kasutamise vastu vastandub siinkohal

korteriühistu liikmete huviga mitte kanda oma elamistingimuste parandamiseks ebaõiglasi

kulutusi. Vastustaja on küll kohtumenetluses ja vastuses kompromissettepanekule märkinud, et

ei soovi teha takistusi projekti kasutamisele ja on nõus tagasi nõutava summa osas

maksegraafiku koostamisega. Need abinõud ei kompenseeri aga kaalumise teostamata jätmist

haldusakti andmisel.

28. Vastustaja 13.05.2011 hinnangu (tl 6 ja pöördel) kohaselt eeldab renoveerimistööde

maksumus investeeringut ca 252 000 eurot. Kaebaja juhatuse liikme poolt 17.05.2011

vastustajale edastatud e-kirja kohaselt on kaebaja 09.10.2010 saanud Soojusprojekt OÜ-lt

pakkumuse, mille kohaselt on tööde maksumus kokku 4,9 miljonit krooni (313 167,08 eurot).

Vastustaja hinnangu ja Soojusprojekt OÜ pakkumuse vahe tuleneb vastustaja sõnul asjaolust,

et vastustaja hinnang ei sisaldanud panduse ehk kaldteega seonduvaid töid ja rõduklaase. Ka

vastustaja hinnangu kohaselt on tööde hinnanguline maksumus antud välisseinte ja katuslae

lisasoojustamise, korterite ja trepikoja akende vahetuse ning ventilatsiooni- ja küttesüsteemi

3-15-2861

13(14)

kohta, st et ilma panduse ja rõduklaaside maksumuseta. Seega nähtub esitatud materjalist ja

asjaoludest, et kaebaja on saanud 2010. a ehitusettevõtjalt umbes samas hinnaklassis pakkumise

vastustaja hinnanguga võrreldes. Kaebaja on ka väitnud, et ta oli 2011. aastal teadlik, et tal tuleb

arvestada investeeringuga summas ca 313 000 eurot (tl 41; ka kaebuse lk 4, p 3.3.3.).

29. Ehitushindade muutumine ajas on tavapärane, mistõttu ei saaks kaebaja 2013. aastal

ehitustööde pakkumisi küsides eeldada, et tööde hinnad jäävad samasse hinnavahemikku kui

kaks aastat varem. Ehitushindade tõusu ulatust ei saanud ette näha kumbki pool. Poolte vahel

sõlmitud toetuse eraldamise lepingust tulenes vastustajale kohustus korraldada ehitusprojekti

koostamine (p 3.1.) ning tagada korterelamu rekonstrueerimise tehniline teostatavus (p 5.1).

Kaebaja on 2013. aastal pärast erinevatelt ettevõtetelt ehitustööde kohta pakkumiste

(15.07.2013, 29.07.2013, 14.08.2013) saamist esitanud vastustajale taotluse poolte vahel

sõlmitud ehitusprojekti koostamise ja omanikujärelevalve teostamise toetuse eraldamise

lepingu pikendamiseks (tl 123-124) ning 09.09.2013 on pooled allkirjastanud lepingu lisa 2 (tl

70-71), millega pikendati korterelamu rekonstrueerimise tähtaega kuni 01.11.2014.

Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, et hinnaerinevused on tingitud erinevusest tööde

loetelus ja mahtudes, samuti ehitushindades. Samuti väidab vastustaja, et projekti vastuvõtmine

on viibinud kaebaja enda tegevuse tõttu - vastuolud korteriühistu liikmete hulgas, selge

seisukoha võtmata jätmine renoveerimistöödest loobumise kohta (vastava üldkoosoleku otsuse

puudumine).

30. Kohtupraktika on lubanud ka kaalutlusotsuse põhjenduste täiendamist hiljem

kohtumenetluses ning kohus võib haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt

kohtumenetluses esitatud kaalutlusi, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus nendest

kaalutlustest haldusakti andmisel (Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-46-14, p 15 ja seal

viidatud praktika).

Kohtu hinnangul ei veena vastustaja poolt kohtumenetluses välja toodud põhjendused selles, et

need olid aluseks ka toetuse täies ulatuses tagasinõudmise otsustamisel. Seega ei ole

kontrollitav, kas vastustaja on toetuse andmise otsustust kehtetuks tunnistades ja toetust täies

ulatuses tagasi nõudes õiguspäraselt kaalutlusõigust teostanud ja lähtunud asjakohastest

kaalutlustest või jätnud kaalumise teostamata.

31. Samuti ei nähtu kohtule esitatud tõenditest, et enne toetuse tagasinõudmist oleks toimunud

kaebaja tõhus ja eesmärgipärane ärakuulamine, mis oleks võimaldanud kaebajal aru saada, et

sellist tagajärge kavatsetakse tema suhtes täies mahus kohaldada ja esitada oma põhistatud

vastuväited juba enne haldusakti andmist. Praegusel juhul on kaebaja sellised vastuväited

saanud tegelikult esitada alles 02.11.2015 kompromissettepanekus, st pärast haldusakti

andmist.

31.1. Haldusakti andmisele eelnenud suhtlust, sh esitatud e-kirjad, ei saa pidada arusaadavaks

ärakuulamiseks. Kuna pooled on erineval seisukohal paljude asjaolude suhtes (kas kaebaja oli

otsustanud renoveerimise jätkamise või loobumise, kuivõrd mõjutasid kaebaja käitumist

erinevused ehitusmaksumuses ja kuivõrd kaebaja võis usaldada vastustaja 2011. a hinnangut;

millistel põhjustel ehitustöödega alustamine venis ja kuivõrd tingis selle vastustaja tegevus)

pole välistatud, et konstruktiivne teabevahetus ja asjaolude väljaselgitamine enne

kaalutlusotsuse tegemist võinuks viia teistsuguse lõppjärelduseni.

31.2. Tõhusaks ärakuulamiseks HMS § 40 mõttes ei saa pidada ka näiteks kaebaja ja vastustaja

suhtlust e-posti teel sellise üldkoosoleku otsuse esitamiseks, millest ilmneks otsustus

renoveerimistööde soovi või neist loobumise kohta (tl 118-120).

32. Vastustaja on vastuses kaebusele märkinud, et kaebaja on ilmselgelt eeldanud, et hinnangus

antud investeeringuga saab kõik hoones vajalikud rekonstrueerimistööd teostatud, arvestamata

3-15-2861

14(14)

asjaoluga et kõik tööd ei ole määruse nr 52 mõttes abikõlblikud. Kaebaja arusaam menetlusest

ja sellega seonduv selgitamiskoormus on samuti selline kaalumisel arvestatav asjaolu, mida

saab välja selgitada tema enda ärakuulamisel.

33. Kohtu hinnangul ei olnud vastustaja kaalumisruum otsustamisel ahenenud sedavõrd, et

kohus võiks hoolimata kaalumise kajastamata jätmisest käskkirja põhjendustes jätta

vaidlustatud käskkirja tühistamata ja pidada kohtumenetluses esitatud põhjendusi piisavaks.

Diskretsioonivolituse mittetäielik kasutamine ja olulistele asjaoludele mittetuginev kaalumine

kujutavad endast praegusel juhul sellist olulist kaalumisviga, mis viib kaalutlusotsuse

tühistamisele (vt ka nt Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-81-07, p 20). Kohus ei tohi asuda

kaalutlusõigust teostama haldusorgani enda eest ega saa otsustada, kas poolte välja toodud

asjaoludel oli vastustaja otsustus toetuse täies ulatuses tagasinõudmiseks põhjendatud (HKMS

§ 158 lg 3 kolmas lause).

34. Eelnevat arvestades tuleb kaebus rahuldada ja vaidlustatud käskkiri tühistada.

35. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Kaebaja on palunud jätta menetluskulud vastustaja kanda, kuid menetluskulude koosseisu ja

kandmise kohta on kohtu antud tähtajal tõendid esitatud vaid riigilõivu (15 eurot) osas. Selles

osas tuleb menetluskulu vastustajalt välja mõista. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud kaebaja

enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 1). Vastustaja menetluskulud jäävad samuti tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Sirje Kaljumäe