Legislator Case Law & Legislation
1-15-8166/16 AI generated

1-15-8166/16 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 1-15-8166/16
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

1-15-8166/16 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: 1

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

KOHT U MÄ Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15.04.2016 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-15-8166 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Marina DAVÕDOVITŠ Kohtuasi Viru Vangla materjalid D.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu D.B

sünd. XXX, isikukood XXX, kodakondsusetaxxx Karistuse kandmise algus 26.11.2015 ja 23.05.2016 lõpp RESOLUTSIOON

Jätta D.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 23.03.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav D.B

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

D.B on otsusega

süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 16.11.2015

Karistusseadustiku (KarS) g.2 p.8, 9 karistatud

§199 l järgi ning KarS §68 lg.1

kohaldamisega vangistusega 5 kuud 27 päeva alates Viru Maakohtu 16.11.2015 otsusega väärteoasjas nr.4 9714 mõistetud aresti ärakandmisest. -15-

Viru Vangla iseloomustuses nipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad.

t nähtub, et kin Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaksteist korda, vanglas viibib kuuendat

korda. Kuritegude dünaamika on stabiilne, tegemist on ainult varavastaste

kuritegudega. Kuritegude toimepanemise ajendiks on materiaalse kasu saamine ja soodusteguriks sõltuvus mõnuainetest. Lühikese karistusaja tõttu ei ole kinnipeetavale

individuaalset täitmiskava koostatud. Kinnipeetav ei ole vangistuses töötanud ega

2 sotsiaalprogrammides osalenud. Enne vangistust elas kinnipeetav sotsiaalmajas, kuid viimane keeldub kinnipeetavat peale vabanemist sinna vastu võtmast, sest kinnipeetav ei allunud sisekorra eeskirjadele ega tasunud eluaseme teenuste eest. Kinnipeetava

isikut tõendavad dokumendid on aegunud. Kinnipeetaval on põhiharidus, eriala

puudub, riigikeelt ei oska. Kinnipeetaval on kõnedefekt ja ta ei oska kirjutada. Vabaduses oli enamus ajast arvel Töötukassas, sissetulekuteks olid sotsiaaltoetus ja vargustest saadav tulu. Kinnipeetava majanduslikku toimetulekut mõjutasid võlad ja

narkootikumide tarvitamine. Vabanemise korral garanteeritud töökoht kinnipeetaval

puudub. Täitise andmetel on kinnipeetaval võlgnevusi umbes 13 000 € ulatuses.

Lähedasi kinnipeetaval ei ole, vabaduses suhtles kinnipeetav enamasti kriminaalkorras

karistatud isikutega ja sõltlastega. Kinnipeetav on mõjutatav. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetav sõltlane, tema kõnedefekt on seotud sudafedi süstimisega.

Kinnipeetav on viibinud metadooni asendusravil, kuid psühhiaatri hinnangul on

kognitiivse võimekuse languse tõttu narkorehabilitatsioon vastunäidustatud.

Kinnipeetav põeb kroonilist haigust. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval intellektipuue ja ta vajab keerulisemates olukordades juhendamist. Kõnedefekti tõttu

on kinnipeetava kõnest raske aru saada, ta ei suuda ka kirjutada. Kinnipeetava

kognitiivne võimekus on madal, analüüsioskus kasin, ta ei oska luua seoseid. Kuritegusid toime pannes käitus kinnipeetav impulsiivselt, tagajärgedega arvestamata.

Väärteokorras on kinnipeetavat karistatud korduvalt. Probleemide lahendamiseks

kasutab kinnipeetav valesid meetodeid. Kinnipeetava kuritegelikku käitumist on tugevalt mõjutanud tema uimastisõltuvus, mis omakorda on kujundanud kinnipeetava väärtushinnanguid ja arusaamu. Toimepandud kriminaal ja väärteod iseloomustavad -

kinnipeetava ükskõikset suhtumist ühiskonda. Kinnipeetava puhul on olemas oht omaniku varale. Oht on kõige tõenäolisem, kui kinnipeetaval puudub kindel eluja

töökoht ning kui ta suhtleb jätkuvalt kriminaalkorras karistatud isikutega ja tarvitab

narkootikume. asta jooksul on 83%, Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 a

vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 0%. Viru Vangla ei toeta

kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses kinnipeetav on märgib, et kodakondsuseta, kelle elamisloakaart on kehtetu. Kinnipeetaval puuduvad lähedased, samuti ei ole tal ühtegi toetavat tuttavat. Viru Vangla on kinnipeetavale tellinud tugiisiku, kuid kohtumist ei ole veel toimunud. Kinnipeetaval puudub kindel elukoht. Eelmise elukoha sotsiaalmaja majandusala juhataja seletas, et kinnipeetava eluviisid ei sobinud kokku kehtestatud korraga. Jõhvi valla sotsiaalteenistuse juht kinnitas, et

kui kinnipeetav taotleb elukohta, tagatakse talle see vabanemisel sotsiaalmajas.

Kinnipeetaval on põhiharidus, vabanemisel kindel töökoht ja eriala puuduvad,

töökogemused on vähesed. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud üle kümne korra, väärteokorras 43 korda. Kinnipeetav ise ennetähtaegselt vabaneda ei soovi, kuna tal puudub elukoht.

Maakohtu istung

Kinnipeetav D.B ei soovinud maakohtu istungil

midagi öelda.

Prokuröri abi Margit Luga maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas

ei toetanud kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

3 Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotl

us ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetaval puudub vabanemise korral kindel alaline elukoht. Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on

alalises elukohas elamise nõue, siis elukoha puudumisel ei ole kriminaalhoolduse teostamine võimalik. Kriminaalhoolduse teostamise võimatus välistab aga vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise.

Ülaltoodu alusel jätab maakohus kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik