4-16-1668/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. aprill 2016, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-16- 1668 Kohtunik Kristel Vedro Väärteoasi

O.F kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 05.03.2016 otsusele väärteoasjas nr 2590, 16, 000981 Kaebuse esitaja

Vastustaja

Kirjalik menetlus Õiguslik alus

Menetlusalune isik: O.F

(isikukood xxx), elukoht xxxx, puudub. töökoht Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveamet Ida prefektuur, esindaja Key Paju, e-post: ppa@politsei.ee

Väärteomenetluse seadustik ( § 123, § 132 p 1, V™S)

§ 135

RESOLUTSIOON:

1. O.F kaebus rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti Ida Jätta

prefektuuri 05.03.2016 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2590, 16, 000981 muutmata.

2. Kohtuotsus

pooltele kätte toimetada.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kui kohtumenetluse pool soovib

kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest, välja arvatud väärteomenetluse seadustik (VtMS) § 156 lõikes 11 nimetatud juhul. VtMS § 156 lõikes 11 kohaselt kui üks kohtumenetluse pool on VtMS § 156 lõikes 1 nimetatud

tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on

ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.

2

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VTMS § 156 lg 2 kohaselt kohtumenetluse poole soovist kasutada kassatsiooniõigust või teate esitamise järel kassatsiooniõiguse kasutamisest loobuda, teatab maakohus või ringkonnakohus teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist

kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud ja kaebus

1. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik Elisa

Sisask koostas menetlusalusele isikule O.F-ile 05.03.2016 kiirmenetluse otsuse

10220152137442, mille kohaselt menetlusalune isik juhtis 05.03.2016 kell 12.48 paiku mootorsõidukit xxxx, r/m xxxx, Lääne-Viru maakonnas, Vinni vallas, Rakvere-Luige mnt 13,8

km-l, Pajustis, liikus Kehala suunas. Esmase juhtimisõigusega juhtis mootorsõidukit, mille

puudus taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk. Menetlusalune isik rikkus sellega liiklusseaduse (edaspidi 106 lg 3

gu on kvalifitseeritud 42 lg 1 LS) § nõudeid. Väärte LS § 2

järgi. määrati LS § 2 Menetlusalusele isikule 42 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 10 trahviühikut, so 40 eurot.

2. 07.03.2016 esitas menetlusaluse isik O.F Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale

kaebuse, mille kohaselt s tagumine aknalaud ja ta ei tunnista ennast süüdi. Sõiduautol puudu tagumine algaja juhi tunnusmärk kadus halbade ilmastikuolude tõttu. Ta märkis, rahatrahvi et maksmiseks vahendi puuduvad.

Vastus

3 Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemkomissar . Key Paju leidis, et O.F . Kaebuse on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo rahuldamiseks ja otsuse tühistamiseks alust ei ole.

4. O.F on menetluse käigus andnud ütlused, kus tõdes, et ta juhtis 05.03.2016 sõiduautot xxxx reg nr xxxx (omanik M S) Pajustist Avinurme poole. Kahjuks oli ta unustanud sõidukile algaja juhi tunnusmärgid paigaldada. Parandas vea kohapeal. Kahetses juhtunut väga. Tema ütlustest nähtub, et ta pani väärteo toime hooletusest ja ettevaatamatusest.

5. Algaja juhi tunnusmärk on kohustuslik esmase ja piiratud juhiloa omaja autol, mida ta juhib,

samuti liiklusseaduse § 106 lõikes 2 toodud juhil, kelle esmane juhiluba on vormistamisel. Algaja juhi

tunnusmärk peab autol olema ees ja taga nähtaval kohal. Kohtuväline menetleja palub jätta otsus muutmata ja O.F kaebus rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjendused

3

6. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

7 Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku ja ko aga htuvälise menetleja seisukoh ning väärteoasja

materjalidega, leiab, et O.F Politseija kaebus tuleb jätta rahuldamata ning Piirivalveameti Ida prefektuuri 05.03.2016 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2590,16, 000981 muutmata. 8. Menetlusalust isikut süüdistatakse Liiklusseaduse § 106 lg 3 rikkumises. Liiklusseadus § 106

lg 3 kohaselt autol, mida juhib esmase juhiloa omaja või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juht, peab olema ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk. 9 57 lg 1 p 1- . Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS §

8 kohaselt tuleb kiirmenetluse otsuses märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärteo

tõendatuks. menetlusaluse isiku süü tõendatuks Kiirmenetluse otsusega on loetud tunnistaja ülekuulamise protokolliga. 10. KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus loeb menetlusaluse isiku O.F süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega: tema enda ütlustega kiirmenetluse otsuses ja tunnistaja ülekuulamise protokolliga.

11. Kohus loeb menetlusaluse isiku O.F süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks tema e

xxxx nda ütlustega kiirmenetluse otsuses, mille kohaselt ta juhtis 05.03.2016 sõiduautot reg nr xxxx Pajustist Avinurme. Tema ütluste kohaselt oli ta unustanud sõidukile algaja juhi tunnusmärgid paigaldada. Parandas vea kohapeal. Kahetses juhtunut väga.

12. Kohus loeb menetlusaluse isiku O.F süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks

tunnistaja R R mille kohaselt oli tema 05.03.2016 Ida ülekuulamise protokolliga, tööl prefektuuri patrullpolitseinikuna. Patrulliti koos paarimehe E S Vinni vallas, Rakvere-Luige mnt 13,8 km-l, Pajustis. Nähti sõitmas punast värvi sõiduautot xxxx, millel ei põlenud lähituled.

Kontrollides selgus, et O.F omab esmast juhiluba, samas puudus sõiduauto taga

nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk l esitada sõiduki . Lisaks ei olnud isiku registreerimistunnistust.

13. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Menetlusalune isik pani seega toime LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo. Talle määrati LS § 242 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 10 trahviühikut, so 40 eurot.

14. Kohus leiab, et O.F hooletusest ettevaatamatuse vormis. KarS

pani väärteo toime § 18 lg 3 kohaselt on tegu pandud hooletusest, kui isik ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu

esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.

4

15. O.F omades esmast juhiluba, oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema, et halbade ilmastikuolude tõttu (tuul ja vihm) võib väljapoole klaasi

paigaldatud esmase juhi tunnusmärk kaduma minna. Tunnistaja sõnade kohaselt puudus

sõiduauto taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk. 16. Liiklusseaduse § 14 lg 2 kohaselt peavad kõik liiklejad ja muud isikud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohu ja kahju tekkimist. Algaja juhi tunnusmärk peab LS § 106 lg 3 kohaselt olema autol ees ja taga nähtaval kohal. 17. Tõendamist leidis, et § LS 242 lg 1 kohaselt sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastasel toime pannud menetlusalune isik. LS 242 lg 1 kohaselt m - § ootorsõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 201 203, 205 207, 209, 211, – – 212, 214 219, 221 224 ja 226 karistatakse rahatrahviga kuni – – –241 sätestatud väärteokoosseis, 20 trahviühikut. 18. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise

menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Menetlusaluse isiku karistust kergendavaks asjaoluks on otsuse kohaselt süü tunnistamine,

raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalusele isikule LS § 2 alusel määrati 42 lg 1

karistuseks sanktsiooni 10 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on kohaldanud põhikaristust keskmis

es määras.

19. Õiguskorra kaitsmise huvides tuleb isikule määrata karistus, mis peab andma hinnangu

normikehtivusse ja avaldama õiglase karistuse mõju ühiskonnas. Arvestades asjaolu, et menetlusalusel isikul on 26 kehtiv jendatud isikule at väärteokaristust, on põh määrata karistus keskmises või seda ületavas määras. Kohtu hinnangul on eripreventiivselt võimalik mõjutada

O.F hoiduma süütegude toimepanemisest kohtuvälise menetleja poolt määratud karistusega. Kohtu hinnagul on sellise karistusega järgitud ka õiguskorra kaitsmise huvid. O.F väited, et tal on kaks alaealist last ja puudub raha trahvi tasumiseks, ei anna alust talle määratud karistuse muutmiseks.

20 menetlusaluse isiku O.F kaebus rahuldamata . Eeltoodud põhjendustel tuleb jätta ning Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 05.03.2016 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2590, 16, 000981 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik