3-15-1273/26 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Kadri Palm

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. aprill 2016, Jõhvi

Haldusasja number

3-15-1273

Haldusasi

Denis Antropovi kaebus Tallinna Vangla vastu varalise

kahju hüvitamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja – Denis Antropov

Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Kerli Lubja

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Denis Antropovi kaebus rahuldamata.

2. Jätta Denis Antropovi menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16. mail 2016.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vanglas registreeriti 17. veebruaril 2015. a Denis Antropovi kahjunõudena

pealkirjastatud dokument, millest nähtuvalt saatis D. Antropov 12. oktoobril 2014 Viru

Vanglast Tallinna Vanglas paiknevale E. Hirvele lihtkirja, milles sisaldus 50 kirjamarki (tl 24).

E. Hirv oli kirja saatmise ajaks vanglast vabanenud, kuid saadetud kiri D. Antropovini tagasi

ei jõudnud. Kahjunõudega taotles D. Antropov, et Tallinna Vangla hüvitaks talle markide

väärtuse uute markide väljastamise teel. Tallinna Vangla jättis 29. juuni 2015. a otsusega nr 5-

37/15/65-2 D. Antropovi taotluse rahuldamata (tl 23).

3-15-1273

2. D. Antropov esitas 13. mail 2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tegevuse

peale (tl 2, tõlge tl 5). Kaebaja esitas koos kaebusega taotluse riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks kaebuse esitamisel ja riigi õigusabi taotluse (tl 3).

3. Tartu Halduskohus jättis 11. juuni 2015. a määrusega kaebuse käiguta (tl 6). Kohus palus

kaebajal täpsustada, kas ta taotleb kohtus kirja tagastamist või kirja tagastamata jätmisega

tekkinud kahju hüvitamist.

4. Tartu Halduskohtusse saabus 25. juunil 2015 kaebuse täpsustus (tl 13, tõlge tl 16).

5. Tartu Halduskohus tagastas 20. novembri 2015. a määrusega D. Antropovi kaebuse

kohustamisnõude osas, vabastas kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel,

võttis sama määrusega kaebuse hüvitamisnõude osas menetlusse ning jättis rahuldamata

taotluse riigi õigusabi saamiseks (tl-d 35-37).

6. Vastustaja palus 9. detsembri 2015. a vastuses kaebusele jätta kaebuse rahuldamata (tl-d

52-53).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Kaebaja on taotlenud Tallinna Vanglalt kahju hüvitamist, väites järgmist.

1) Kaebaja pöördus 15. veebruaril 2015 kahjunõudega Tallinna Vangla poole, et vangla

tagastaks talle kirja koos markidega, mille ta saatis Tallinna Vanglasse E. Hirvele. Kaebaja

saatis 12. oktoobril 2014 kirja E. Hirvele. Hiljem selgus, et E. Hirv vabanes 28. septembril

2014. Oktoobri keskel vestles kaebaja telefonitsi E. Hirvega. Selgus, et E. Hirv kaebaja kirja

kätte ei saanud. Seaduse järgi on vangla kohustatud kirja saatjale tagastama, kui kirja saaja

vabaneb.

2) Kaebaja selgitas, et ta saatis ümbrikus margid summas 23 eurot (45 senti maksvaid marke

oli 10 tükki, 10 senti maksvaid marke oli 10 tükki, 55 senti maksvaid marke oli 10 tükki ning

1 euro 20 senti maksvaid marke oli 20 tükki).

8. Vastustaja palub vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulud

kaebuse esitaja kanda.

1) Tallinna Vanglas peetakse kirjavahetuse kaarti iga kinnipidamisel viibiva isiku kohta, kus

kajastuvad konkreetsele isikule sisse tulnud ja välja läinud kirjad, mis on saadud postiga

tegeleva ametniku vahendusel või on viimasele välja saatmiseks üle antud. Kaebaja ei

viibinud Tallinna Vanglas.

Juhul, kui vanglasse peaks saabuma kiri vabastatud isikule, tagastab Tallinna Vangla kirja

postiteenuse osutajale, kes eelduslikult tagastab kirja aadressil, mis on saatja poolt kirjale

märgitud. Kirjade tagastamisega tegeleb posti eest vastutav asutus AS Eesti Post (Omniva).

Kuna taoliseid kirju ega muid isiklikke kirju kuidagi Tallinna Vanglasse saabumisel ei

registreerita, ei ole vastustajal võimalik anda halduskohtule informatsiooni, kas kõnealune kiri

kunagi Tallinna Vanglasse jõudnud on või mitte. Kui lihtkiri vanglasse jõudis, tagastati

nimetatu postiasutusele, kuna vabastatule adresseeritud kirjadega puudub Tallinna Vanglal

kohustus täiendavaid toiminguid sooritada.

2(5)

3-15-1273

2) Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) §-dest 48

ja 50 ei tulene vastustajale kinnipeetavate erakirjadega seonduvalt täiendavaid kohustusi peale

kirja kinnipeetavalt allkirja vastu vastuvõtmise/üleandmise, kirjavahetuse kaardil

registreerimise ja väljasaatmiseks üle antud kirja postiasutusele üle andmise kohustuste.

Vanglad annavad kinnipeetavate poolt väljasaatmiseks edastatud kirjad üle vahetult AS-le

Eesti Post, kes toimetab need adressaadini. Tallinna Vanglas antakse AS-le Eesti Post üle

muuhulgas ka kirjad, mis tuleb tagastada saatjale, kui kirja adressaat ei viibi enam

kinnipidamisasutuses. Nimetatud reegel tuleneb Tallinna Vangla direktori 31. jaanuari 2013. a

käskkirjaga nr 20 kinnitatud „Tallinna Vangla Kodukord“ p-st 15.1.2, mille kohaselt

edastatakse kiri kinnipeetava asukohajärgsele kinnipidamisasutusele kui isik ei viibi kirja

saabumise ajal enam Tallinna Vanglas. Kui isik ei viibi enam kinnipidamisasutuses,

tagastatakse kiri saatjale.

3) Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest oleks võimalik järeldada, et isik 50 marki

lihtkirja teel edastas. Lihtkirja puhul puudub kirja saatjal kontroll kirja liikumise üle ning

saatjal puudub võimalus hiljem kontrollida, kas ja kuhu kiri on liikunud. Kui kirja teel

soovitakse edastada suurema väärtusega esemeid, ei ole soovituslik nimetatuid edastada

lihtkirja teel. Saatjal oleks mõistlikum kasutada tähitud kirja saatmise võimalust väärtuslikke

esemeid edastades, millise korral edastatakse AS-i Eesti Post poolt kiri saajale allkirja vastu.

Kohale toimetamise võimatusel, tagastatakse tähitud kiri saatjale ning on välistatud võimalus

kirja kaduma mineku osas. Kirja kohale jõudmise riisikot kannab kirja saatja ise, kui on

otsustanud materiaalselt väärtuslikke esemeid edastada lihtkirja teel.

4) Isegi kui kaebajale oleks kahju tekkinud, ei vastutaks nimetatud kahju eest Tallinna Vangla,

kuna vastustaja ei ole käitunud süüliselt ega õigusvastaselt. Vastustajal puudub kohustus

registreerida kõik kirjad, mis vastustaja postiaadressile laekuvad. Samuti ei vastuta Tallinna

Vangla kirja tagastamise eest, kuna nimetatud toimingute teostamine ei ole Tallinna Vangla

pädevuses. Postiteenuseid osutab AS Eesti Post.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

9. Kohtu menetluses on kaebaja varalise kahju hüvitise nõue seoses väidetavalt kirjaga

saadetud kirjamarkide kaotsiminekuga tekkinud kahjuga.

10. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses

seoses, leiab kohus, et esitatud kaebus on põhjendamata ja see tuleb jätta rahuldamata. Kohus

nõustub vastustaja seisukohtadega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata.

11. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja saatis 12. oktoobril 2014 E. Hirvele kirja aadressile

Magasini 35, Tallinn (tl 58). Sellel aadressil asub Tallinna Vangla. Poolte vahel pole vaidlust

ka selles, et E. Hirv oli kirja laekumise ajaks Tallinna Vanglast vabanenud. Poolte vahel on

vaidlus selles, kas vastustaja peab kaebajale hüvitama lihtsaadetisena edastatud kirisaadetise

väidetava kaotsiminekuga seoses postmargid väärtusega 35 eurot.

12. Kohus nõustub vastustajaga, et praegusel juhul ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit,

millest oleks võimalik tõsikindlalt järeldada, et isik tõepoolest 50 postmarki lihtkirja teel

edastas. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 59 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti

kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele

tõenditele juurdepääs. Kui tõendite esitamine ei ole võimalik, tuleb näidata põhjused, miks

3(5)

3-15-1273

neid esitada ei saa, ja teatada, kus tõendid asuvad või võivad asuda. Seega pidi D. Antropov

eelkõige ise esitama tõendeid kaebuses väidetud asjaolude kohta. Samas möönab kohus, et

kaebaja on viibinud kogu kohtumenetluse ajal kinnipeetavana vanglas ja seetõttu oli tema

võimalus tõendite kogumiseks ja esitamiseks piiratud.

13. Vangistusseaduse (VangS) § 28 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele, kui

selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud

korras. VSKE § 48 lg 1 kohaselt annab kinnipeetav oma kirja avatud ümbrikus üle

kirjavahetuse eest vastutavale vanglateenistujale, kes kontrollib ümbriku sisu. Seejärel kleebib

kinnipeetav vanglateenistuja juuresolekul ümbriku kinni ja kirjutab ümbriku tagaküljele oma

nime ning kirja vanglateenistujale edastamise kuupäeva. Pärast seda kinnitab kinnipeetav kirja

üleandmist allkirjaga. Seega oleks Viru Vangla kirjavahetuse eest vastutav vanglateenistuja

saanud näha, kas kaebaja poolt E. Hirvele saadetud ümbrikus olid 50 postmarki või mitte.

Kohus palus 20. novembri 2015. a määruses Viru Vanglal ja Tallinna Vanglal väljastada

kohtule koopiad dokumentidest või väljavõtted elektroonilistest infosüsteemidest, mis

kajastaksid mõlemasse vanglasse sisse tulnud ja välja läinud kirju. Samuti tuli vastustajal

kohtule väljastada haldusmenetluse toimik või koopiad haldusmenetluses kogutud ja antud

dokumentidest. Kohtule ei saadetud kirjavahetuse eest vastutava vanglateenistuja arvamust

selle kohta, kas kaebaja poolt E. Hirvele 12. oktoobril 2014 saadetud ümbrik sisaldas

postmarke. Kohus möönab, et arvestades ajalist faktorit ei tarvitse vastav vanglateenistuja ka

mäletada, kas kaebaja postmargid edastas ja kui palju ning millises vääringus postmarke

edastati. Kohus leiab, et see ei ole asja lahendamisel ka määrav. Isegi kui margid olid

ümbrikus, ei vastuta Tallinna Vangla selle eest, et need kaebajale tagasi ei jõudnud.

14. Kohus nõustub vastustajaga, et VSKE §-dest 48 ja 50 ei tulene vanglale kinnipeetavate

erakirjadega seonduvalt täiendavaid kohustusi peale kirja kinnipeetavalt allkirja vastu

vastuvõtmise/üleandmise, kirjavahetuse kaardil registreerimise ja väljasaatmiseks üle antud

kirja postiasutusele üle andmise kohustuse. Vanglad annavad kinnipeetavate poolt

väljasaatmiseks edastatud kirjad üle AS-ile Eesti Post, kes toimetab need adressaadini.

Tallinna Vangla kodukorra p 15.1.2 sätestab, et kui isik ei viibi enam kinnipidamisasutuses,

tagastatakse kiri saatjale. Tallinna Vangla kodukorra seletuskirja p 15.1.2 näeb ette, et kui isik

ei viibi enam kinnipidamisasutuses, tagastatakse kiri sõltuvalt saatjast AS-ile Eesti Post või

vastavale kohtumajale (halduskohus, maakohus ja ringkonnakohus). Postiseaduse (PostiS) §

30 lg 3 järgi tagastatakse postisaadetis saatjale postisaadetise kättetoimetamise võimatuse

korral. Kui kinnipeetav ei viibi enam Tallinna Vanglas, käitutakse hariliku tava kohaselt

vastavalt postiseadusele.

15. Seega tuli Tallinna Vanglal kaebaja kiri, mis oli adresseeritud isikule, kes ei viibinud

enam kinnipidamisasutuses, tagastada AS-ile Eesti Post. Tallinna Vanglal ei olnud õigust

tagastada E. Hirvele adresseeritud kirja D. Antropovile. Vastustaja pidi kirja tagastama AS-ile

Eesti Post. Vastustaja on selgitanud, et kui lihtkiri vanglasse jõudis, tagastati nimetatu

postiasutusele, kuna vabastatule adresseeritud kirjadega puudub Tallinna Vanglal kohustus

täiendavaid toiminguid sooritada. Kohtul pole põhjust arvata, et Tallinna Vangla seda ei

teinud.

16. Kirjade tagastamisega tegeleb posti eest vastutav asutus AS Eesti Post (Omniva). Kohus

märgib täiendavalt, et PostiS § 4 lg 6 p-i 3 järgi puudub postiteenuse osutajal kohustus maksta

postiteenuse kasutajale hüvitist, kui lihtsaadetisena edastatav kirisaadetis või postipakk läheb

kaotsi või saab kahjustatud. Ka AS-i Eesti Post juhatuse 19. veebruari 2008. a koosoleku

otsusega nr 4 kinnitatud „AS Eesti Post Universaalse postiteenuse tüüptingimused“ p-i 8.2.1

kohaselt ei vastuta post materiaalselt lihtsaadetisena edastatud kirisaadetiste kaotsimineku,

4(5)

3-15-1273

sisu täieliku või osalise kahjustumise ja saadetise kättetoimetamisega seotud hilinemiste eest.

Küll aga on tüüptingimuste p-i 8.1.1 kohaselt AS Eesti Post materiaalselt vastutav kahju eest,

mis tekib muuhulgas täht- ja väärtsaadetise kaotsimineku korral. Kohus leiab, et

(universaalse) postiteenuse osutamisega ei kaasne riigivõimu volitusi ning seega kuuluvad

tekkinud vaidlused lahendamisele maakohtus (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 16. aprilli 2013. a

määrus haldusasjas nr 3-12-1530, p 5).

17. Kohus märgib täiendavalt, et lihtsaadetise edasitoimetamine on saatjale suhteliselt

soodne, ent kuna sellise saadetise liikumist postiteenuse osutaja ei fikseeri ja saadetise

saabumist, üleandmist ning muid sellega seonduva postiteenuse üksikasju on hiljem tekkiva

vaidluse korral äärmiselt keeruline, kui mitte pea võimatu tuvastada, kaasnevad sellise teenuse

kasutamisega teatud paratamatud riskid, kui saadetis kaotsi läheb. Nagu kohus otsuse p-des 13

ja 14 selgitas, registreeritakse vanglates küll kinnipeetavate kirjavahetus VSKE §-s 48

sätestatud korras, ent ka sel juhul registreeritakse kirja üleandmine kinni peetavalt isikult

vanglateenistusele, ent ei koguta ega talletata andmeid kogu kirisaadetise liikumise kohta.

18. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 25 kohaselt on igaühel õigus nõuda õigusvastaselt tekitatud

moraalse ja materiaalse (s.t varalise) kahju hüvitamist. Avalik-õiguslike ülesannete täitmisel

tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud riigivastutuse seaduses (RVastS). RVastS § 7

lg 1 kohaselt on isikul, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-

õiguslikus suhtes rikkunud, õigus nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud

võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil

õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 8 lõikes 1 sätestatakse, et varaline kahju

hüvitatakse rahas ning hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui

tema õigusi ei oleks rikutud. RVastS § 13 lõikes 1 sätestatakse aga, et hüvitise suuruse

määramisel arvestatakse kahju tekkimise ettenägematust, objektiivseid takistusi kahju

ärahoidmisel, õiguste rikkumise raskust, eraõiguses sätestatud piiranguid seoses kannatanu

osaga kahju tekitamisel ning muid asjaolusid, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies

ulatuses oleks ebaõiglane.

19. Eeltoodust tulenevalt on kahju hüvitamise eelduseks esiteks kahju tekkimine, teiseks

avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus, nendevaheline põhjuslik seos ning kahju

hüvitamist välistavate asjaolude puudumine. Kuigi vastustaja on avaliku võimu kandja, kes

täidab talle seadusest tulenevat avalik-õiguslikku ülesannet (vangistuse täideviimine), on

kohtu hinnangul kahju hüvitamise nõude eeldused käesolevas asjas täitmata. Kohus on

eelnevalt selgitanud, et Tallinna Vangla tegevus ei ole olnud õigusvastane.

20. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja pole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Kaebaja vabastati kaebuse

esitamise eest nõutavast riigilõivust Tartu Halduskohtu 20. novembri 2015. a määrusega (tl-d

35-37). HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama

menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud

riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jääb riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja määrusega

vabastas, Eesti Vabariigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Palm

kohtunik

5(5)