1-15-949/16 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 15.aprill 2016, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-15-949 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja

Prokurör

Ain Tali

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid G.F vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

G.F, i.k. XXX, kannab karistust

Viru Vanglas, elukoht vabanemisel xxxx : Karistuse kandmise algus 08.09.2014 ja lõpp 08.09.2017.

Kohtuasja läbivaatamise aeg 05.04.2016, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Jätta enne tähtaega G.F vangistusest tingimisi vabastamata.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse väljatrükk ja prokurörile. saata Viru Vanglale, G.F-ile

Asjaolud

Viru Vangla esitas 14.03.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G.F vangistusest tingim

isi enne tähtaega vabastamiseks.

G.F

otsusega on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 25.02.2015

kokkuleppemenetluses

Ka ja rS § 121 ning § 200 lg 1 järgi KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus

talle karistuseks lg 2 alusel

2 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 65 suurendas kohus mõistetud

karistust 09.08.2013 Tartu

. 6 kuud Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o vangistust,

liitkaristuseks 3 aasta võrra ja mõistis lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks t vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestas kohus eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka ning luges karistuse kandmise alguseks 08.09.2014.

Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta

Viru Vangla kinnipeetava vabastamist. tingimisi ennetähtaegset

Kohtuistung

G.F taotles . on ta enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist Kinnipeetava sõnul

muutunud väga seaduskuulekaks, vabanedes tahab elama asuda sotsiaalkorterisse ja õppima minna xxxx ning registreeruda Töötukassas Selgitas, et elus oli emotsionaalselt väga raske aeg, .

isa suri, ema hakkas jooma ja kuskilt tuge saada ei olnud ja ta ei osanud tuda kui teistmoodi käi agressiivselt. Kinnitas, et ema enam ei joo, ise narkootikume ei tarbi, alkoholiga probleeme ei ole ja tal on olemas tugiisik, kelle poole saab muredega pöörduda.

Prokurör ei toetanud G.F vabastamist tingimisi ennetähtaega ja märkis, et varasematest karistustest ei ole kinnipeetav järeldusi teinud, lisaks on tal

distsiplinaarkartistust. Ka tahab isik elama asuda ema juurde, kelle suhtes ta on vägivalda tarvitanud ja teda röövinud, seega ei saa olla kindel, et alkoholi tarvitades ei pane ta toime uusi sarna

seid kuritegusid. Prokurör palus kohtul jätta taotlus rahuldamata ja kinnipeetavat ennetähtaega tingimisi mitte vabastada. Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud asja materjalide ning kinnipeetava j leidis, et ga ära kuulanud a prokuröri, taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

G.F ei ole olnud seaduskuulekas: tal on kaks kehtiv käitumine vanglas at

distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul tingimus täitmata on see . Kui

süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas.

Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Kuritegude dünaamika on muutunud ohtlikumaks, lisandunud on vägivald ja röövimine. Soodusteguriks on impulsiivne käitumine ja alkoholi tarvitamine.

Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et vabanemisjär kinnipeetav asuks gselt elama

ema juurde sotsiaalkorterisse, seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks.

Positiivseks ja mitte vähetähtsaks peab kohus ka toetava sotsiaalvõrgustiku olemasolu:

kinnipeetavat ootab vabaduses peale . Ema on valmis poega vabanemisel ema ka veel täditütar

materiaalselt ja moraalselt toetama. Samuti on G.F suunatud tugiisiku teenusele. Seega on kinnipeetaval vabanemise korral olemas toetav lähisuhtevõrgustik.

Samas ei saa märkimata jätta vabaduses suhtles G.F lähikonnas elavate

, et

kriminaalkorras karistatud isikutega ning ema sõnul oli nende poolt mõjutatav. Kohus on seisukohal, et kriminaalse taustaga isikutega edasine suhtlemine ei soodusta kinnipeetava taasühiskonnastumist.

Kinnipeetaval puudub vabanedes töökoht. Isikul on ka vähene haridus ja puudub eriala, aga samuti puudub tal kogemus ja - töö harjumus, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline. Olukorras, kus kinnipeetava ema on kodune ja 80% ulatuses töövõimetuspensionär, ei ole töökoha puudumisel kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õig G.F on raske puude tõttu võimalik küll taotleda endale pensioni ja ustatud. sotsiaaltoetuse määramist, kuid kohus on seisukohal, et sellest ei piisa olukorras, kus isikul on tasumata võlgnevusi ning ta on tööealine ning võimeline. -

Positiivseks loeb kohus asjaolu, et kinnipeetav on vanglas läbinud sotsiaalprogrammid „Õige hetk osales kunstiteraapias ja “ ja „Agressiivsuse asendamise treening“, on hõivatud

majandustöödel. Samuti on isik regulaarselt viibinud vestlustel psühholoogi ja psühhiaatri juures, seega on G.F vangistuses viibitud aega kasutanud otstarbekalt.

Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 4

9%

ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jook sul 59%. Ohustatud on

ühiskond tervikuna või . Oht b realiseeruda siis, kui isik kuritarvitab alkoholi, on kriminaalselt käituva grupi mõju all, esineb konfliktsituatsioon ja/või esinevad majanduslikud raskused. Majanduslike raskuste saabumine on kohtu hinnangul aga tõenäoline, kuna pere majanduslik olukord on keeruline

ja toimetulek valla sotsiaaltöötaja hinnangul problemaatiline.

Vangla iseloomustuse kohaselt tegutseb kinnipeetav hetkeemotsioonide mõjul, ei mõtle tagajärgedele, probleemide lahendamise oskus puudulik, osaliselt õigustab oma tegusid, on on

omandanud kuritegeliku käitumisviisi. G.F on vähene analüüsioskus, madal kõlbelise ja vaimse arengu tase, agressiivsus konfliktide lahendamisel ning puudub positiivne eeskuju perekonnas.

Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusel ning pani katseajal toime uue kuriteo.

Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita.

Kohus on ka seisukohal, et G.F puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Kohus märgib, et kontrollitud keskkonnas käitumises küll märgata selle on kinnipeetava

mõningast paranemist, kuid seda ei saa pidada piisavaks järeldamaks isiku muutumist. Jätkates karistuse kandmist vanglas on süüdimõistetul võimalik tõestada, et positiivsed muutused on püsivad ja tagasilangusi ei esine.

Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristel Vedro Kohtunik