4-16-1079/8 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

14. aprill 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Väärteoasja number

4-16-1079

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 17. märtsi 2016. a

määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Menetlusalune isik Viktor Pankov (isikukood

37502162214), määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 17. märtsi 2016. a määrus muutmata ja Viktor Pankovi

määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määrus on lõplik ega kuulu edasikaebamisele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna 12. oktoobri 2015. a otsusega

tunnistati Viktor Pankov süüdi LS § 201 lg 1 ja § 224 lg 2 järgi ja karistati rahatrahviga 300 trahviühiku ulatuses

ehk summas 1200 eurot. Otsus jõustus 30. oktoobril 2015.

2. Kohtutäiturite infosüsteemist nähtub, et V. Pankovi suhtes on algatatud täitemenetlus Politsei- ja

Piirivalveameti 12. oktoobri 2015. a otsuse alusel rahatrahvi sissenõudmiseks. Nõude sisuks on rahatrahv

summas 1200 eurot, kohtutäituri tasu summas 307,80 eurot, menetluse algatamise tasu summas 19,16 eurot ja

täitekulu summas 1,48 eurot. Nõue on osaliselt rahuldatud. Nõude jääk on 1000 eurot. Täitemenetlus on

kohtutäitur Krista Järveti menetluses. Täiteasja nr 167/2015/1498.

3. 2. märtsil 2016 esitas V. Pankov kohtule taotluse Politsei- ja Piirivalveameti 12. oktoobri 2015. a otsusega

väärteoasjas nr 233015005761 välja mõistetud rahatrahvi täitmisele pööramisest loobumiseks KrMS § 418 lg 1 p

1 alusel. V. Pankov kannab alates 14. septembrist 2015 karistust Tallinna Vanglas. Harju Maakohus pööras 21.

septembri 2015. a määrusega täitmisele Harju Maakohtu 28. juuni 2013. a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt

ärakantud karistuse 6 kuud 22 päeva vangistust.

4. Viru Maakohtu 17. märtsi 2016. a määrusega jäeti V. Pankovi taotlus rahatrahvi täitmisele pööramisest

loobumiseks rahuldamata.

4.1

VTMS § 212 lg 1 kohaselt lahendab VTMS 17. peatükis reguleerimata küsimused ja muud kohtuvälise

menetleja lahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused maakohtu kohtunik oma määrusega

menetlusosalisi kohtusse kutsumata kirjalikus menetluses. V. Pankov oli politsei otsusega karistatud rahatrahviga

summas 1200 eurot. Ta tasus rahatrahvi osaliselt summas 200 eurot. Tasumata on rahatrahv summas 1000 eurot.

Alustatud on täitemenetlust. Harju Maakohus pööras V. Pankovile Harju Maakohtu 28. juuni 2013. a otsusega

mõistetud karistuse 6 kuud 22 päeva vangistust täitmisele. Karistuse algus 14. september 2015 ja lõpp 5. aprill

2016.

4.2

VTMS § 2 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades

väärteomenetluse erisusi, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Seaduse sellisest sõnastusest

lähtuvalt tuleb väärteomenetluse raames mingi menetlustoimingu tegemisel kõigepealt vastata küsimusele, kas

seda toimingut on väärteomenetluse seadustikus reguleeritud. Kui väärteomenetluse seadustikus regulatsioon

puudub, tohib kriminaalmenetluse seaduses sätestatust hälbida vaid väärteomenetluse erisustele tuginevalt. Kuna

väärteomenetluse seadustik reguleerib lahendi täitmisele pööramist ja täitmist, mis on kajastatud VTMS §-des

202–2071, siis kohtul ei ole põhjust pöörduda kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud rahalise karistuse

täitmisele pööramisest loobumise kohta käivate normide juurde. Väärteomenetluse seadustik ei näe ette

võimalust rahatrahvi täitmisele pööramisest loobumiseks. Seega tuleb V. Pankovi taotlus jätta rahuldamata.

5. V. Pankov esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja enda vabastamist

rahatrahvi maksmise kohustusest.

5.1

Kohus leidis oma määruses, et V. Pankov tugines oma taotluses ekslikult kriminaalmenetluse

seadustikule, kuigi trahv oli mõistetud tsiviilprotsessi norme järgides. Selline kohtu põhjendus ei ole õige, sest

kohus juhindus taotlust lahendades tsiviilprotsessi seadusest, mis ei reguleeri trahvidesse puutuvat, ning

ignoreeris kriminaalmenetluse seadustikku. Selline seadusega manipuleerimine on jäme rikkumine.

5.2

Veel leidis kohus, et V. Pankov on ilma raskusteta võimeline tasuma 1200 eurot. Sellist järeldust tehes ei

ole kohus arvestanud, et V. Pankov elab Ida-Virumaal, kus keskmine palk on Tallinnaga võrreldes madalam.

1200 euro suurust summat võib V. Pankov olla sunnitud tasuma mitme aasta jooksul. Tänase seisuga on V.

Pankovi vastu esitatud nõue alimentide võlgnevuse eest summas 10 000 eurot. Kuna elatis arvestatakse maha

esimeses järjekorras, siis kahtleb V. Pankov sügavalt, et jõuab rahatrahvi enne selle aegumist tasuma asuda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus, tutvunud vaidlustatava maakohtu määruse ja selle peale esitatud

kaebusega, leiab, et V. Pankovi kaebuse rahuldamiseks puudub alus ning seetõttu jääb kaebus

tagajärjetuks. Oma seisukohta põhjendab kohus järgmiselt.

7. Ehkki ringkonnakohus jagab maakohtu lõppjäreldust jätta V. Pankovi taotlus rahatrahvi

täitmisele pööramisest loobumiseks rahuldamata, ei nõustu kohus maakohtu määruses esitatud

põhjendustega. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on maakohus asunud alusetult seisukohale, et

KrMS § 418, mis reguleerib rahalise karistuse täitmisele pööramisest loobumist, ei ole

väärteomenetluses kohaldatav. Maakohus on õigesti tuvastanud, et väärteomenetluse

seadustik kõnealust küsimust ei reguleeri. VTMS §-s 204 on küll reguleeritud kohtuvälise

menetleja otsusega määratud ja kohtuotsusega mõistetud rahatrahvi täitmisele pööramine

(analoogselt KrMS §-ga 417, mis käsitleb rahalise karistuse täitmisele pööramist ja täitmist),

kuid KrMS §-ga 418 analoogne norm, mis annaks aluse rahatrahvi täitmisele pööramisest

loobumiseks, väärteomenetluse seadustikus puudub. Seejärel on kohus õigesti viidanud

VTMS §-le 2, mille kohaselt, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti,

kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse

erisusi, kuid teinud sellest väära järelduse, mille kohaselt kõnealusel juhul alust

kriminaalmenetluse regulatsiooni poole pöördumiseks ei ole. Ringkonnakohtu hinnangul on

tegemist just VTMS §-s 2 kirjeldatud olukorraga, kus väärteomenetluse seadustik ei sisalda

rahatrahvi täitmisele pööramisest loobumise kohta kriminaalmenetlusest lahknevat

regulatsiooni, mistõttu kuuluvad kohaldamisele kriminaalmenetluse sätted. Seega tulnuks

maakohtul V. Pankovi taotlust KrMS § 418 lg 1 p 1 alusel sisuliselt lahendada.

8. KrMS § 418 lg 1 p 1 järgi võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik

määrusega loobuda rahalise karistuse täitmisele pööramisest, kui süüdimõistetut on karistatud

vangistusega teises kriminaalasjas ja vangistus on pööratud täitmisele. Õiguskirjanduses on

leitud, et rahalise karistuse täitmisele pööramisest loobumine nimetatud alusel on põhjendatav

asjaoluga, et sel juhul võib süüdlase puhul eeldada karistuse eesmärkide saavutamist reaalse

vangistuse kui raskema karistuse ärakandmise kaudu. Täiendavalt arvestab säte ka sellega, et

vangistuse täideviimise kestel on süüdlase võimalused teenida rahalise karistuse tasumiseks

vajalikku sissetulekut piiratud (vt Eerik Kergandberg ja Priit Pikamäe (koost).

Kriminaalmenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2012, § 418

komm 5.2).

9. Kõnealuses asjas pööras Harju Maakohus 21. septembri 2015. a määrusega täitmisele

V. Pankovile Harju Maakohtu 28. juuni 2013. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata

osa, s.o 6 kuud 22 päeva vangistust. V. Pankov alustas karistuse kandmist 14. septembril 2015

ja tema karistusaeg täitus 5. aprillil 2016. Arvestades, et V. Pankovi vanglakaristus oli

küllaltki lühiajaline, samuti seda, et praeguseks ajaks on ta vangistusest vabanenud, ei esine

ringkonnakohtu hinnangul aluseid KrMS § 418 lg 1 p 1 kohaldamiseks ja V. Pankovile

määratud rahatrahvi täitmisele pööramisest loobumiseks. V. Pankov viibib vabaduses ning

seega ei esine tal vangistusest tingitud takistust rahatrahvi tasumiseks. Samuti puudub kohtul

alus eeldada, et suhteliselt lühikese vangistuse kandmisega oleks realiseerunud ka V.

Pankovile väärteomenetluses kohaldatud karistuse eesmärgid.

10. Eeltoodust lähtudes ning juhindudes VTMS § 196 lg-st 2 jätab ringkonnakohus

maakohtu määruse muutmata ja V. Pankovi määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/

Tartu Ringkonnakohtu kohtunik

Aarne Sarjas