3-16-414/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 14. aprill 2016, Jõhvi Kohtuasja number 3-16-414 Kohtuasi OÜ Vollmond kaebus Maksuja Tolliameti 30.11.2015 korralduse nr 12.2-3/032120-6 tühistamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: OÜ Vollmond, esindaja Rene Varul Vastustaja: Maksuja Tolliamet, esindaja Jane Meinson Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Vollmond kaebus täies ulatuses rahuldamata.

2. Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 16.05.2016. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 30.11.2015 on Maksuja Tolliamet (edaspidi vastustaja) koostanud korralduse nr 12.2-3/032120-

6 (tl 4-5), millega teatati AS Jetoil käibeja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrollimisest perioodil jaanuar kuni märts 2015 ning kohustati OÜ-t Vollmond (edaspidi kaebaja) andma hiljemalt 9 kalendripäeva jooksul teavet ja esitama dokumente, millised samas kohe kaheksas punktis ka üles loeti. 26.01.2015 vaideotsusega nr 6-1/3155-2 (tl 6-7) jäeti korralduse kehtetuks tunnistamise nõudega vaie rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2. 25.02.2016 koostatud kaebuses (tl 2-3) palus kaebaja, et kohus tühistaks tema suhtes 30.11.2015 tehtud korralduse nr 12.2-3/032120-6. Ta leidis, et korraldus on õigusvastane, kuna ei vasta HMS §

54 kriteeriumidele ning on liiga abstraktne ja põhjendamata. Oma niisugust arvamust põhjendas ta väidetega, et maksuhaldur peab enne kolmandalt isikult teabe nõudmist püüdma saada seda maksukohustuslaselt, proportsionaalsuse põhimõttest lähtuvalt pole kolmandate isikute ülemäärane tülitamine võõrastes maksuasjades lubatud ning lisas, et on kinnitanud kütusemüükide toimumist, kõik muud andmed on võimalik saada AS-i Jetoil käest ja pole arusaadav, miks peaks koguma neid dubleerivalt. Veel leidis kaebaja, et tema kütusesoetusi puudutavad küsimused ja dokumendinõuded ei ole nimetatud aktsiaseltsi maksukontrollis asjakohased ja põhjendatud ning nende küsimine jätab mulje varjatud kujul kontrolli teostamisest tema enda suhtes.

3. Vastustaja kirjalikus vastuses (tl 12-14) peeti vaidlustatud korraldust õiguspäraseks, paluti kaebus rahuldamata jätta ning märgiti maksukorralduse seaduse erinevatele sätetele osundades, et maksuhalduril on teabe nõudmiseks lai kaalutlusruum. Vastuseks kaebaja väidetele leiti, et korraldus vastab maksuhalduri haldusakti kohta kehtestatud nõuetele, on piisavalt põhjendatud ja peaks olema keskmisele inimesele mõistliku pingutusega arusaadav. Seejuures selgitati, et teave võimaldab välja selgitada, millises koguses ja mis hinnaga AS Jetoil diislikütust tegelikult ostis, sest tehingute osapoolte andmed tehingusummade kohta on märkimisväärselt erinevad ja ainuüksi kaebaja paljasõnalisest kinnitusest kütusemüükide toimumisest ei piisa. Ka kütuse päritolu kohta esitatud küsimusi peeti asjakohasteks ning väideti, et alles nõutud teabe ja dokumentide varem saadutega võrdlemisel on võimalik võtta seisukoht maksuarvestuse korrektsuse osas. Veel väideti, et kui maksustamise seisukohalt vajalike asjaolude kindlakstegemiseks valdab dokumente ainult kolmas isik, on tema poole pöördumine õigustatud. Korralduse väidetava abstraktsuse osas viidati maksusaladuse kaitsmise kohustusele ning märgiti, et kolmas isik ei saagi eeldada, et maksuhaldur talle kõik asjaolud detailselt avaldab.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Käesolevas asjas on vaja lahendada küsimused, kas vastustajal olid olemas piisavad alused, et kohustada kaebajat esitama teavet ja dokumente teise äriühingu maksumenetluse tarbeks ning kas sellekohane haldusakt vastab seadusest tulenevatele nõuetele.

5. MKS § 11 lg 1 kohaselt lasub maksuhalduril uurimiskohustus, mille kohaselt peab ta maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusummade määramisel arvestama kõiki asjas tähendust omavaid asjaolusid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. MKS § 11 lg 2 sätestatuga on talle selleks antud lai kaalutlusõigus otsustamaks kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, nende liigi ja ulatuse ning otsustamiseks kogutavate tõendite vajalikkuse üle. Maksukohustuslasele, tema äripartneritele ega ühelegi muule isikule pole seaduseandja ette näinud õigust otsustada selle üle, millised toimingud või tõendid on konkreetses maksuasjas asjakohased ja vajalikud ning millised seda pole. Maksuhalduri õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks teavet ja dokumente lisaks kontrollitavale isikule ka kolmandatelt isikutelt, on kehtestatud MKS §

61 lg-s 1 ja § 62 lg-s 1. Esimesena osundatu kohaselt vabaneb kolmas isik andmete esitamise kohustusest üksnes juhul, kui tal on seadusest tulenev õigus seda teha. Vastavad juhud on ammendavalt üles loetud MKS § 64 lg 1 seitsmes punktis ning kaebajat on sellekohasest õigusest korralduses ka teavitatud. Tema puhul saaks kõne alla tulla ainult punktis kuus nimetatu, kuid ta ise pole sellele tuginenud ega väitnud, et ei saa maksuhalduri küsimustele vastata, sest see tähendaks enda õigusrikkumises süüdi tunnistamist.

6. MKS § 61 lg 2 näeb maksuhaldurile ette, kohustuse pöörduda maksukohustuslase poole enne, kui ta hakkab teavet nõudma kolmandalt isikult. Samas ei välista see kohustus aga otse kolmanda isiku poole pöördumist siis, kui maksuhaldur tahab kinnitust maksukohustuslase väidetele või kui tal on vaja asja õigeks lahendamiseks niisugust teavet, mida maksukohustuslasel olla ei saa. Vaidlustatud korralduse viited kontrollitava äriühingu maksumenetluses saadud dokumentide sisule lubavad selgelt järeldada, et antud juhul on vastustaja eelnimetatud nõuet järginud. Kuna nende dokumentide ja kaebaja vastava perioodi maksudeklaratsioonide andmed polnud kooskõlas, on igati põhjendatud, et tekkis vajadus täiendavate andmete ja dokumentide küsimiseks just kaebajalt. Käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimisel omavad tähtsust ka kauba päritolu ja liikumisega seonduvad asjaolud. Seetõttu võib varasemate tehingutega seotud teave olla vajalik ning selle nõudmist pole põhjust pidada kaebaja ülemääraseks tülitamiseks ega tema suhtes varjatud maksukontrolli läbiviimiseks.

7. Kaalutlusõiguse alusel langetatava otsustuse kohtuliku kontrollimise võimalused on piiratud. HKMS § 158 lg 3 tulenevalt saab kohus uurida üksnes seda, kas vastava haldusakti õiguspärasuse eeldused on täidetud ning diskretsiooni piirid, eesmärk ja õiguse üldtunnustatud põhimõtted järgitud, kuid otsustatu sisulise otstarbekuse hindamise õigus tal puudub. Haldusakti õiguspärasuse üldised eeldused on kehtestatud HMS §-s 54. Need nõuavad, et see oleks antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtinud õiguse alusel, sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vorminõuetega vastavuses. Kolmandalt isikult teabe ja dokumentide saamiseks antava haldusakti täpsemad nõuded sisalduvad MKS § 61 lg-s 3 ja § 62 lg-s 4. Neis sätestatu kohaselt tuleb vormistada MKS § 46 sätestatud nõuetele vastav kirjalik korraldus, milles peab olema märgitud selle maksukohustuslase andmed, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse ning kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. Vaidlusalune korraldus vastab neile nõuetele, sest selles on olemas kõik MKS § 46 lg-s 3 loetletud andmed, selgelt on ära nimetatud see äriühing, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse ning piisava arusaadavusega on põhjendatud ka seda, miks on teabe küsimine kaebajalt vajalik. Kuna maksumenetluses saadud andmed kontrollitava perioodi tehingute mahu ja rahalise suuruse kohta erinesid oluliselt neist, millised olid kirjas tema tehingupartneri käibedeklaratsioonidel, on igati mõistetav, et asja täielikuks ja õigeks lahendamiseks tahtis maksuhaldur saada täiendavat teavet. Kohtule esitatust ei nähtu ka seda, et saaks esineda haldusakti õiguspärasuse üldiste eelduste rikkumist. Kaebaja on küll viidanud neid sisaldavale seadusesättele, kuid pole oma etteheidet vähimalgi määral täpsustanud ega põhjendanud.

8. Eeltoodud järeldustel jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata ning kaebaja poolt kaebuse esitamise eest tasutud 15 euro suurune riigilõiv HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad tema võimalikud kulutused HKMS § 109 lg-st 1 tulenevalt hüvitamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane