1-14-6663/55 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

14. aprill 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-6663

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 23. märtsi 2016. a

määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata

jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Tõnu Taiki (isikukood 36909240431)

kaitsja advokaat Heiki Kuningas, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 23. märtsi 2016. a määrus muutmata ja Tõnu Taiki kaitsja

advokaat Heiki Kuninga määruskaebus rahuldamata.

2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt

Advokaadibüroo Objartel & Partnerid kaudu 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot)

advokaat Heiki Kuningale määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

3. Mõista Tõnu Taikilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Heiki Kuninga

poolt osutatud õigusabi eest 96 eurot riigituludesse.

4. Tõnu Taikil tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a

EE873300333499990003, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a

EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE502200221014193355. Maksekorraldusele

märkida viitenumber 99914700006388 ja selgitus „Tõnu Taik 1-14-6663 menetluskulud“.

5. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud

määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 11. augusti 2014. a otsusega tunnistati Tõnu Taik süüdi KarS § 424

järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 kuud vangistust ning mida vähendati KrMS § 238

lg 2 alusel 1/3 võrra. KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu

24. oktoobri 2012. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. T. Taikile mõisteti

lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 2 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 50 lg 1 p-le 1 võeti

T. Taikilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Kohtuotsusega määrati, et T. Taikile

Pärnu Maakohtu 5. novembri 2013. a otsusega mõistetud karistus viiakse täide iseseisvalt.

Kohtuotsus jõustus Riigikohtu 3. veebruari 2015. a määrusega. Kinnipeetava karistusaeg algas

9. augustil 2014 ja lõpeb 9. oktoobril 2016. Võimalus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks

vabanemiseks avanes tal 2. jaanuaril 2016.

2. Tartu Maakohtu 23. märtsi 2016. a määrusega jäeti T. Taik vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt vabastamata.

2.1

T. Taiki on kriminaalkorras karistatud kolmel korral ja reaalset vangistust kannab ta teist

korda. Varasemalt on T. Taiki karistatud seksuaalse enesemääramise vastaste süütegude

toimepanemise eest ja alaealise kallutamise eest alkoholi tarvitamisele. Lisaks on T. Taiki

varasemalt karistatud mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest. Käesoleval ajal kannab ta

samuti karistust kuriteo eest, mille eest on teda ka varem karistatud – mootorsõiduki juhtimise

eest alkoholijoobes. Kuriteo, mille eest T. Taik käesoleval ajal karistust kannab, on ta toime

pannud katseajal, rikkudes talle pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi.

2.2

T. Taikile on mõistetud eriliigilisi karistusi, sealhulgas šokivangistust ja rahalist

karistust. Vaatamata varasemalt mõistetud eriliigilistele karistustele, ei teinud T. Taik neist

vajalikke järeldusi ega muutnud väljakujunenud tegutsemismustreid. T. Taik mõisteti süüdi

Harju Maakohtu 24. oktoobri 2012. a otsusega raskete kuritegude eest ja talle määrati

šokivangistus. Ülejäänud osa mõistetud karistusest jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata.

Katseajal pani T. Taik toime uue kuriteo (alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise) ja teda

karistati rahalise karistusega. T. Taik ei teinud ka eelnevast järeldusi, kuna pani samalaadse

kuriteo toime taaskord katseajal. Seega rikkus T. Taik korduvalt katseaja tingimusi. Kohtu

arvates on oluline ka see, et Harju Maakohtu 24. oktoobri 2012. a otsusega määrati T. Taikile

lisakohustuseks mitte tarvitada alkoholi ja Harju Maakohtu 8. juuli 2013. a määrusega

lisakohustuseks läbida alkoholisõltuvusalane konsultatsioon ja vajadusel ambulatoorne ravi.

Määratud lisakohustused ei hoidnud T. Taiki uute kuritegude toimepanemisest. T. Taiki

hoolimatut ja ükskõikset suhtumist talle mõistetud karistustesse ja õiguskorda üldiselt näitab

tema varasem elukäik. T. Taik on korduvalt jätnud kasutamata talle antud võimalused

tõestada, et ta on suuteline täitma määratud nõudeid ja kohustusi ning kandma karistust

vabaduses. Kuna tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral tuleb süüdimõistetul samuti

alluda kriminaalhoolduse järelevalvele ja täita erinevaid kohustusi, puudub kohtul

veendumus, et T. Taik oleks sel korral suuteline katseaja koos kõigi nõuete ja kohustustega

edukalt läbima.

2.3

Vangistuse jooksul on T. Taik läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja osalenud

vanglas majandustöödel. Asjaolu, et T. Taikil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused,

kinnitab, et ta on suuteline vastava tahte korral oma korda eiravat käitumist muutma.

Vabanemise korral on T. Taikil kindel elukoht ema juures ja lähedaste toetus. T. Taikil on

tasumata nõudeid 3471 eurot ja ülalpidamist vajavad alaealised lapsed. Garanteeritud töökoht

T. Taikil aga puudub. Süüdimõistetu peab küll võimalikuks autopesulas või

toitlustusettevõttes tööle asuda, kuid ühtegi vastavat garantiikirja kohtule esitatud ei ole.

2.4

Kohtu hinnangul on peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks T. Taikil esinev

alkoholisõltuvus. Kuigi T. Taik on enda sõnul aru saanud vajadusest alkoholi tarvitamisest

loobuda, ei ole kohus veendunud, et riskid T. Taiki tagasilanguseks oleks minimaalsed. T. Taik

on selgitanud, et ta on varasemalt üritanud alkoholisõltuvusest vabaneda, kuid edutult. Kohtu

hinnangul nõuab senise eluviisi muutmine T. Taikilt äärmiselt suurt motivatsiooni ja tahet.

Käesoleval juhul ei ole kohus veendunud, et T. Taik on suuteline oma senist eluviisi muutma

ja seda vaatamata vangistuses läbitud sotsiaalprogrammile.

3. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse T. Taiki kaitsja, kes taotleb määruse tühistamist

ja T. Taiki vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

3.1

T. Taiki vangistusest ennetähtaegse vabastamise küsimust arutas kohus 9. juunil 2015.

Sel korral pidas maakohus vajalikuks pakutavates programmides osalemist ja käitumist ilma

rikkumisi toime panemata. Praeguseks ajaks on T. Taik esmakordselt läbinud

sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Distsipliinirikkumisi esinenud ei ole. See tähendab, et

maakohtu eelmises määruses märgitud eeldus tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks

on täidetud. Maakohtu uue määruse põhjal jääb ebaselgeks, mida saab T. Taik veel teha, et

anda alust enda ennetähtaegseks vabastamiseks.

3.2

Tuginemine isiku varasemale elukäigule ja selle rõhutamine ei ole põhjendatud. Aluseks

tuleb võtta kinnipeetava käitumine käesoleval ajal. Eelmise kohtuistungi toimumise ajaga

võrreldes on T. Taiki käitumises toimunud olulised muutused. Seega tuleb esmalt analüüsida

ja võrrelda T. Taiki käitumist eelmise istungi toimumise ajal ning käesoleval ajal. Maakohus

on küll viidanud sotsiaalprogrammi läbimisele, kuid ei ole analüüsinud selle mõju ega

tagajärgi kinnipeetavale. Vangla iseloomustusest nähtub, et T. Taik on huvitatud ja võimeline

uusi teadmisi omandama, tajub võimalusi ja ohte adekvaatselt. Kohtuistungil kinnitas T. Taik,

et sotsiaalprogramm aitas teda ja ta teab, kuidas käituda õiguskuulekalt. Vangla iseloomustuse

kohaselt oli T. Taiki probleemiks oskamatus leida lahendusi oma probleemidele. Läbitud

sotsiaalprogrammi üheks eesmärgiks oli alkoholiprobleemide lahendamine. Tähelepanu

väärib, et maakohus on samuti teinud järelduse, et T. Taik on vastava tahte korral võimeline

oma käitumist kontrollima. Ülaltoodust nähtub, et T. Taik on omandanud oskuse lahendada

muu hulgas ka alkoholiprobleemi. Seega puudub alus arvata, et see oleks käesoleval ajal

jätkuvalt probleemiks.

3.3

Maakohus tugineb määruses T. Taiki varasemale käitumisele, arvestamata seda, et

oskuste ja teadmiste puudumise tõttu ei olnud T. Taik võimeline oma eluga õiguskuulekalt

hakkama saama. Olukorras kus T. Taik on omandanud vajalikud teadmised ja oskused, on ta

võimeline käituma õiguskuulekalt. Seda on ta ka oma käitumisega vangistuses kinnitanud.

See viitab T. Taiki positiivsetele hoiakutele ja tema käitumise olulisele muutumisele

positiivses suunas. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tuleb hinnata kuriteo

raskust ja selle toimepanemise asjaolusid, mille eest isik karistust kannab. T. Taik selgitas

kohtuistungil, et õigusrikkumine seisnes ebakaines olekus auto lükkamises. Liiklusseaduse

mõistes on selline tegu käsitletav sõiduki juhtimisena, kuid oma olemuselt on tegu väheohtlik.

Seetõttu ei ole rõhuasetus toimepandud kuriteole põhjendatud. Mida väiksema ohtlikkusega

on toimepandud tegu, seda väiksem on ka süüdlasest tulenev oht.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu

seisukohaga ja leiab samuti, et T. Taiki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei

ole põhjendatud. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele selgitab ringkonnakohus

järgnevat.

5. Määruskaebuses leiab kaitsja, et maakohus ei ole T. Taiki vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt vabastamata jättes hinnanud kõiki asjaolusid kogumis, mistõttu kohtumäärus

ei ole põhjendatud. Kaitsja hinnangul omistas kohus liigset tähtsust T. Taiki varasemale

käitumisele ja toimepandud kuriteole, jättes analüüsimata T. Taiki läbitud sotsiaalprogrammi

mõju tema käitumisele. Ringkonnakohus nende kaitsja etteheidetega ei nõustu.

6. Määruskaebuses on kaitsja tuginenud Tartu Maakohtu 9. juuni 2015. a määrusele,

millega kohus jättis T. Taiki vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla

vabastamata. Kohus leidis sel korral, et kuna T. Taiki suhtes ei olnud veel koostatud

individuaalset täitmiskava, tuli tal vangistust edasi kanda ning kuriteoriskide maandamiseks

osaleda pakutavates sotsiaalprogrammides. Kaitsja on teinud sellest meelevaldse järelduse,

mille kohaselt oli sotsiaalprogrammi läbimine käsitatav T. Taiki ennetähtaegse vabastamise

eeltingimusena, mille täidetuse korral pidanuks kohus ennetähtaegse vabastamise küsimuse

uuel arutamisel T. Taiki tingimata vabastama. Selline seisukoht ei ole 9. juuni 2015. a

määrusest tuletatav ega kooskõlas seaduses sätestatuga. Ringkonnakohus selgitab, et ka asja

uuel arutamisel tuli maakohtul hinnata kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid nende

kogumis ning selliselt ongi maakohus toiminud.

7. Väär on kaitsja väide, mille kohaselt ei ole maakohus analüüsinud läbitud

sotsiaalprogrammi mõju T. Taiki käitumisele. Kohtu jaoks ei olnud üksnes sotsiaalprogrammi

läbimine piisav, veenmaks kohut, et T. Taik on suuteline edukalt oma senist eluviisi muutma.

Seejuures võttis kohus sotsiaalprogrammi läbimise kõrval arvesse T. Taiki seni kantud

karistusaega ja tema varasemat elukäiku. Nimelt tekkis T. Taikil tema enda sõnul

alkoholisõltuvus ligikaudu seitse aastat tagasi. Selle aja jooksul on T. Taik üritanud oma

probleemist vabaneda (käinud kolm aastat tagasi Wismari haiglas ravil), kuid edutult. Kuna

T. Taiki probleem alkoholi liigtarvitamisega on olnud niivõrd pikaajaline ning ta ei ole

suutnud varem alkoholi tarvitamisest saadud ravile vaatamata loobuda, puudub ka

ringkonnakohtul usk sellesse, et nüüd läbitud sotsiaalprogramm on toonud endaga kaasa

püsiva muutuse T. Taiki käitumises ning ta ei jätka vabanedes alkoholi tarvitamist. Seega

püsib alkoholi kuritarvitamisest tingitud uute kuritegude toimepanemise oht.

8. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab

ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

9. T. Taiki kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude

hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse

koostamisele kaks tundi, mille eest taotleb ta tasu 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot).

Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23

lg-st 1, § 22 lg-st 7, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsuse

(muudetud 15. septembri 2015. a otsusega) punktidest 1, 2 ja 23 juhindudes rahuldada. Kuna

kolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud menetluskulu

KrMS § 187 lg 2 alusel T. Taiki kanda.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Tiit Lõhmus