Legislator Case Law & Legislation
1-16-2024/8 AI generated

1-16-2024/8 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Case Number 1-16-2024/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

aprill 2016 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-16-2024 (kohtueelses menetluses nr 16284000050) kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Triin Tumala Süüdistatav xxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx ; ei oma kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 424 järgi

Legislator headnote

AI generated

1-16-2024/8 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: 3.5 KrMS § 317 kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk.

Keywords

AI generated
motor vehicle expenses recovery of collection costs extortion of excessive official fees cost coverage guarantee action for price reduction monetary compensation
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja

13. aprill 2016 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-16-2024 (kohtueelses menetluses nr 16284000050) kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Triin Tumala Süüdistatav

G.M

(isikukood XXX; elukoht

xxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx ; ei oma kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 424 järgi

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada G.M (KarS)

süüdi karistusseadustiku § 424 järgi ja mõista talle

karistusena vangistus 5 (viis)

68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 12.- kuud; KarS §

14.02.2016, s.o 3 päeva mõistetud

karistusaja hulka ja lugeda G.M kandmata karistuseks vangistus 4 (neli) kuud

73 lg 1 ja lg 3

27 (kakskümmend seitse) päeva; KarS § alusel määrata, et mõistetud tus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata vangis G.M-ile katseaeg

vangistust 4 (neli) kuud 2

1 (üks) aasta ning mõistetud

7 (kakskümmend

seitse) päeva ei pöörata täitmisele, kui G.M ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu; tühistada tõkendina kohal G.M-ile datud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas:

2.1 välja mõista

645 (kuussada nelikümmend viis) eurot, riigi õigusabi G.M-ilt sundraha tasu eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) eurot 70 senti

96 (üheksakümmend kuus)

eurot riigi kasuks; menetluse kulud

määrata kriminaal

743 (seitsesada nelikümmend kolm) eurot 70 senti tasumisele ositi aasta jooksul 16. maikuust igakuise järgmiselt: 1) alates 20 a

menetluskulu osa eurot 98 senti tasumine, kuni menetluskulude

61 (kuuskümmend üks) täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; - 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele , tervikuna;

2.2 G.M-ile 56,16 eurot (s.h õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu käibemaks) jätta riigi kanda.

Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel - Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega;

3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega KrMS §

– 392 järgi -de 383 ;

3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse - kättesaadavaks ka e toimiku süsteemi vahendusel;

3.5 KrMS § 317 kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk.

ASJAOLUDE KI

RJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistus

Süüdistusest nähtuvalt mootorsõiduki juhtimise

on G.M toime pannud kuriteona

joobeseisundis selles, et tema juhtis 12.02.2016 kella 16.10 paiku KarS § 424 järgi, mis seisnes

Viljandimaal Karksi vallas Karksi-Nuia-Lilli tee 4. kilomeetril mootorsõidukit Opel Vectra registreerimismärgiga XXX XXX alkoholi joobe seisundis. G.M-i kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF 0026 mõõdeti tema poolt ühes - liitris välja hingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks tulemuseks 0,75 mg/l, seega rikkus isik oma tahtliku tegevusega LS

§ 69 lg 1 ja lg 2 p 1 sätteid. Samuti puudus isikul mootorsõiduki juhtimise

õigus.

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav o nõustunud n kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses.

Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 424 järgi vangistusega 5 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel ja karistamiseks arvata G.M 12.02.2016.a kuni 14.02.2016.a eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 3 päeva karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 kuud ja 27 päeva vangistust. a, kui G.M KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta karistus täielikult täitmisele pööramat ei pane 1 aastase katseaja kestel toime uusi tahtlikke kuritegusid.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib süüdistatava -s 239, mille kohaselt k

ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, e sõlmimine on olnud süüdistatava tõeliste tahte et kokkulepp avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS § sel lahendatavates küsi -st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemi mustes

kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamis vastavuses õiguslike kvalifikat eseme asjaolud selged, siooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3.2. P

õhjendused karistuse mõistmisel KarS § 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

4.1. Menetluskulude arvestus kululiikide järgi Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175.

4.1.1. Sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 645 eurot.

Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määrusest nr 139, millega on kehtestatud töötasu alammääraks 430 eurot kuus. 4.1.2

. Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg 2, 3 kaitsja nimetab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määramisel , kui süüdistatav ei ole Eesti Advokatuur

endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt seaduse - (RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS §

21 lg 3 kohaselt tamise alused, maksmise korra riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arves ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. septembri 2015 otsusega on kinnitatud tava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja

(edaspidi ). Korras kord on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamise ulatus ja kord. 4.1.2

.1. Riigi õigusabi kohtueelsel uurimisel

Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud G.M-i hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 152,16 eurot.

4.1.3. Muu menetluskulu

KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu 2,70 eurot. –

4.2. Menetluskulud kokku

Kriminaalmenetluses on s G.M arvestuslikult menetluskuludeks kokku: üüdistatavale sundraha 645 eurot, riigi õigusabi tasu 152,16 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot.

4.3. Menetluskulude hüvitamine KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS

§ 189 lg 2).

KrMS § 180 lg 1 üüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud kohaselt s

süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 (Tsiviilhagiga seotud menetluskulude ) sätestatud erandeid.

KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus väljamõistetavaks

G.M-ilt

menetluskuluks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 96 eurot (s.h käibemaks). õigusabi osutamis G.M-ile ega seonduv 56,16 eurot advokaadi sõidukulu

(s.h käibemaks) tuleb jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused, millised lisanduvad sisulise le

õigusabi osutamise kulud n süüdistatavat ülemääraselt ja asja ele, o kohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Arvestatud menetluskulud tulevad KrMS § 180 alusel välja mõista süüdistatavalt. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku lukorda määrata tal o menetluskulud kulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Arvestades kohtu põhjendusi menetluskuludes ja seoses süüdimõistva kohtuotsusega tuleb G.M-ilt naalmenetluse kuluna sundraha 645 riigi kasuks välja mõista krimi eurot, riigi õigusabi tasu 96 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot.

5.

Kohtu m vangistusaja arvestus uud põhjendused ja eel Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. G.M on kahtlustatavana kinni peetud 12.-14.02.2016, seega on G.M viibinud eelvangistuses 3 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik