2-16-3330/7 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(5)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number 2-16-3330 Määruse tegemise aeg ja koht 14.04.2016, Tallinn

Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ele Liiv, Indrek Soots Kohtuasi

M-SS hagi EK, Pärnu linna, RL, Eametsa Vara OÜ, JM, Horeca Service OÜ, UG, SN, AK, AL, HK, MK, AL, Perner OÜ, SL, IT, KK, ST, GS, RÕ, PR, TAKH ja UV vastu kostjate kahju hüvitamise nõudeõiguse ulatuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 02.03.2016 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M-SS määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M-SS (isikukood XXXXXXXXXX), seaduslik esindaja MS, lepinguline esindaja vandeadvokaat Heldur Otti Kostjad: 1) EK (isikukood XXXXXXXXX); 2) Pärnu linn (registrikood 75000064); 3) RL (isikukood XXXXXXXXX); 4) Eametsa Vara OÜ (registrikood 11101649); 5) JM (isikukood XXXXXXXXX); 6) Horeca Service OÜ (registrikood 10872994); 7) UG (isikukood XXXXXXXXXX); 8) SN (isikukood XXXXXXXXXX); 9) AK (isikukood XXXXXXXXXX); 10) AL (isikukood XXXXXXXXXX); 11) HK (isikukood XXXXXXXXX); 12) MK (isikukood XXXXXXXXX); 13) AL (isikukood XXXXXXXXXX); 14) Perner OÜ (registrikood 10028821); 15) SL (isikukood XXXXXXXXX); 16) IT (isikukood XXXXXXXXX); 17) KK (isikukood XXXXXXX); 18) ST (isikukood

2(5) XXXXXXXXXX); 19) GS (isikukood XXXXXXXXX); 20) RÕ (isikukood XXXXXXXXX); 21) PR (isikukood XXXXXXXXX); 22) TAKH (sünniaeg XX.XX.XXXX); 23) UV (isikukood XXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Jätta Pärnu Maakohtu 02.03.2016 määrus lõppjärelduses muutmata, muutes selle põhjendusi.

2. Jätta M-SS määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebuse menetluskulud jätta M-SS kanda.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Asjaolud

1. 01.03.2016 esitas M-SS Pärnu Maakohtule hagi EK, Pärnu linna, RL, Eametsa Vara OÜ, JM, Horeca Service OÜ, UG, SN, AK, AL, HK, MK, AL, Perner OÜ, SL, IT, KK, ST, GS, RÕ, PR, TAKH ja UV vastu, paludes kohtul tuvastada, et: 1) ühelgi kostjatest ei ole tekkinud seoses hageja poolt neile kuuluvate ehitiste süütamisega otsest varalist kahju kriminaalasjas nr 15267000292 nõutud suuruses (ulatuses); 2) hagejal ei ole tekkinud kostjate ees kahju rahalise hüvitamise kohustusi kriminaalasjas nr 15267000292 kostjate poolt nõutud suuruses (ulatuses); 3) Pärnu linnas Ringi tn 13, Lõuna tn 12a, Rüütli 51, Nikolai tn 7 ja Suur-Sepa tn 11 ehitiste süütamisega hageja poolt kostjatele tekkinud otsese varalise kahju ja sellest hagejale tulenevate kohustuste õige suurus.

2. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt süüdistatakse hagejat kriminaalasjas nr 15267000296 KarS § 203 lg 1 järgi selles, et ta süütas ajavahemikul 25.03.2015 – 07.04.2015 Pärnu linnas erinevates asupaikades kostjatele kuulunud ehitisi (kuurid, kõrvalhooned), millega tekitas neile otsest varalist kahju kokku summas 108 082,69 eurot. Hageja ei ole süüdistusaktis temale etteheidetud süütegude toimepanemist eitanud.

Kostjad esitasid kriminaalasjas kannatanutena tsiviilhagiavaldused, paludes süüdistatava(te)lt välja mõista ehitiste süütamisega tekitatud otsese varalise kahju kokku summas 108 082,69 eurot. Esitatud tsiviilhagid ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuetele, kostjad ei ole esitanud oma tsiviilhagiavaldustes või ühes nendega kostjatele tekitatud kahju suuruse kohta asjakohaseid ja lubatavaid tõendeid ega jälgitavaid põhistusi ning metoodilisi arvestusi. Mitmes tsiviilhagiavalduses ei ole isegi ära märgitud, millised asjad konkreetsel kostjal hävisid või riknesid. Tsiviilhagiavalduste põhjal ei ole võimalik kindlaks määrata kostjate kui kannatanute varalise seisundi diferentsi enne süüdistusaktis märgitud ehitiste süütamist ja pärast nende süütamist. Ei ole võimalik, et kostjatele tekkinud otsene varaline kahju on nii suur, nagu väidab iga kostja oma tsiviilhagiavalduses.

3(5)

Riigikohus on leidnud, et hagejal on tuvastushagi esitamiseks tuvastushuvi TsMS § 368 lg 1 mõttes, kui tuvastatavatest asjaoludest sõltuvad poolte õigused ja kohustused.

Maakohtu lahend

3. 02.03.2016 määrusega keeldus maakohus hagi menetlusse võtmisest, jättes menetluskulud hageja kanda.

Määruse põhjenduste kohaselt esitas hageja hagiavalduse eesmärgiga tuvastada, et kriminaalasjas esitatud tsiviilhagides märgitud ulatuses kostjatel kahju hüvitamise nõudeid ei ole. TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada tuvastushagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Praegusel juhul sõltuvad asjaoludest, mille tuvastamist hageja hagiavalduses taotleb, poolte õigused ja kohustused, kuid hagejal puudub vajadus (õiguslik huvi TsMS § 368 lg 1 tähenduses) esitada iseseisvat tuvastushagi tsiviilkohtumenetluses paralleelselt kriminaalmenetlusega.

Kohtute infosüsteemi andmetel on hagiavalduses nimetatud kriminaalasjas esitatud Pärnu Maakohtule süüdistusakt (kriminaalasi nr 1-16-718), milles hagejat süüdistatakse kuriteos ja sellega kostjatele varalise kahju tekitamises. Kohus on 01.03.2016 määrusega hageja kohtu alla andnud ning võtnud kostjate tsiviilhagid menetlusse. Kuigi kostjate tsiviilhagides ja hageja hagiavalduses esitatud nõuded on vastassuunalised, on sisuliselt tegemist samade poolte vahelise vaidlusega sama eseme kohta samal alusel. TsMS § 371 lg 1 p 5 järgi kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel.

Hageja tuvastusnõuded on sisuliselt hageja kui süüdistatava vastuväited kostjate kui kannatanute tsiviilhagidele. Kohtute infosüsteemis salvestatud kaitseaktis ongi hageja kaitsja esitanud tsiviilhagidele praeguse hagiavalduse põhjendustega identsed vastuväited. Tsiviilhagide rahuldamise eeldusena peab kohus ka kriminaalmenetluses kontrollima tsiviilhagides esitatud nõuete rahuldamise eelduseks olevate asjaolude (kahju tekkimine, põhjuslik seos kahju ja hageja toimepandu vahel, hageja teo õigusvastasus ja hageja süü) tõendatust. Seejuures tuleb kohtul muu hulgas tuvastada kahju suurus ja selle hüvitamise kohustuse ulatus. Riigikohtu praktikas on asutud seisukohale, et tsiviilhagi menetlemisel tuleb kohtul ka kriminaalmenetluses järgida TsMS § 328 lg-st 2, § 329 lg-st 3, § 351 lg-st 2 ja § 392 lg 1 p-dest 1-4 tulenevat selgitamiskohustust. Nende nõuete rikkumist loetakse kriminaalmenetluse oluliseks rikkumiseks.

Seega on hagejal võimalik tsiviilhagidele vastuväidete esitamisega kaitsta oma õigusi ja huve kriminaalmenetluses (hageja on seda õigust kaitsja kaudu asunud ka realiseerima) ning tal puudub tuvastushuvi hagiavalduses esitatud tuvastusnõuete menetlemiseks eraldi kriminaalasja ja selle raames esitatud tsiviilhagide kohtulikust menetlusest. Hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik (TsMS § 371 lg 2 p 1). Eeltoodud asjaoludel on tarbetu ja TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel ka lubamatu esitada samaaegselt kriminaalkohtumenetlusega tuvastushagi tsiviilkohtumenetluse korras kuriteoga tekitatud kahju ja selle hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks.

Määruskaebus

4. Hageja palub maakohtu määruse tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule menetlusse võtmiseks.

4(5)

Hageja ja kostjate õigused ning kohustused sõltuvad hagimenetluses tuvastatavatest kahju tekitamise, selle olemuse ja suuruse ning nende vahelise kausaalse seose asjaoludest, seda eriti olukorras, kus kriminaalasjas ei ole ühes süüdistusaktiga kohtule kannatanute (praeguses asjas kostjate) tsiviilhagiavaldusi esitatud.

Maakohus on jätnud arvesse võtmata, et kriminaalasjas ei ole ühes süüdistusaktiga kohtule kannatanute (kostjate) tsiviilhagiavaldusi tegelikult esitatud, mistõttu ei saanud maakohus kriminaalasjas nr 1-16-718 (15267000296) õiguslikult kannatanute (kostjate) tsiviilhagisid menetlusse võtta.

Maakohus on jätnud kohtumääruse põhjendamata, rikkudes TsMS § 442 lg 8. Maakohus on jätnud põhjendamata, kuidas on kostjate poolt kriminaalasjas esitatud tsiviilhagid ja praeguses asjas esitatud tuvastushagi rajatud samale alusele ning esitatud sama eseme kohta. Maakohus pole põhjendanud oma seisukohta, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik ning miks on lubamatu esitada samaaegselt kriminaalkohtumenetlusega tuvastushagi tsiviilkohtumenetluse korras kuriteoga tekitatud kahju ja selle hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, kui tsiviilkohtumenetlus tugineb üksnes eraautonoomia põhimõtetele ega sõltu õiguslikult ühestki isikust ega institutsioonist.

Menetluse edasine käik

5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 633 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

Määruse põhjendused

6. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on lõppjärelduses õige, kuid muuta tuleb selle põhjendusi.

TsMS § 368 lg 1 järgi võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi.

Käesoleval juhul on hageja esitanud kostjate vastu tuvastushagi seoses kostjate poolt hageja vastu tsiviilhagide esitamisega kriminaalasjas nr 1-16-718, mis on käesoleval ajal maakohtu menetluses. Kostjad paluvad tsiviilhagiavaldustes süüdistatavalt ehitiste süütamisega tekitatud otsese varalise kahju väljamõistmist. Hageja taotleb tuvastushagis selle tuvastamist, et kostjatel ei ole tekkinud otsest varalist kahju ja hagejal ei ole tekkinud kostjate ees kohustusi kriminaalasjas kostjate poolt nõutud suuruses (ulatuses). Lisaks taotleb hageja kostjatele tekitatud otsese varalise kahju tegeliku suuruse ja sellest hagejale tulenevate rahalise hüvitamise kohustuste õige suuruse tuvastamist.

Tegemist on vastassuunaliste nõuetega, mistõttu ei saa järeldada, et käesolev hagi on esitatud samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel asjaga, mis on juba kohtu menetluses ning seetõttu on alus hagi menetlusse võtmata jätmiseks TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel. Samuti ei ole asjakohane maakohtu põhjendus, mille kohaselt ei ole hageja õiguste rikkumine tsiviilhagide menetlemise korral hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik. Nimetatud põhjendused tuleb maakohtu määrusest välja jätta.

TsMS § 368 lg 1 ja 2 järgi võib tuvastushagi esitada ainult õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kuid sedagi ainult siis, kui hagejal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hageja nõuete menetlemisest tuleb keelduda, kuna kostjatel varalise kahju puudumine või

5(5) tekkimine kriminaalasjas nõutud suuruses, samuti selle õige suurus, on asjaoluna tuvastatav kostjate kriminaalasjas esitatud tsiviilhagide menetlemise raames. Maakohus leidis põhjendatult, et hageja väidete õigsuse korral peaks kohus kriminaalasjas jätma kostjate hagid eelduslikult rahuldamata tõendamatuse tõttu ja kui kohus kriminaalmenetluses hagid siiski rahuldab, on hagejal võimalik oma õigusi kaitsta kohtulahendi peale edasi kaevates. Maakohus on õigesti järeldanud, et hageja väited on sisulised vastuväited kostjate poolt esitatud hagidele, mida kontrollitakse käesoleval ajal maakohtu poolt menetletavas kriminaalasjas.

Määruskaebuse esitaja väitel ei ole kriminaalasjas ühes süüdistusaktiga kohtule kannatanute (praeguses asjas kostjate) tsiviilhagiavaldusi tegelikult esitatud, mistõttu ei saanud maakohus õiguslikult kannatanute tsiviilhagisid menetlusse võtta. Eeltoodud väide ei anna alust maakohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks. Kui tsiviilhagid menetluses ei oleks, tuleks hagi menetlemisest keelduda TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel, sest sellisel juhul ei oleks hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik. Sellisel juhul ei nõutaks hagejalt kriminaalasjas tsiviilhagi raames kahju ja hageja nõudeid poleks võimalik rahuldada. Kui tsiviilhagid on kriminaalasja raames ebaõigesti menetlusse võetud, on hagejal võimalik nimetatut vaidlustada kohtulahendi peale edasi kaevates.

Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud määruskaebuse esitaja kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus kulude suurust kindlaks ei määra.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Ele Liiv Indrek Soots