1-16-2470/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTU OTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

14.04.2016 kohtumaja Jõhvi Kriminaalasja number 1-16-2470 (16233000340) Kohtunik Anne PALMISTE Prokurör Ragnar PLISTKIN Kriminaalasi

T süüdist .G

us

Karistusseadustiku

§424 järgi

k

äskmenetluses Süüdistatav T. G

sünd. , isikukood , Eesti XXX XXX

Vabariigi kodanik, keskharidus, emakeel vene keel, elukoht xxx, xxx, varem kriminaalkorras töökoht karistamata

Tõkend – –

elukohast lahkumise keeld

alates 23.03.2016.

Juhindudes KrMS 251 lg

253 p 254, maakohus § .1, § .1, §

O T S U S T A S :

Süü T. stiku §424 järgi ning mõista G di tunnistada Karistusseadu

karistuseks rahaline karistus 100 ra ulatuses, s.o. summas 1000 ( ) päevamää üks tuhat eurot.

Karistusseadustiku §66 lg.1, 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 5 (viie)

kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest.

Rahaline karistus tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003.

Maksekorra 99916400002813 T.G ldusele märkida viitenumber ning selgitus „

rahaline karistus“. 1-16-2470

Karistusseadustiku §50 lg.1 p.1 alusel kohaldada T. le G-

lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine tähtaj aga 2 (kaks) kuud.

Lii

klusseaduse §127 alusel on T.G kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Tõkend –

– jätta jõustumiseni. elukohast lahkumise keeld muutmata kuni kohtuotsuse

V

älja mõista T. lt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 G- ja §2565

lg.2 alusel sundraha 322 ( kaks) eurot 50 senti

kolmsada kakskümmend riigituludesse.

Sundraha tuleb T. tasuda Maksuja Tolliameti G arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003

Maksekorraldusele viitenumber 99916700027349 ning selgitus T.G märkida „ 1-16-2470 kriminaalmenetluse kulud “.

Edasikaebamise kord

KrMS 254 lg.6 ja 7 kohaselt on ja kaitsjal

tehtud § süüdistataval õigus käskmenetluses

kohtuotsuse alates e jooksul taotleda, kohus kättesaamisest viieteistkümn päeva et

arutaks kriminaalasja Kui ega kaitsja taotle, et kohus üldkorras. süüdistatav ei

arutaks kriminaalasja

htud kohtuotsus KrMS üldkorras, käskmenetluses jõustub. te

§ süüdimõis käskmenetluses

255 lg.1, 2 kohaselt kui tetu vaidlustab tehtud kohtuotsuse

ja taotleb, et kohus arutaks kriminaalasja koostab kohtunik üldkorras,

kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise mis on aluseks uue määruse,

süüdistusakti käesoleva § järgi koostamiseks seadustiku ning menetluse

jätkamiseks üldkorras üldmenetluse korras järgitakse

ja kohtulikul arutamisel

KrMS

10.

peatüki sätteid.

Kuriteo asjaolud kvalifikatsioon ja

T. le esitatud süüdistus G- on selles,

, olles alkoholijoobe et tema

seisundis, juhtis 21.03.2016. kell 15.37 Tallinn Narva mnt 178. km-l

– mootorsõidukit

xxx registreerimismärgiga Mootorsõiduki T.G xxx. juhil tuvastati

lubatud

1,44+/-0,14 mg/l, seega liitris alkoholipiirmäära ületamine ühes

väljahingatavas õhus

oli alkoholisisaldus mitte kui 1,30 mg. Sellise väiksem

käitumisega §69 lg. rikkus ta liiklusseaduse 1, mille kohaselt ei tohi juht olla

joobeseisundis. Joobeseisund on liiklusseaduse alkoholi, narkootilise tähenduses või

psühhotroopse või põhjustatud aine muu sarnase toimega aine tarvitamisest

terviseseisund, mis avaldub tajutavates

muutunud kehalistes väliselt häiritud või või

psüühilistes käitumisega funktsioonide ja reaktsioonides. Samuti rikkus ta sellise s

liiklusseaduse 1, mille kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks §69 lg.2 p.

mootorsõidukijuht, maastikusõidukijuht ühes trammijuht

ja kui juhi grammis veres

on 1,50 milligrammi alkoholi tema

on alkoholi vähemalt või väljahingatavas õhus

0,75 milligrammi liitri kohta rohkem. ühe või

Sel moel pani T. toime juhtimise joobeseisundis, mis G mootorsõiduki

on kvalifitseeritav kuriteona

424 alusel. KarS §

Kuriteoga tekitatud kahju laad suurus ja

Materiaalset kahju kuriteoga ei kitatud. Tsiviilhagi esitatud ole. te ei

Tõendid:

Tunnistaja xx xx

poolt kuriteo toimepanemist. ütlused – tõendavad süüdistatava

Indikaatorvahendi kasutamise protokoll

alkomeetri Alcotest ja tõendusliku

7110 EST III EST nr.ARDF-0053 tulemuse

MK väljatrükk – tõendab

süüdistataval l väljahingatavas 21.03.2016 esinenud alkoholijoovet 1,30 mg/ õhus kuriteo toimepanemise ajal.

Sõiduki kõrvaldamise

– tõendab, juhtimiselt otsus et 21.03.2016 kell 15.37

kõrvaldati mootorsõiduki joobetunnustega T.

juhtimiselt. G

Kahtlustatava

isik tunnistab kuriteo T. ütlused – G

toimepanemise asjaolusid, kohta aega. ja

Tõend T.

– tõendab süüdistatava G

2014 sissetulekute kohta 2014 sissetuleku suurust.

S

karistuse motiivid üüdistatavale mõistetava

Viru Ringkonnaprokuratuuri abi Ragnar Plistkin taotleb kirjaliku tunnistada prokurör lt

T.

KarS alusel ning karistada teda

44 alusel G süüdi §424 KarS §

rahalise karistusega 100 ulatuses, s.o. summas 1000 eurot. miinimumpäevamäära

KarS §66 lg.1, määrata,

õigus

3 alusel

T.G et on tasuda rahaline

karistus 1000 eurot osade kaupa alates kohtuotsuse kuust jõustumisele järgnevast

kuu jooksul. alusel lisakaristuseks juhtimise KarS §50 lg.1 p. mõista sõiduki õiguse äravõtmine 2. kuuks.

Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ettepanekuga. KarS nõustub prokuröri

§424 järgi KarS §4

kvalifitseeritud kuriteo puhul on tegemist teise astme kuriteoga lg.3 mille eest karistusseadustik karistusena rahalise karistuse tähenduses, sätestab või kuni kolmeaastase vangistuse.

Tõendamiseseme asjaolud on selged. Taotletud karistus vastab T.

G

süü suurusele märkidele.

ning karistuse ees T. on varem G

kriminaalkorras karistamata. on oma tunnistanud aru saanud Süüdistatav süüd ja

oma teo ühiskonnaohtlikkusest. Puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus. T. on kindel G puhtsüdamlik

elu- Kriminaalasja toimikus oleva teatise kohaselt oli T.

ja G töökoht.

keskmine 2014. aastal 5,66 eurot. id on 1. Isik ise on päevasissetulek Ülalpeetava

kinnitanud, et t on kindel xxx arvesse teo toimepanemise al . töökoht Võttes

asjaolusid, samuti seda, et

samuti asjaolu, on taolise süüdistav töötab, et süüdistatav

süüteo põhjendatuks rahalise toime pannud esmakordselt, peab kohus karistuse

määramist süüdistusaktis nõustub

odud ulatuses, s.o. summas 1000 eurot. Samuti to

maakohus lisakaristuse kohaldamise

2 kuud. Maakohus leiab, et tähtajaga –

eelnimetatud karistus vastab toimepandud kuriteo asjaoludele, raskusele ja süüdistatava isikule.

Vastavalt KrMS tuotsuse korral menetluskulud §180 lg.1 hüvitab süüdimõistva koh

süüdimõistetu. KrMS §175 lg.1 p.9

alusel on menetluskuludeks teise astme kuriteos süüdimõistmise korral süüdimõistva kohtuotsusega

kaasnev sundraha 1,5 palga

alammäära mida KrMS §256 ulatuses,

lg.2 alusel hendab kohus poole

vä võrra.

Eeltoodu alusel kuulub T. -lt isele sundraha. G väljamõistm

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik