1-07-16141/63 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1 1-07-16141

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13.04.2016. a, Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-07-16141 Täitmiskohtunik Madis Kägu Istungisekretär Ragne Põldaru Prokurör Kirjaliku arvamusega abiprokurör Riita Serikova Kriminaalasi B.F tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine Kinnipeetav

B.F Elukoht: XXXX; isikukood: XXX; XXXX RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, 432 kohus määras:

vabastada B.F (isikukood XXX) Harju Maakohtu 29.10.2001. a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 14.12.2019. a. Katseaeg hakkab KarS § 78 p 2 alusel B.F-il kulgema alates tema vanglast tegeliku vabanemise päevast. Kohustada B.F-i 2 (kahe) aasta pikkuse käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt: 1. elama alalises elukohas vabanemise järel;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele; 3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks; 6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2 ning täitma KarS § 75 lg 2 p 2, 21, 4, 7 alusel määratud kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi;

- mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

- asuma tööle mitte hiljem kui 2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest või võtma ennast

sama tähtaja jooksul Eesti Töötukassas töötuna arvele; - mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku

eelneva loata (v.a lähisugulased).

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisest arvates.

Põhjendused

B.F tunnistati süüdi Harju Maakohtu 29.10.2001. a otsusega KrK § 1773 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vabadusekaotust. KrK § 41 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 14.06.2001. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 16 aasta 7 päeva vangistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks 18 aastat 1 kuu 15 päeva vangistust. Kandmise algus 29.10.2001. a.

Harju Maakohtu 20.12.2007. a määrusega täpsustati KrMS § 431 alusel Harju Maakohtu 29.10.2001. a otsust ja karistusaja hulka arvati Valga Maakohtu 18.09.1998. a otsuse alusel vahi all viibitud ajavahemik 01.01.1998. a kuni 28.10.2001. a.

Harju Maakohtu 03.03.2015. a määrusega jättis kohus Harju Maakohtu 29.10.2001. a otsusega KrK § 41 alusel moodustatud liitkaristuse muutmata ja B.F-i karistusest vabastamata.

Karistuse kandmise algus oli 29.10.2001. a ja lõpp on 14.12.2019. a. Tartu Maakohtu 02.03.2015. a määrusega jättis kohus B.F-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Õigus taotleda uuesti ennetähtaegset vabastamist tekkis 17.03.2016. a.

B.F-i on enne käesolevat vangistust kriminaalkorras karistatud 8-l korral: 1) 24.04.1978. a Valga Rajooni Rahvakohtu poolt KrK § 88 lg 1 järgi 1 aasta pikkuse

vabadusekaotusega; 2) 15.10.1979. a Põlva Rajooni Rahvakohtu poolt KrK § 197 lg 1 järgi 6 kuu pikkuse

vabadusekaotusega; 3) 28.01.1981. a Valga Rajooni Rahvakohtu poolt KrK § 195 lg 3, KrK § 197 lg 2 p 1 järgi

3 aasta pikkuse vabadusekaotusega; 4) 27.06.1985. a Valga Rajooni Rahvakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 3, KrK § 195 lg 2, KrK

§ 109 lg 2 järgi 4 aasta 6 kuu pikkuse vabadusekaotusega; 5) 26.05.1995. a Viljandi Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3, KrK § 140 lg 2 p 3, KrK

§ 195 lg 2 järgi 4 aasta pikkuse vabadusekaotusega;

3 6) 15.11.1995. a Valga Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3, KrK § 140 lg 2 p 1,2,3, KrK

§ 195 lg 2 järgi 2 aasta 8 kuu pikkuse vabadusekaotusega; 7) 18.09.1998. a Valga Maakohtu poolt KrK § 107 lg 2 p 2 järgi 5 aasta pikkuse

vabadusekaotusega, KrK § 101 p 1,6,7 järgi 15 aasta pikkuse vabadusekaotusega, KrK § 141 lg 2 p 1,3,4¹ järgi 8 aasta pikkuse vabadusekaotusega. KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 20 aastat vabadusekaotust; 8) 14.06.2001. a Harju Maakohtu poolt KrK § 177³ järgi 1 aasta pikkuse vabadusekaotusega.

KrK § 41 alusel mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 17 aastat vabadusekaotust.

Vangla iseloomustuse kohaselt on B.F-i kriminaalkorras karistatud üheksal korral, kannab viiendat vangistust. Varem pannud toime peamiselt varaja isikuvastaseid kuritegusid. 2016. a on planeeritud läbi viia vestlus Eluviisitreeningus õpitu kinnistamiseks, Õige Hetke läbimine on planeeritud 2018. a I kvartalisse. Emakeel on vene keel, suhtleb eesti keeles B1 tasemel. Hagid puuduvad, vabanemisfondis on 10.02.2016. a seisuga XXX eurot. Sõnades väljendab, et mõtleb ainult tulevikule, minevikuga tegelemisel mõtet ei näe. Kuigi enda sõnul on orienteeritud tulevikule, saanud vanemaks ja piisavalt mõtlema hakanud, võib arvata, et resotsialiseerumine pärast pikaajalist vangistust on keeruline. Samas on tal võimalus abi saada ja toetust onupojalt, tugiisikult ja ka tööandjalt ning kriminaalhooldusametnikult. Teostades koos nendega võrgustikutööd võib ennetähtaegne vabanemine olla tulemuslik. Vangla ei toeta tingimisi ennetähtaegset vabastamist, hinnates uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 15% ja vägivaldse 33%.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt on Valgamaal elavad päritoluperekonna liikmed teatanud, et ei soovi vabaduses B.F-i toetada ega vabanemise järgselt abistada. B.F-il on olemas kehtiv isikut tõendav dokument ja tal on võimalik kohe tööle asuda. Ta räägib vabalt eesti keelt ning väidetavalt on huvitatud tööalasest täiendõppest, et parandada väljavaateid tööturul. Teda ei ole varem tingimisi ennetähtaegselt vabastatud.

Prokurör toetab kirjalikus arvamuses B.F-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist järgmistel põhjustel. B.F tunnistati Harju Maakohtu 29.10.2001 otsusega süüdi KrK § 177³ järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuu vangistust, KrK § 41 alusel mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 18 aastat üks kuu 15 päeva vangistust. Karistusaeg lõpeb 14.12.2019. Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et B.F-i on perioodil 1978-2001 üheksa korda kriminaalkorras karistatud ning vanglas viibib ta viiendat korda. Tal pole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Perioodil september 1998 - juuli 2012 on teda üheksa korda distsiplinaarkorras karistatud. Positiivsena tuleb märkida, et kinnipeetav pole viimaste aastate (peaaegu neli) jooksul rikkunud distsipliini. Samuti on õigustanud vanglatöötajate usaldust, liikunud järelevalveta väljaspool eluosakonda ja täitnud töödistsipliini. Ta on töötanud alates 2002. aastast ja kogunud arvestatava summa vabanemiseks. Samuti tuleb positiivsena märkida, et kui varem keelduti teda ennetähtaegselt vabastamast viidates sotsiaalprogrammide mitteläbimisele, siis nüüd on B.F 2014. a jaanuaris-veebruaris läbinud Eluviisitreeningu ning näidanud ennast kaasamõtleva ja -töötava osalejana. Kinnipeetav on kaotanud sidemed oma perekonnaga, kuid tal on toetavaks lähedaseks inimeseks vennapoeg. Märkimisväärsed on tema taasühiskonnastumiseks loodud võimalused – möbleeritud korter ja tugiisik rehabilitatsioonikeskus Valge Eesti poolt. Samuti töövõimalus ehitusel abitöölisena.

4 Tartu Vangla on hinnanud uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse järgmise kahe aasta jooksul 15%, vägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosuse 33% ning ei toeta B.F-i tingimisi enne tähtaega vabastamist. Lähtuvalt tema vägivallakuritegude iseloomust ja alkoholsõltuvusest, mis soodustas vägivaldsuse avaldumist, on vangla hinnanud isiku kõrgohtlikuks. Prokurör peab äärmiselt oluliseks, et isik vabastatakse olukorras, kus tal on reaalne sotsiaalne tugi ja järelevalve, sest sedavõrd kaua tavaühiskonnast eraldatud isik ei suuda omal käel ja ainult endaga jäädes kohaneda tema jaoks oluliselt muutunud ühiskonnas ja jääda seaduskuulekaks. Eeltoodut arvesse võttes ning hinnates kinnipeetava varasemat elukäiku, käitumist karistuse kandmise ajal, potentsiaalset riski ühiskonnale, tema isiksusomadusi ning sotsiaalset tausta, toetab prokurör, lähtudes kujunenud toetavast olukorrast (tugiisik, korter ja töökoht) ja edastades ka algset kriminaalasja menetlenud prokuröri (T. Liiva) samasisulist arvamust, kinnipeetava taotlust tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Seaduses ettenähtud eeltingimus - isik on ära kandnud rohkem kui kaks kolmandikku mõistetud karistusajast – on täidetud. Samuti peab prokurör põhjendatuks määrata B.F-ile katseaeg kandmata karistusaja ulatuses ning allutada ta käitumiskontrollile kaheks aastaks. Lisaks on otstarbekas ja põhjendatud kohustada isikut täitma lisakohustusi vastavalt vangla koostatud iseloomustuses tehtud ettepanekule.

B.F avaldas istungil, et soovib ennetähtaegselt vabastamist.

Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja läbi vaadanud prokuröri kirjaliku arvamuse tegi kindlaks, et süüdimõistetu on ära kandnud nõutava osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega.

Sisuliselt asja hinnates tuleb asuda seisukohale, et B.F-i vabastamine tingimisi enne tähtaega on põhjendatud. Üheksal korral kriminaalkorras karistatud B.F kannab viiendat reaalset vangistust. Teda on karistatud nii isikukui ka varavastaste kuritegude toimepanemise eest, käesolevat vangistust kannab ta muu hulgas tapmise ja üliraske kehavigastuse tekitamise eest huligaansel ajendil. Soodusteguriks kuritegude toimepanemisel on olnud alkohol. Enda sõnul B.F-il alkoholi tarvitamisega probleeme ei ole, kuna ta on pikaajaliselt vanglas viibinud. Varasematest kuritegudest nähtuvalt muutub ta alkoholi tarvitades agressiivseks, kaotab enesekontrolli ning on võimeline sooritama raskeid kuritegusid. Käesoleval ajal on B.F avaldanud valmisolekut ja soovi jätkata vabaduses tervislikku eluviisi. Vangistuse ajal on temaga läbi viidud vestlusi alkoholist tingitud probleemkäitumise mõistmiseks ja eesmärkide seadmiseks, tulevikuväljavaadete käsitlemiseks ja eesmärkide seadmiseks. Lisaks sellele on ta vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Kuigi B.F-i on karistatud vanglas toimepandud narkokuriteo eest, ta tarvitas 2-l korral 2001. a amfetamiini, ei ole ta vabaduses narkootilisi aineid tarvitanud ning tal ei ole diagnoositud narkosõltuvust. Vanglas pidevalt töötanud B.F-il on alates 12.06.2014. a seoses majandustöö eripäraga lubatud ilma järelevalveta liikumine väljapool elukeskkonda. B.F on huvitatud täiendõppest, mis võimaldaks tal parandada enda väljavaateid tööturul. Tulenevalt pikast vanglakaristusest ei mäleta ta oma viimast töökohta vabaduses, kuid on teada, et ta töötas traktoristina. Tal on ka vabanemisel olemas kindel töökoht: ta on saavutanud kokkuleppe OÜ XXXX juhatuse liikmega, et ta saaks asuda ettevõttesse tööle abitöölisena ehitusel. Vanglast vabanemisel on B.F-il võimalik oma esmavajadused katta vabanemisfondis oleva XXX euroga (10.02.2016. a seisuga).

5 Lisaks garanteeritud töökoha olemasolule on B.F-il vabanedes olemas elukoht. XXXX on väljastanud garantiikirja, mille kohaselt võimaldatakse B.F-ile lisaks tugiisikule ka ajutine elamispind XXXX. B.F-il , kelle perekonnas ja tutvusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid, on side päritoluperekonnaga katkenud. Samas on tal lisaks talle võimaldatavale tugiisikule saada tuge vennapojalt. Vennapoeg on avaldanud valmisolekut B.F-i toetamiseks. Positiivseks tuleb pidada sedagi, et B.F-il puuduvad käesoleval ajal kehtivad distsiplinaarkaristused, mis näitab ilmsekalt tema valmisolekut järgida ja alluda kehtestatud reeglitele. Eeltoodud asjaolud annavad piisava kindluse järelduseks, et pikka aega vangistuses viibinud B.F suudab hoolimata riskihindamise tulemusest määratud katseaja (kuni karistusaja lõpuni, s.o 14.12.2019. a) edukalt läbida. Kohtu hinnangul tuleb B.F seni toimunud positiivsete muutuste kinnistamiseks ja katseaja edukaks läbimiseks panna talle kohustus täita 2 aasta jooksul alates vabanemisest KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2, 21, 4, 7 alusel määratud kohustusi: - mitte tarvitada alkoholi;

- mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

- asuda tööle mitte hiljem kui 2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest või võtta ennast sama

tähtaja jooksul Eesti Töötukassas töötuna arvele; - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku

eelneva loata (v.a lähisugulased). Nimetatud lisatingimused aitavad tagada B.F-i ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid kohustusi ja resotsialiseerida ta ühiskonda kohusetundliku ja seaduskuuleka inimesena.

Madis Kägu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/