Legislator Case Law & Legislation
2-14-14918/46 AI generated

2-14-14918/46 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 2-14-14918/46
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S

Legislator headnote

AI generated

2-14-14918/46 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: K O H T U M Ä Ä R U S

Keywords

AI generated
struck as moot withdrawal following settlement dissolution of co-ownership withdrawal of opposition mutual termination agreement refusal of vocational retraining
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus

Kohtunik Hannes Olev

Kohtujurist Viktor Bome Määruse tegemise aeg ja koht 13. aprill 2016, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number 2-14-14918

Tsiviilasi Riivits Legal & Finance OÜ hagi XXXvastu võlgnevuse nõudes

Menetlustoiming kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

hageja Riivits Legal & Finance OÜ (registrikood: 12096850, asukoht: Tartu 24-7, 65608 Võru linn); hageja seaduslik esindaja juhatuse liige kostja XXX(isikukood XXX, elukoht: XXX, e-post XXX).

RESOLUTSIOON

I. Kinnitada Riivits Legal & Finance OÜ ja XXX vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas sõnastuses:

1. Hageja ja kostja saavutasid kokkuleppe võla tasumiseks. Pooled leppisid kokku, et kostja tasub hagejale 2400 (kaks tuhat nelisada) eurot. 2. Hageja kinnitab, et kostja on enne käesoleva kompromissi sõlmimist hageja arvelduskontole tasunud 2400 eurot. 3. Menetlusosalised kinnitavad, et kompromissi kinnitamisega puuduvad neil teineteise vastu muud nõuded (sh rahalised nõuded).

II. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-14-14918, Riivits Legal & Finance OÜ hagi XXX vastu võlgnevuse nõudes.

Menetluskulud

2-14-14918

1. Jätta menetluskulud, mille kohta puudub kokkulepe kompromissis, poolte endi kanda.

2. Rahuldada hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada hagejale tasutud riigilõivust, summas 250 eurot pool, s.o. 125 eurot (Riigilõiv on tasutud 03.04.2014 Rahandusministeeriumi) ning kanda kõnealune summa samale arvele, millelt see on tasutud, selgitusena märkides: „tsiviilasi nr. 2-14-14918, riigilõivu osaline tagastamine“.

3. Rahuldada kostja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. Tagastada kostjale tasutud riigilõivust summas 50 eurot pool, s.o. 25 eurot ning kanda kõnealune summa samale arvele, millelt see on tasutud, selgitusena märkides: „tsiviilasi nr. 2-14- 14918, riigilõivu osaline tagastamine“.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

ASJAOLUD

Harju Maakohtu menetluses on Riivits Legal & Finance OÜ hagi XXX vastu võlgnevuse nõudes.

Pooled on Harju Maakohtule esitanud kompromissi ja paluvad selle kinnitada ning tsiviilasjas menetluse lõpetada. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest, mis on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 430 ja §-s 432.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt esitavad pooled kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks.

TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita.

Vastavalt TsMS §-le 432 juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise või kompromissi kinnitamise tõttu, on lõpetamisel samad

2-14-14918 materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on esitanud taotluse hagejale menetluses tasutud poole riigilõivu tagastamiseks. Kostja on esitanud taotluse kostjale menetluses tasutud poole riigilõivu tagastamiseks. Pooled on sõlminud kompromissi ja esitanud selle kohtule kinnitamiseks, mistõttu TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel kuulub tagastamisele pool tasutud riigilõivust.

TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

Menetlusosalised on välistanud määruskaebuse esitamise õiguse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik