1-14-7637/59 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. aprill 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-7637 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 11. märtsi 2016. a määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu K.L-i (isikukood XXX) kaitsja Vambola Olli, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 11. märtsi 2016. a määrus muutmata ja K.L-i kaitsja Vambola Olli määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. K.L on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 15. septembri 2014. a otsusega KarS § 424 järgi ning karistuseks mõisteti talle 9 kuud 27 päeva vangistust, mis KarS § 69 lg-te 1 ja 3 alusel asendati üldkasuliku tööga 594 tundi tähtajaga üks aasta. Viru Maakohtu 7. septembri

2015. a määrusega pöörati karistus 9 kuud 27 päeva vangistust täitmisele alates K.L-i kinnipidamisest 23. augustil 2015. Määrus jõustus 20. oktoobril 2015. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 19. juunil 2016 ja võimalus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks avanes tal 20. jaanuaril 2016.

2. Viru Maakohtu 11. märtsi 2016. a määrusega jäeti K.L vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

2.1 Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud seitse korda. Viimati karistati teda Harju Maakohtu 15. septembri 2014. a otsusega vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga. Seega

anti K.L-ile võimalus tõestada, et ta suudab elada seaduskuulekalt. Kinnipeetav seda ei suutnud ja Viru Maakohtu 7. septembri 2015. a määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku

2 erakorraline ettekanne ja mõistetud karistus pöörati täitmisele. Kohtumäärusest ja Viru Vangla

iseloomustusest nähtub, et kriminaalhooldusesse suhtub K.L negatiivselt. Ta eiras

registreerimiskohustust, ei elanud ettenähtud elukohas ega teavitanud kriminaalhooldajat

elukoha vahetusest. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Kohtul puudub veendumus, et vabastades K.L-i vangistusest, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt ja täita kõiki käitumiskontrolli nõudeid.

2.2 K.L soovib vabanemise korral asuda elama XXX . Kriminaalhooldusametnik kontrollis nimetatud elukohta ning saadud vastuse kohaselt ei ole kinnistusraamatusse sellist kannet tehtud. Selles asukohas on vaid eramud ja kortermajad seal puuduvad. Seetõttu ei ole kinnipeetava vabanemine avaldatud aadressile võimalik. Kriminaalhoolduse üks tingimustest on alalises ja kontrollitud elukohas elamine. Kuna K.L puudub alaline elukoht, siis ei ole kriminaalhoolduse teostamine võimalik. Kriminaalhoolduse teostamise võimatus välistab aga vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise.

2.3 K.L puudub vabanemise korral garanteeritud töökoht. Tal on tasumata võlanõudeid 18 556,79 euro ulatuses. Legaalse regulaarse piisava sissetuleku puudumisel ja materiaalsete raskuste tekkimisel on olemas reaalne oht, et kinnipeetav paneb toime uue kuriteo. Maakohtu

istungil seletas K.L küll, et tegelikult on võlasumma palju väiksem, kuid ei osanud teistsugust summat nimetada ning samuti ei osanud ta põhjendada, miks on Viru Vangla sel juhul summa suuruse osas valetanud. K.L puudub ka toetav sotsiaalne lähivõrgustik. Ta on ise kinnitanud, et päritoluperekonnaga ta ei suhtle ega soovi suhteid taastada.

3. K.L-i kaitsja esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja K.L-i vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

3.1 K.L kannab esimest reaalset vanglakaristust. Süüdimõistetu on ära kandnud üle poole vangistusest ja vangistuse jooksul ei ole teda distsiplinaarkorras karistatud. Seega ei pea paika kohtu väide, et K.L ei ole õiguskuulekusele orienteeritud isik. Vanglas kehtivad ranged reeglid ja nendest kinnipidamine ei ole kerge, kuid süüdimõistetu on kehtestatud korda

järginud. K.L leiab, et kohus lahendas tema ennetähtaegse vabastamise küsimust

puudulikele andmetele tuginedes ja jättis alusetult tähelepanuta süüdimõistetu selgitused ja väited. Enne kohtuistungi toimumist oli vanglal olemas teave, et tegelikult on K.L olemas elukoht XXX. Seega on alusetu kohtu väide, et vabanemisel puudub K.L elukoht.

3.2 K.L on alates 2014. aasta lõpust raske liikumispuudega: amputeeritud on vasak jalg alates säärest ja paremast jalast pool jalalaba. Seoses sellega tekkisid K.L probleemid üldkasuliku töö tegemise ja kontrollnõuete täitmisega. Liikumisvõime kaotus tekitas K.L-ile tõsise hingelise trauma, millest oli raske üle saada. Enamik igapäevaseid kohustusi jäi täitmata. K.L liigub vaevaliselt karkudega või ratastoolis, sest tal puudub protees. K.L selgitas

kõiki asjaolusid vanglas kontaktisikule, kuid millegipärast keelduti kohtule esitatavates materjalides täiendusi ja parandusi tegemast.

3.3 Alusetu on kohtu seisukoht, et süüdimõistetul puudub vabanemisel regulaarne piisav sissetulek. K.L ei ole küll garanteeritud töökohta, kuid on olemas igakuine sissetulek pensioni näol. Väär on väide, et süüdimõistetul on tasumata nõudeid 18 556,79 euro ulatuses.

Tegelikult on kohtutäiturite poolt sissenõutav koguvõlg 6138,85 eurot. K.L on motiveeritud võlgnevusi tasuma, kui ta saaks ennetähtaegselt vabaneda ja täiendada ennast IT- alal, et raske puudega isikuna tööd leida. K.L-i puhul on vangistus oma eesmärgi täitnud ja ta on asunud paranemise teele. K.L soovib vabanedes elada seaduskuulekalt. Tema tulevikuplaanid on realistlikud ja täidetavad. K.L puudub toetav sotsiaalne võrgustik, kuid

3 sellisel juhul oleks esmaseks kohanemiseks vabaduses vajalik just kriminaalhooldaja toetus ning kontroll.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu seisukohaga ja leiab samuti, et K.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei

ole põhjendatud. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele selgitab ringkonnakohus järgnevat.

5. Kaitsja on seisukohal, et maakohus on määrust tehes tuginenud puudulikele ja ebaõigetele

andmetele. Nii on väär kohtu seisukoht, et K.L puudub vabanedes kindel elukoht ja regulaarne sissetulek. Elama saab K.L asuda aadressile XXX ja tema igakuise sissetuleku moodustab pension. Lisaks on K.L-i võlgnevused märgatavalt väiksemad, kui maakohtu määruses on märgitud. Ringkonnakohus seevastu leiab, et isegi neid kaitsja parandusi arvesse võttes ei ole K.L-i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine jätkuvalt põhjendatud.

6. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei välista K.L-i vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist mitte niivõrd tema vabanemisjärgsed elutingimused ning võimalused vabaduses, kuivõrd tema varasem elukäik. K.L-i on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral. Lisaks

on ta korduvalt viibinud kriminaalhooldusel. Nii on K.L olnud määratud kriminaalhooldusele Narva Linnakohtu 16. augusti 2002. a otsusega, kuid tema katseaeg lõppes uute kuritegude toimepanemisega. Uuesti kohaldati K.L-i suhtes katseaega Harju Maakohtu

26. märtsi 2007. a otsusega. Ka see katseaeg ei kulgenud edukalt. K.L eiras

registreerimiskohustust ega võtnud kriminaalhooldusametnikuga ühendust, mistõttu karistus pöörati täitmisele. Viimase otsusega, mille alusel K.L hetkel karistust kannab, kohaldati tema suhtes vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, kuid ka see vangistus pöörati täitmisele. Viru Maakohtu 7. septembri 2015. a määrusest nähtub, et K.L hoidus üldkasuliku töö tegemisest ja kriminaalhooldusest kõrvale. Vastab tõele, et K.L viibis 2015. aasta alguses

ravil Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, kus tal amputeeriti üks jalg kuni sääreni ja teisest pool jalalaba. Samas nähtub määrusest, et K.L ei teinud ka pärast raviasutusest vabanemist

kohtu ega kriminaalhooldajaga koostööd ning tema suhtes tuli erakorralise ettekande arutamiseks kohaldada nii sundtoomist, tagaotsitavaks kuulutamist kui ka vahistamist.

7. Eeltoodust nähtub, et K.L-ile on korduvalt antud võimalusi kanda talle mõistetud

karistusi vabaduses, ent süüdimõistetu ei ole neid kasutanud. Selle asemel on ta jätkanud kuritegude toimepanemist ning on eiranud kriminaalhooldusega kaasnevaid kohustusi. Kuna K.L on korduvalt kohtu usaldust petnud, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks talle taas uue võimaluse andmist. Puuduvad erandlikud asjaolud, mis annaksid aluse arvata, et sel korral oleks K.L-i käitumine katseaja jooksul teistsugune ning ta oleks nüüd valmis keerama oma

elus uue lehekülge. Sellise veendumuse puudumisel ei ole põhjendatud kinnipeetavat ennetähtaegselt vabastada.

8. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas Maarika Kuusk Mati Kartau