1-16-1762/14 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. aprill 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-1762 Kohtukoosseis

Andres Parmas, Sten Lind Julia Katškovskaja ja Kriminaalasi

D.V 9 2 süüdistus KarS § 199 lg 2 p ja § 25 lg järgi Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 3. 2016

märtsi . a otsus, lühimenetluses (kiirmenetluse sätete järgi) Apellatsiooni esitaja Süüdistatav ja kaitsja Süüdistatav

D.V (ik: XXX); elukoht: X ; varem XX

kriminaalkorras korduvalt karistatud; kahtlustatavana

kinni peetud 1. 2016 märtsil Prokurör

Abip Helen Kiviloo rokurör Kaitsja Vandeadvokaat Leelo Viil

RESOLUTSIOON

1. D.V ja tema kaitsja vandeadvokaat Leelo Viili apellatsioon kui Jätta id

ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. d

2. Määrata Advokaadibüroo Vanalinna le seoses vandeadvokaat Leelo Viili poolt D.V le -

asuks 48 apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks t

(neli ) eurot (sh . kümmend kaheksa käibemaks)

3. V D.V lt apellatsiooni - älja mõista menetluses osutatud õigusabi eest

kaitsjale makstud tasu katteks riigieelarve tuludesse 48 (neli ) eurot, kümmend kaheksa

mis tuleb tasuda kohtumääruse jõustumisest 30 päeva jooksul. Makseinfo koos

viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse D.V le

eraldi - dokumendina.

2

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest

teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

D.V-le esitati süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna üritas ta

1. 2016 taas kord Tallinnas X asuvas X kauplusest varastada toidukaupu märtsil XX XX

väärtusega kokku eurot, möödudes kassadest kauba eest maksmata. Kuritegu jäi lõpule 6,24 viimata, kuna kaupluse turvatöötajad pidasid ta kinni.

2. Harju Maakohtu 3. 2016 märtsi . a otsusega mõisteti talle esitatud süüdistustes D.V

süüdi ning talle mõisteti kuu ja 15 päeva KrMS § 238 lg 2 alusel karistuseks 1 vangistust.

vähendati karistust 1/3 võrra ning karistuseks mõisteti Mõistetud karistust 1 kuu vangistust.

suurendati KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel Harju Maakohtu 10 detsembri 2015. a otsusega .

mõistetud ära kandmata osa võrra, mõistes talle liitkaristuseks 7 ja 19 päeva karistuse

kuud

vangistust. Karistuse kandmise algusajaks loeti .V . 1. D kinnipidamise päev, s.o märts 2016. Maakohus kohaldas .V-le t D õkendina vahistamist ja võttis ta kohtusaalist vahi alla. Maakohus mõistis D.V-lt ositi 12 kuu jooksul välja menetluskulud (sundraha ja kaitsjatasu) kokku 442,5 eurot.

3.1. Maakohus leidis, et .V-le D süüdistusaktis ette heidetud kuriteo toimepanemine on

tõendatud tema ütluste, süüdistatava kinni pidanud turvatöötaja ütlustega, samuti isiku

kinnipidamise protokolliga. riimuvad omavahel. Maakohus ei tuvastanud .V D Need tõendid

teo õigusvastasust või tema süüd välistavaid asjaolusid.

3.2. .V-le D karistust mõistes märkis maakohus tema süü suurust iseloomustavalt, et

süüdistus hõlmab ühte varguse katset, millega kahju ei tekitatud. süüd kergendavaks D.V

asjaoluks luges maakohus kahetsuse. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus puhtsüdamliku ei tuvastanud. Kohus leidis, et rahalise karistuse kohaldamine .V-le l D on välistatud, sest ta puudub sissetulek ja ta ei ole võimeline rahalisi kohustusi täitma. Seda kinnitavad ka arvukad

seni tasumat Kuna .V pani uue kuriteo, mille eest teda karistati D a väärteotrahvid.

vangistusega, toime ajal, mil ta tegi asenduskaristusena üldkasulikku tööd, siis tuleb veel tegemata üldkasuliku töö tunnid asendada vangistusega ja moodustada . D V-le liitkaristus KarS § 65 lg 2 sätete alusel.

3.3. .V D Maakohus võttis kohtusaalist vahi alla. Ühtlasi mõistis maakohus temalt 12 kuu jooksul ositi välja menetluskulud.

4.

Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni id ja tema kaitsja. süüdistatav

4.1.

istuse osas. Ta soovib, et Süüdistatav taotleb maakohtu otsuse tühistamist mõistetud kar mõistetud karistus asendataks üldkasuliku tööga või mõistetaks talle rahaline karistus, sest tema süü on väike. Süüdistatav juhib tähelepanu sellele, et tal on haige ema, kes vajab tema abi ning et vabaduses viibides on temast rohkem kasu kui vanglas.

3

4.2. Kaitsja .V-le D taotleb maakohtu otsuse tühistamist mõistetud karistuse osas ja talle

vangistuse asemel rahalise karistuse mõistmist Kaitsja leiab, et . süü on väike. D V .

Maakohtu kaalutlused karistusliigi valikul ei tulene . süü suurusest, vaid vastuolus D V seadusega isikuga seotud kaalutlustest. Seejuures juhib kaitsja tähelepanu sellele, et . D V väikest süüd kergendab veelgi see, et ta on puhtsüdamlikult oma tegu kahetsenud ja et süüd

raskendavad asjaolud puuduvad. Kaitsja märgib, et kriminaalpoliitika arengusuuna kohaselt

peaksid kinnipidamisasutuses viibima kõige ohtlikumad kurjategijad, samal ajal tuleb soodustada alternatiivkaristuste kasutamist. D V . ei ole elatusvahendite hankimise eesmärgil järjepidevalt varavastaseid kuritegusid toimepanev asotsiaalsete eluviisidega isik ning tal ei ole selliseid sõltuvusprobleeme, millega ta ei oleks võimeline toime tulema. Seega .V D osas ei ole eripreventiivsetel kaalutlustel vajadust saata teda reaalset vangistust kandma.

RINGKONNAKOHTU

PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED

5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud

apellatsioonidega et apellatsioon d , leiab üksmeelselt, on ilmselt põhjendamatu id ,

perspektiivitud ning tuleb sellest

tulenevalt jätta läbi vaatamata.

6. KrMS § 326 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt

põhjendamatu. mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks s Riigikohus on aab lugeda

apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole

õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja

üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat

muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6;

3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1- -11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7). 71

7. Kriminaalkolleegium leiab, et .V ja tema kaitsja apellatsioonide puudub l D ilmselgelt edulootus ja seda alljärgnevatel põhjustel.

8. Apellatsioonides esitatud taotlus karistuse ed kergendamiseks ja selle üldkasuliku tööga asendamiseks on perspektiivitud. D.V-le varguse eest mõistetud karistus ületab vaid vähesel

määral määra õistetavat karistust sanktsiooni alam . Maakohus on m arusaadavalt motiveerinud.

Karistus ei ole vastuolus seaduse ega kohtupraktikaga. .V on kriminaalkorras D

süstemaatiliste varguste toimepanemise eest . süü on maakohus D V ka varem karistatud. asjakohaselt hinnanud väikseks, kuid seda just KarS § 199 lg 2 p 9 kontekstis. Karistuse raskus

on proportsioonis tema süüga, tatud on tema isikut ja õiguskorra kaitsmise huve, samuti arves

seda, et tuvastamist pole leidnud raskendavaid asjaolu d. Kun .V on juba varem D süüd si a vangistusega karistanud ning see karistus oli asendatud üldkasuliku tööga, mille tunnid ei olnud

veel täielikult ära tehtud, siis puudus arutataval juhul võimalus üldse kaaludagi karistuse üldkasuliku tööga asendamata jätmist, vaid KarS § 69 lg 7 alusel tuli veel tegemata üldkasuliku

töö tunnid arvestada tagasi vangistuspäevadeks ja moodustada seejärel KarS § 65 lg 2 alusel

liitkaristus. Nii on maakohus ka toiminud. Seega te on kohus arvestanud kõigi asjakohas nõuetega ning jõudnud mõistetava karistuse osas põhjendatud järeldusele.

4

9. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt

põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alus § jätab el ja juhindudes KrMS 326 lg-st 3

kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

10. Kaitsja on esitanud taotluse määrata apellatsiooni koostamisel riigi õigusabi osutamise eest tasuna kindlaks 48 eurot (sh käibemaks). Kolleegiumi hinnangul on taotlus nõuetekohane

ja põhjendatud ning tuleb seetõttu täies ulatuses rahuldada. KrMS § 2 sätestab, et kui -d 185 lg

apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse muutmata ja

apellatsiooni rahuldamata, s.o. teeb KrMS 337 lg 1 p § 1 nimetatud kohtulahendi, siis jäävad

menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinu ab esitatud d. Ringkonnakohus jät

apellatsiooni ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata, mis tähendab, et maakohtu otsus jä na

äb

apellatsioonimenetluses muutmata. Seega jääb süüdistusasjas määratud kaitsja tasu süüdistatava enda kanda.