1-16-2217/8 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja

13. aprill 2016 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-16-2217 (kohtueelses menetluses nr 16284000060) kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Triin Tumala Süüdistatav

K.B (isikukood XXX; elukoht

xxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxx ei oma ; kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 424 järgi

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused s

üüs ja karistamises

1. Tunnistada

K.B süüdi § 424 järgi ja mõista talle

karistusseadustiku (KarS)

karistusena vangistus 6 (kuus)

68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 20.- kuud; KarS §

21.02.2016, s.o 2 (kaks) päeva mõistetud K.B

karistusaja hulka ja lugeda

kandmata karistuseks vangistus 5 (viis) kuud

28 (kakskümmend kaheksa) päeva; KarS § lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata K.B-le

1 (üks) aasta õistetud vangis katseaeg ning m tust 5 (viis) kuud 28

(kakskümmend kaheksa) päeva ei pöörata täitmisele, kui K.B i pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu; KarS

§ 50 lg 1 p 1 alusel võtta K.B-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus (üheks) ; tühistada K.B-le tõkendina kuuks

kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas:

2.1 välja mõista K.B-lt

645 (kuussada nelikümmend , riigi õigusabi sundraha viis) eurot tasu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) eurot 70 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud üheksakümmend viis

695 (kuussada ) eurot

70 senti tasumisele ositi aasta jooksul : 1) alates 2016. maikuust igakuise järgmiselt a

menetluskulu osa 57 seitse) eurot 98 senti eurot tasumine, kuni (viiskümmend

menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30- men s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud etluskulu osa tasumata jätmisel või

kokkuvõttes graafikujärgse võlgnevuse korral lugeda tähtaeg saabunuks tasumise , menetluskulu tasumisele tervikuna;

2.2 K.B-le õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu

72 eurot (s.h käibemaks) jätta riigi kanda;

2.3 lisakaristuse täitmisele pööramiseks saata kohtuotsuse jõustumisel käesoleva otsuse koopia liiklusregistri . le Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel - Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega;

3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega KrMS §

– 392 järgi -de 383 ;

3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.4 kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (LS § 127); kui isik ei ole LS §-s 127 kehtestatud tähtaja jooksul juhiluba loovutanud, koostab Maanteeamet isikule ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva ega pikem kui 14 päeva ning ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest (LS § 128 lg 1); ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Maanteeamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on 640 eurot (LS § 128 lg 2);

3.5 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse -toimiku kättesaadavaks ka e süsteemi vahendusel;

3.6 KrMS § 317 kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistus

Süüdistusest nähtuvalt K.B mootorsõiduki juhtimise

on toime pannud kuriteona

joobeseisundis selles, et tema juhtis 20.02.2016 kella 03.37 paiku KarS § 424 järgi, mis seisnes

Viljandimaal Viljandi vallas Imavere-Karksi-Nuia mnt 49,3 kilomeetril mootorsõidukit Ford

Mondeo registreerimismärgiga alkoholi joobe seisundis. K.B XXX XXX

kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST nr ARDM 0074 mõõdeti - tema poolt ühes liitris välja hingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks tulemuseks 0,85 mg/l, seega rikkus K.B oma tahtliku tegevusega LS § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 sätteid.

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses.

Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 424 järgi vangistusega 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel ja karistamiseks arvata K.B 20.02.2016 kuni 21.02.2016. a eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 2 päeva karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta karistus täielikult täitmisele pööramata, kui K.B ei pane 1 aastase katseaja kestel toime uus § 50 lg 1 p 1 i tahtlikke kuritegusid. KarS kohaselt võtta lisakaristusena ära sõiduki juhtimise õigus 1 kuuks.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib süüdistatava -s 239, mille kohaselt k

ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, e sõlmimine on olnud süüdistatava tõeliste tahte et kokkulepp avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS § ohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi -st 306 ei tekkinud k mustes

kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3.2. P

õhjendused karistuse mõistmisel KarS § 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

4.1. Menetluskulude arvestus kululiikide järgi Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175.

4.1.1. Sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.o 645 eurot.

Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määrusest nr 139, millega on kehtestatud töötasu alammääraks 430 eurot kuus.

4.1.2. Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg 2, 3 kaitsja nimetab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määramisel

Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt seaduse - (RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS §

21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. septembri 2015 otsusega on kinnitatud bi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja

(edaspidi ). Korras kord on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kul

ude hüvitamise ulatus ja kord.

4.1.2.1. Riigi õigusabi kohtueelsel uurimisel

Süüdistatava K.B kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 120 eurot.

4.1.3. Muu menetluskulu

KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu 2,70 eurot. –

4.2. Menetluskulud kokku

Kriminaalmenetluses on s

arvestuslikult menetluskuludeks kokku: üüdistatavale K.B sundraha 645 eurot, riigi õigusabi tasu 120 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot.

4.3. Menetluskulude hüvitamine KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS

§ 189 lg 2).

KrMS § 180 lg 1 üüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud kohaselt s

süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 (Tsiviilhagiga seotud menetluskulude ) sätestatud erandeid.

KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus K.B-lt väljamõistetavaks

menetluskuluks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 48 eurot (s.h käibemaks). K.B-le õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu

72 eurot (s.h käibemaks) tuleb jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused õigusabi , millised lisanduvad sisulise le osutamise kuludele, on süüdistatavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsial - iseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdi mõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivateks kohustusteks. KrMS § 180 Arvestatud menetluskulud tulevad alusel välja mõista süüdistatavalt.

Arvestades süüdimõistetu majanduslikku korda määrata tal menetlus olu kulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Arvestades kohtu põhjendusi menetluskuludes ja seoses süüdimõistva kohtuotsusega tuleb K.B-lt riigi kasuks välja mõista krimi

naalmenetluse kuluna sundraha 645 eurot, riigi õigusabi tasu 48 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot.

5.

Kohtu m vangistusaja arvestus uud põhjendused ja eel Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. K.B on kahtlustatavana kinni peetud 20.-21.02.2016, seega on viibinud K.B

eelvangistuses vangistus karistusaja hulka, kusjuures

2 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eel ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik