3-16-266/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-16-266 Määruse kuupäev 13. aprill 2016 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Remo Ainsare kaebus Tartu Vangla käskkirja nr 6-2/1754 tühistamise nõudes Menetlusosalised Kaebaja – Remo Ainsar Vastustaja – Tartu Vangla Resolutsioon 1. Lõpetada menetlus haldusasjas nr 3-16-266. 2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 3. Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud ja menetluskäik

1. Tartu Vangla 10.12.2015 käskkirjaga nr 6-2/1754 (tl 10 pöördel-11) määrati kaebajale distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine kolmeks ööpäevaks „Tartu Vangla kodukorra“ p-de 7.1.18, 8.2.2 ja 7.1.6 rikkumise eest. Käskkirja kohaselt hoidis kinnipeetav Remo Ainsar oma kambris 58 üleliigset kirjutusvahendit ning tualettruumi riiulil leivasegu vedeliku sees.

2. Kaebaja esitas 10.01.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nõudis Tartu Vangla 10.12.2015 käskkirja nr 6-2/1754 kehtetuks tunnistamist.

3. Tartu Halduskohus võttis 10.02.2016 määrusega R. Ainsare kaebuse Tartu Vangla käskkirja nr 6-2/1754 tühistamise nõudes menetlusse, vabastas kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel ning jättis rahuldamata kaebaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks.

4. Tartu Vangla esitas 09.03.2016 Tartu Halduskohtule vastuse kaebusele. Vastuse kohaselt on Tartu Vangla 09.03.2016 käskkirjaga nr 6-2/411 (tl 43) tunnistatud kehtetuks Remo Ainsare 10.12.2015 distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri nr 6-2/1754 täies ulatuses, kuna distsiplinaarmenetluse läbiviimisel on rikutud menetlusnorme. Vastustaja on seisukohal, et kuna Tartu Vangla on vaidlustatud käskkirja kehtetuks tunnistanud, siis on alus lõpetada menetlus käesolevas haldusasjas.

5. Kohus kohustas 01.04.2016 määrusega kaebajat esitama seisukoht menetluse lõpetamise kohta haldusasjas nr 3-16-266, selgitades kaebajale, et kui kaebaja soovib menetlust jätkata

2 vaidlustatud haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõudes, siis tuleb esitada vastav taotlus asjakohaste põhjendustega, kuidas see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks.

6. Kaebaja esitas 11.04.2016 kohtule seisukoha, milles taotleb menetluse jätkamist. Kaebaja palub kohtul rahuldada tema kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 159 lg 1 alusel, kuna vastustaja on kaebuse õigeks võtnud ning vaidlustatud käskkirja tühistanud. Vastustaja on oma käitumisega näidanud, et kaebus on õige. Kaebaja ei esita oma seisukohas muid põhjendusi, miks peaks menetlust jätkamata või kuidas on kaebuse edasi menetlemine vajalik kaebaja õiguste kaitseks.

Kohtu seisukoht

7. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

HKMS § 152 lg 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.

Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, mille kohaselt saaks kohus menetlust jätkata ja kaebuse rahuldada HKMS § 159 lg 1 alusel. Vastustaja ei ole 09.03.2016 kohtule esitatud vastuses kaebust õigeks võtnud, vaid teatanud, et vaidlustatud haldusakt tunnistati kehtetuks distsiplinaarmenetluse läbiviimisel menetlusnormide rikkumise tõttu. See tähendab, et vastustaja on tunnistanud haldusakti formaalset õigusvastasust. Haldusakti sisulise ehk materiaalse õigusvastasusega ei ole vastustaja nõustunud. Seega ei saa kohus käsitleda vastustaja tegevust kaebuse õigeks võtmisena, vaid käesoleva haldusasja menetlus tuleb lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.

Isegi, kui haldusakti kehtetuks tunnistamine oli tingitud kaebuse esitamisest, siis kaebaja on saavutanud kohtusse pöördumisega oma eesmärgi. Kuna kaebaja ei ole kohtule esitanud taotlust minna tühistamiskaebuselt üle tuvastamiskaebusele ega põhjendanud oma huvi ja vajadust tuvastada haldusakti õigusvastasus, siis ei ole võimalik menetlust jätkata tuvastamisnõudes. Kohtupraktikas on leitud, et põhjendatud huviks tuvastamiskaebuse esitamisel ei saa olla lihtne huvi veenduda toimingu õigusvastasuses (Riigikohtu halduskolleegiumi 02.04.2009 otsus kohtuasjas nr 3-3-1-100-08, p 36). Kohtu arvates puudub käesoleval juhul kaebajal õigus esitada tuvastamiskaebus ka rehabiliteerivatel või preventiivsetel eesmärkidel. Olukorras, kus vastustaja on möönnud eksimust distsiplinaarmenetluse läbiviimisel, ei ole põhjust eeldada, et vastustaja oma viga kordab. Kohtu hinnangul puudub kaebajal antud juhul õiguskaitsevajadus, mistõttu ei ole menetluse jätkamise eeldused täidetud.

Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et menetlus haldusasjas nr 3-16-266 tuleb lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.

8. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.

9. HKMS § 108 lg 6 järgi kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lõike 1 punkti 4 alusel. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 punkti 2 või 4 alusel. Kuna käesoleval juhul vabastati kaebaja 10.02.2016 kohtumäärusega riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel ning muude menetluskulude väljamõistmist ei ole menetlusosalised

3 taotlenud, siis kuulub menetlus lõpetamisele HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel ning menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik kohtunik