1-16-2776/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-16-2776

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. aprill 2016, Tallinn

Kriminaalasja number

1-16-2776 (15231602018)

Kohtunik

Märt Toming

Kohtuistungi sekretär

Eda Loor

Tõlk

Maksim Tšurkin

Kriminaalasi

Z.U süüdistus KarS § 213 lg 1 järgi

Kokkuleppemenetluses

Prokurör

Eve Soostar

Süüdistatav

Z.U

Ik: XXX, EV kodanik; keskharidus; töökoht: XXX OÜ; elukoht: XXX. Tõkendit kohaldatud ei ole. Varasem karistatus: kehtivaid kriminaalja väärteokaristusi ei ole.

Kaitsja

Kohtueelsel menetlusel advokaat Talvi Vaske

RESOLUTSIOON

1. Z.U süüdi tunnistada KarS § 213 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 7 (seitse) kuud. 2. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta Z.U-le mõistetud ja ära kandmata karistus, s.o tähtajaline vangistus 7 kuud Z.U suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Z.U temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 3. KarS § 78 p 1 kohaselt arvestada Z.U-le määratud 1 aasta ja 6 kuuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 13.04.2016. 4. Z.U-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, §

179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel:

•

teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot;

•

määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 96 (üheksakümmend kuus) eurot, s.o kokku menetluskulu 741 (seitsesada nelikümmend üks) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos näidatud Maksuja Tolliameti arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Z.U , 1-16-2776, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos arveldusarvete numbrite ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Z.U poolt avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 5. Kannatanu XXX esitatud tsiviilhagi 1490 (tuhat nelisada üheksakümmend) euro ja 62 (kuuskümmend kaks) sendi nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5; TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista Z.U-lt XXX kasuks 1490,62 eurot, mis tuleb hüvitada XXX SEB Pank arveldusarvele nr XXXXXXX, märkides selgitusena „Z.U, 1-16-2776, tsiviilhagi hüvitamine“. 6. Asitõend: 1 CD-plaat Olümpic Casino videosalvestusega, mis asub kriminaaltoimiku tagakaanel ümbrikus, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Z.U’t süüdistatakse selles, et tema, olles XXX asuvas korteris ebaseaduslikult omastanud XXX AS SEB Pank arvelduskontoga XXXXXXX seotud deebetkaardi ja teades selle deebetkaardiga seotud PIN koodi, sekkus varalise kasu saamise eesmärgil ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi sellega, et kasutas nimetatud deebetkaarti ja selle kaardiga seotud PIN-koodi ja sisenes ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi, sisestades XXX AS SEB Pank arvelduskontoga seotud deebetkaardi ja kaardiga seotud PIN-koodi 26.09.2015 öösel viiel korral Pärnu mnt 236 Tallinnas asuva kasiino Olympic makseterminali, tasudes žetoonide ostu eest summas 250 eurot. Samuti tema sekkus varalise kasu saamise eesmärgil ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi sellega, et kasutas eelnimetatud deebetkaarti ja selle kaardiga seotud PIN-koodi ja sisenes ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi, sisestades XXX AS SEB Pank arvelduskontoga seotud deebetkaardi ja kaardiga seotud PIN-koodi 27.09.2015-28.09.2015 ajavahemikus

22.10 kuni 02.41 kokku kaheksal korral Mustamäe 45 Tallinnas asuva sularahaautomaadi terminali, võttis XXX arveldusarvelt välja kokku 840 eurot sularaha. Samuti tema sekkus varalise kasu saamise eesmärgil ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi sellega, et kasutas eelnimetatud deebetkaarti ja selle kaardiga seotud PIN-koodi ja sisenes ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi, sisestades XXX AS SEB Pank arvelduskontoga seotud deebetkaardi ja kaardiga seotud PIN-koodi 19.10.2015 öösel ajavahemikus 03.57 kuni 04.13 kokku seitsmel korral Mustamäe 45 Tallinnas asuva sularahaautomaadi terminali, võttis XXX arveldusarvelt välja kokku 500 eurot sularaha. Oma tegevusega pani Z.U toime teisele isikule varalise kahju tekitamise andmete ebaseadusliku sisestamisega, sekkudes ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi varalise kasu saamise eesmärgil s.o pani toime KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk arvutikelmuse. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 04.04.2016 sõlminud Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Eve Soostar, süüdistatav Z.U ja tema kaitsja Talvi Vaske järgneva kokkuleppe: KarS § 213 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega seitse kuud. KarS § 73 alusel määrata, et karistust ei pöörata täielikult täitmisele kui süüdlane ei pane 18-kuulise katseaja kestel uut tahtlikku kuritegu. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS § 213 lg-st 1; § 73 lg-test 1 ja 3; §

78 p-st 1 asub kohus seisukohale, et Z.U kuulub temale KarS § 213 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Tsiviilhagi

Kannatanu XXX on esitanud tsiviilhagi 1490,62 euro nõudes. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätetele on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud süüteoga. Kohtu hinnangul on varaline kahju tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Kuna kriminaalasja kohtuliku uurimisega on tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule, s.o süüdistatavale kuuluvate varaliste vahendite arvelt ning esitatud tsiviilhagi tuleb rahuldada ja varaline kahju välja mõista süüdistatavalt.

Kohus asub seisukohale, et vastavalt omaks võetud kohtupraktikale kohaldatakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluse nõudeid, kui need ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. Kuna kokkuleppe sisuks on muu hulgas ka süüdistatava vastu esitatud tsiviilhagi, siis kokkulepet sõlmides nõustub süüdistatav tema vastu esitatud tsiviilhagi suurusega ning tunnistab sellega ka tsiviilhagi. Kuivõrd süüdistatav sõlmis kokkuleppe, siis süüdistatav tunnistab tsiviilhagi täies ulatuses, mistõttu kohalduvad TsMS § 440 lg 1 sätted, mille kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi.

See aga tähendab, et kohus on kostja poolt nõude õigeksvõtuga seotud ja rahuldab hagi.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on kokkuleppes määratud süüdistatava menetluskuludeks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest ja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses, mis tuleb maksta 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming

kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/