2-14-62040/36 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. aprill 2016.a Tallinnas

Tsiviilasja number

2-14-62040

Tsiviilasi

XXXOÜ hagi Eesti Vabariigi (Harju Maavalitsuse

kaudu) vastu kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

Hagi hind 3 406, 79 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXXOÜ (registrikood XXX; asukoht: XXX)

Hageja lepinguline esindaja: Sergei XXX (e-post:

info@negonovsky.eu)

Kostja: Eesti Vabariik (Harju Maavalitsuse kaudu)

(registrikood 70002452; asukoht: Roosikrantsi 12, 15077

Tallinn; e-post: info@mv.harju.ee)

Kostja lepinguline esindaja: Kristjan XXX (e-post:

kristjan.XXX@harju.maavalitsus.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

RESOLUTSIOON

15. märts 2016

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista Eesti Vabariigilt (Harju Maavalitsuse kaudu) XXXOÜ kasuks

kahjuhüvitis summas 1 135,60 eurot.

3. Jätta rahuldamata XXXOÜ hagi Eesti Vabariigi (Harju Maavalitsuse kaudu)

vastu kahjuhüvitise summas 2271,19 eurot nõudes.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Menetluskulud jätta 33% ulatuses Eesti Vabariigi (Harju Maavalitsuse kaudu) ja

67% ulatuses XXXOÜ kanda.

2. Välja

mõista

Eesti

Vabariigilt

(Harju

Maavalitsuse

kaudu)

XXXOÜ

menetluskulud summas 89,00 eurot. Eesti Vabariigil (Harju Maavalitsuse) kaudu

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus

menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja

tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

XXXkuulus 2011. a. korteriomand aadressil XXX, Tallinn. Korteris aadressiga XXX, Tallinn

toimusid korduvad üleujutamised: septembris 2010, märtsis 2011 ja ajavahemikul 26.06.2011-

30.06.2011. 20.09.2010 toimunud üleujutamise tagajärjel XXXtekkinud kahju hüvitas Seesam

AS Kindlustus. Kostjale kuulunud korteris oli pragunenud kas pesumasinaga ühendatud voolik

või siis toruühendus, kuid kumb neist osanud hageja kommenteerida. Hageja leiab, et XXX,

Tallinnas asuva korteri vara on kahjustatud korteri nr. 1 süül. Kahju tekitamist tõendab

ekspertiisiakt nr XXX. XXX esitas hagiavalduse Harju Maakohtule kahju hüvitamiseks. Hagi oli

esitatud vastavalt Kinnistusraamatu andmetele korteri nr. 7 omaniku XXXvastu. Harju

Maakohus rahuldas XXXhagi 17.06.2013.a. otsusega ts. asjas nr. 2-12-31217. Tallinna

Ringkonnakohtu 17.04.2014.a. otsusega ts. asjas nr. 2-12-31217 tühistati maakohtu otsus, kuna

hagi oli esitatud vale kostja vastu. Kahju tekkis korteri nr 7 süül, mis kuulus veeuputuse ajal EV-

le, vastutavaks isikuks on Harju Maavalitsus (edaspidi kostja). 10.06.2014. a. esitas XXX

pretensiooni Harju Maavalitsusele. 30.06.2014. a. vastas Harju Maavalitsus XXX pretensioonile

negatiivselt. 01.10.2014. a. loovutas XXX kõik nõuded seoses perioodil 26- 30. juuni 2011. a.

toimunud veeuputusega XXXOÜ-le (edaspidi hageja).

Hageja on seisukohal, et Harju Maavalitsus on kohustatud isik tekitatud kahju hüvitamiseks

veeuputuse tagajärjel. Harju Maakohtu 17.06.2013. a. kohtuotsusega ts. asjas nr. 2-12-31217 on

tuvastatud korterile nr. 7 kahju 3253,41 euro tekitamine. Ringkonnakohtus pooled vaidlesid vaid

kostja õiguspärasuse kohta. Seega hageja on seisukohal, et kahju tekitamise fakt ning kahju

suurus on tuvastatud Harju Maakohtu 17.06.2013. a. otsusega ts. asjas nr. 2-12-31217.

Hageja leiab, et tema nõue ei ole aegunud. Hageja sai teada kahju hüvitama kohustatud isikust

17.04.2014.a. Tallinna Ringkonnakohtu otsusest nr 2-12-31217. Aegumine oli peatatud TsÜS §

160 lg 1 alusel XXX poolt hagi esitamisest, so. alates 10.08.2012 kuni 17.04.2014.a.

Hageja nõue koosneb järgmistest osadest: kahjuhüvitis (XXX ekspertiisiakt nr. 488) 3 253,41

eurot ja ekspertiisitasu 153,38 eurot. Kokku 3 406, 79 eurot. Hageja palub mõista kostjalt välja

26.01.2011, 12.03.2011 ja ajavahemikul 26-30. juuni 2011 toimunud üleujutuste tagajärjel

korterile XXX, Tallinn tekitatud kahju 3 406, 79 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda.

Kostja seisukoht

Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.

Kostja vastuväidete kohaselt Harju Maavanema 07.09.2010 korraldusega nr 1419-k võeti

kõnealune konfiskeeritud korter arvele ning korteri haldamise korraldajaks ja kirjaliku

enampakkumise ettevalmistajaks oli maavalitsuse lepinguline partner Prisma Kinnisvarade OÜ.

Ekspertiisiakti punkti 5 kohaselt olid korteris korduvalt üleujutused: septembris 2010, märtsis

2011 ja ajavahemikul 26.06.2011-30.06.2011. Need üleujutused on väidetavalt tõestatud

majaelanike kirjalike ütlustega. Hagile ega eksperthinnangule ei ole lisatud majaelanike

kirjalikke ütlusi üleujutuste kohta. Üleujutuse kohta korteriühistu aga akte vormistanud ei ole.

Kostjat ega korterit hallanud Prisma Kinnisvarade OÜ-t akti tegemise ajast ei teavitatud. Samas

oli korteriühistu sel ajal vaieldamatult teadlik, et korter on konfiskeeritud ning kuulub riigile

(Harju Maavalitsuse kaudu), sest ühistu esitas korteri majandamiskulude arved maavalitsusele.

Hagist nähtub, et nõutakse kahju hüvitamist, mis tekkis 26.06.2011-30.06.2011 väidetavalt

toimunud üleujutuse tõttu. Samas ei nähtu ekspertiisiaktist, et kahju on hinnatud vaid selle

üleujutuse tagajärgede osas, vaid ilmneb, et kõigi kolme osutatud üleujutuse kahju on

summeeritud. Seega seni, kuni ekspertiisiaktis ei ole selgitatud, millise üleujutuse kahju on

arvutatud, tuleb käsitleda, et kahju on põhjustatud kõigi nimetatud üleujutuste poolt. Kuni ei ole

eristatud viimase väidetava üleujutuse iseloomu võrreldes kahe varasemaga ja selle põhjustatud

kahju erisusi, tuleb kõiki kõnealuseid üleujutusi käsitleda võrdselt kahju põhjustajana ning

täpsema eksperthinnangu ja kalkulatsiooni puudumisel saab hagejale tekkinud kahjusummana

kõne alla tulla üksnes 1/3 ekspertiisiaktis väidetud summast ja ekspertiisitasust (3406,79 : 3 =

1135,60 eurot).

Ekspertiisiakti punkti 7.2 kohaselt oli juunis 2011 veeavarii veetoru lekke tõttu. Prisma

Kinnisvara OÜ esindaja XXX kinnitusel vabastas tollane üürnik XXXkorteri 15.06.2011. Korteri

veekraanid suleti ja elekter lülitati välja ning need olid perioodil 15.06.2011 kuni 04.07.2011

suletud. Seega juhul, kui juunis 2011 toimus kõnealuses korteris veetoru leke, ei saanud see

juhtuda korteri reaalosa koosseisu kuuluvast torustikust. Seetõttu ei saa veeavarii toimumise

korral selle eest vastutada ka korteri selleaegne omanik (Eesti Vabariik). 04.07.2011 müüs riik

korteri uuele omanikule ning samal päeval toimus valduse üleandmine. Korteri üleandmise ajal

oli põrand kuiv. On ilmne, et vastasel juhul oleks ostja koheselt esitanud maavalitsusele vastava

pretensiooni. Jääb arusaamatuks, millises veetorustiku osas toimus ajavahemikul 26.06.2011-

30.16.2011 väidetav veeavarii ning kes ja kuidas avariiolukorra likvideeris. Korteri ust selleks ei

avatud.

Kostja palub kohaldada hageja nõudele aegumist. Hagis märgitakse, et väidetav üleujutus, mille

põhjustatud kahju hüvitamist hagejalt soovitakse, leidis aset ajavahemikul 26.06.2011-

30.06.2011. XXXsai korteris väidetavalt toimunud üleujutusest teada hiljemalt 30.06.2011, mil

ta tellis korteri seisundi ja kahjustuste kohta ekspertiisi. Seega algas XXX korteris väidetavalt

26.06.2011-30.06.2011 toimunud üleujutusest tuleneva kahjunõude aegumine kulgema

01.07.2011. Nõude aegumine peatus 11.06.2014 (XXXpretensiooni esitamisega) ning aegumine

hakkas taas kulgema 01.07.2014 (pärast Eesti Vabariigi poolt nõude täitmisest keeldumist).

Nõude aegumise peatumiseta oleks TsÜS § 150 lõike 1 kohane nõude aegumistähtaeg saabunud

30.06.2014. Järelikult TsÜS § 168 lõike 2 alusel saabus nõude aegumistähtaega kahe kuu

möödumisel aegumise peatumise lõppemisest (01.07.2014), see tähendab 01.09.2014.

XXXloovutas nõude hagejale pärast aegumistähtaja saabumist ning hageja esitas hagi samuti

pärast nõude aegumistähtaja saabumist.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud ära poolte esindajate selgitused, kuulanud üle tunnistajad, tutvunud kohtule

esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele

osaliselt alljärgnevatel põhjendustel.

TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta

esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja

vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 438 lg 1 esimese lause

kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist

õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

Poolte vahel puudub vaidlus, et XXX kuulus 2011.a. korteriomand aadressiga XXX, Tallinn ja

XXX oli kinnistusraamatu kohaselt 04.01.2006 kuni 04.07.2011 korteriomandi aadressiga XXX,

Tallinn omanik. Harju Maakohtu 21.04.2010 kohtumäärusega tunnistati XXX suhtes lubatavaks

Ühendriigi Southwarki kroonikohtu konfiskeerimisotsuse täitmine. KaRS § 84 kohaselt

konfiskeeriti Southwarki kroonikohtu konfiskeerimisotsuse täitmiseks Harju Maakohtu

04.04.2007 määrusega arestitud XXX kuuluv korteriomand XXX, Tallinn. Harju Maavalitsus

esitas 18.07.2011 Harju Maakohtule taotluse vabastada Harju Maakohtu 04.04.2007

kohtumäärusega arestitud võõrandamise keelumärge korteriomandilt XXX, Tallinn kuna Harju

Maavalitsus oli võõrandanud korteri XXX, Tallinnas ning nimetatud korteriomandi müügileping

sõlmiti notar Ragne Tehveri büroos 04.07.2011. Kohus vabastas 20.07.2011 arestist

korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn, mis oli arestitud Harju Maakohtu 04.04.2007

kohtumäärusega korteriomandi keelumärkega Eesti Vabariigi kasuks. Seega Harju Maakohtu

21.04.2010 kohtumääruse nr 1-10-1852 alusel, mis jõustus 17.05.2010 sai Eesti Vabariik

Tallinnas XXX, Tallinn asuva korteriomandi omanikuks. XXXesitas hagiavalduse Harju

Maakohtule kahju hüvitamiseks. Hagi oli esitatud, vastavalt kinnistusraamatu andmetele XXX

nr. 7 omaniku XXXvastu. Harju Maakohus rahuldas XXXhagi 17.06.2013.a. otsusega ts. asjas

nr. 2-12-31217. Tallinna Ringkonnakohtu 17.04.2014.a. otsusega ts. asjas nr. 2-12-31217

tühistati maakohtu otsus, kuna hagi oli esitatud vale kostja vastu. 01.10.2014. a. loovutas

XXXkõik nõuded seoses perioodil 26-30. juuni 2011. a. toimunud veeuputusega XXXOÜ-le

(edaspidi hageja).

Hageja väitel toimusid korteris XXX, Tallinn korduvad üleujutused: septembris 2010,

26.01.2011, 12.03.2011 ja ajavahemikus 26-30.06.2011. Hageja on seisukohal, et korteri nr 1

üleujutused on lähtunud selle peal asuvast korterist nr 7. Hageja leiab, et kostjale kuulunud

korteris oli kas pragunenud pesumasinaga ühendatud voolik või siis toruühendus, kuid kumb

konkreetselt nendest ei oska hageja täpselt öelda. 15.03.2016 kohtuistungil on hageja esindaja

selgitanud, et hageja eeldab, et veekahjustus sai alguse korteri nr 7 pesumasina ja veetorude

ühendusest. Veetorustik on ühendatud pesumasinaga, mis on reaalosa mitte kaasomandi osa.

Hageja nõuab kostjalt 26.01.2011, 12.03.2011 ja ajavahemikus 26-30. juuni 2011 toimunud

üleujutuste tagajärjel tekkinud kahju hüvitamist. Kahju suurus on 3 253,41 eurot, mis seisneb

korteri XXX, Tallinn taastusremondi maksumusest 2 106,45 eurot, klaveri restaureerimise tasust

1000,00 eurot ning rikutud toiduainete väärtusest 147,00 eurot. Samuti nõuab hageja

ekspertiisitasu 153,38 eurot. Hageja leiab, et igas korteri aadressil XXX Tallinn üleujutamises on

süüdi kostja, kuna eelnimetatud veeuputuste toimumise ajal kuulus korter XXX, Tallinn, mis

asub korteri nr 1 peal, teisel korrusel, kostjale.

Kostja vaidles hageja väidetele vastu. Kostja ei vaidlusta seda, et aset leidnud veeavariide

tulemusena võis XXX, Tallinn asuv korter saada veekahjustusi. Kostja vastuväidete kohaselt

jääb arusaamatuks, millises veetorustiku osas toimus ajavahemikus 26.-30.06.2011 väidetav

avarii ning kes ja kuidas avariiolukorra likvideeris. Prisma Kinnisvara OÜ esindaja XXX

kinnitusel vabastas tollane üürnik XXX, Tallinn asuva korteri 15.06.2011. Korteri veekraanid

suleti ja elekter lülitati välja ning need olid perioodil 15.06.2011 kuni 04.07.2011 suletud. Kostja

leiab, et juhul kui juunis 2011 toimus kõnealuses korteris veetoru leke, ei saanud see juhtuda

korteri reaalosa koosseisu kuuluvast torustikust. Seetõttu ei saa veeavarii toimumise korral selle

eest vastutada ka korteri selleaegne omanik (Eesti Vabariik). Hagist nähtub, et nõutakse kahju

hüvitamist, mis tekkis 26.06.2011-30.06.2011 väidetavalt toimunud üleujutuse tõttu. Samas ei

nähtu ekspertiisiaktist, et kahju on hinnatud vaid selle üleujutuse tagajärgede osas, vaid ilmneb,

et kõigi kolme osutatud üleujutuse kahju on summeeritud. Kuni ei ole eristatud viimase

väidetava üleujutuse iseloomu võrreldes kahe varasemaga ja selle põhjustatud kahju erisusi,

tuleb kõiki kõnealuseid üleujutusi käsitleda võrdselt kahju põhjustajana ning hagejale tekkinud

kahjusummana saab kõne alla tulla üksnes 1/3 ekspertiisiaktis väidetud summast ja

ekspertiisitasust (3406,79 : 3 = 1 135,60 eurot).

Seega on poolte vahel vaidlus selle üle, kas kostja vastutab korterile XXX, Tallinn tekkinud

veekahju eest ja kui suur on hagejale tekkinud kahju.

Kohtule esitatud 01.10.2014 XXXja OÜ XXXvahel sõlmitud nõude loovutamise lepingu

kohaselt on XXXHarju Maavalitsuse vastu rahaline nõue summas 3 406,79 eurot vastavalt

ekspertiisiaktile nr 488 (korteriomandile aadressil XXX, Tallinn perioodil 26.-30 juuni 2011. a.

tekitatud kahju veeuputuse tagajärjel), mille on XXXloovutanud hagejale (tlk 29). VÕS § 164 lg

1 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel

tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui

loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita

kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt nõude loovutamisega

astub uus võlausaldaja senise asemele. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õiguslik alus esitada

kostja vastu nõue, mis on tekkinud XXXkuulunud korteriomandile aadressil XXX, Tallinn

ajavahemikus 26.-30 juuni 2011 toimunud veeuputuse tagajärjel. Kuigi hageja väidab, et

XXXkuulunud korteris XXX, Tallinn toimusid veeuputused ka 26.01.2011 ja 12.03.2011 ei ole

XXXvõõrandanud hagejale eelnimetatud kahe veeuputuste tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise

nõuet. Seega 26.01.2011 ja 12.03.2011 aset leidnud veeuputuste tagajärjel tekkinud kahju

hüvitamise nõue hagejal kostja vastu puudub. Sellest tulevalt käsitleb kohus käesoleva vaidluse

lahendamisel üksnes ajavahemikus 26.-30. juuni 2011 XXX,Tallinn korteris toimunud

veeuputuse tõttu tekkinud kahju hüvitamise nõuet.

Poolte vahelisi suhteid reguleerib korteriomandiseadus (edaspidi KOS). Korteriomand on KOS §

1 lg 1 esimese lause järgi omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa

kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Korteriomandiseaduses reguleerimata küsimustes

kohaldatakse korteriomandile KOS § 1 lg 2 järgi asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid,

korteriomandi eripärast tulenevalt seega ka kaasomandi sätteid. Korteriomanikul on teiste

korteriomanike ees mitmeid kohustusi. Korteriomanik võib KOS § 10 lg 1 järgi korteriomandi

reaalosa kasutada omal äranägemisel, välja arvatud siis, kui kasutus läheb vastuollu seaduse või

kolmanda isiku õigustatud huvidega. Korteriomanik on KOS § 11 lg 1 p 1 järgi kohustatud

hoidma korteriomandi reaalosa korras ning nii reaalosa kui ka kaasomandi eset kasutades

hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad

mõjud (vt korteriomaniku kohustuste kohta Riigikohtu 16. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr

3-2-1-103-13, p 10). Korteriomanik on KOS § 11 lg 2 järgi kohustatud tagama, et seda järgiks ka

tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud. Lisaks peavad

korteriomanikud kaasomanikena AÕS § 72 lg 5 teise lause järgi käituma üksteise suhtes

lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õigusi kahjustamast. KOS §

11 lg 3 esimene lause sätestab, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta

tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse

põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast

asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist temalt kui korteriomanikult oodata. Seega on

korteriomanikul kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest reguleeritud

erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi

kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena KOS § 11 kõrval teisi sätteid,

s.h deliktõiguse sätteid (Riigikohtu otsused nr 3-2-1-69, nr 3-2-1-38-05).

Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik kasutada VÕS § 101 lg-s 1

nimetatud õiguskaitsevahendeid, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju

hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Kannatanud korteriomanik võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de

127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige

järgmised eeldused: teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); teine

korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3); kannatanud

korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud

rikutud kohustuse kaitse- eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik

seos (VÕS § 127 lg 4). Üldjuhul peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi kõiki kahju

hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendama hageja. Kostja peab kahju hüvitamise

kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav (Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 16). Hea usu põhimõttest tulenevalt on võimalik, et asjaolu

tõendamise koormus pöördub eelduste esinemise võimalikkusele viitavate asjaolude esitamise

järel ümber, eelkõige kui tõendada tuleb asjaolu, mille esinemine on kostja kontrolli all, hagejal

ei ole objektiivselt võimalik tõendeid esitada ja kostja keeldub asjaolu tõendamisele kaasa

aitamast. Kui hageja on asjaolu esinemise tõenäosust põhistanud, peab kostja tõendama asjaolu

esinemise puudumist (Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 17).

Kuna kostja on kohtule esitanud aegumise vastuväite, siis annab kohus esmalt hinnangu

aegumise osas. TsÜS § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest

hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaja) jooksul. Pärast nõude

aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kostja on seisukohal, et

XXXsai korteris väidetavalt toimunud üleujutusest teada hiljemalt 30.06.2011, mil ta tellis

korteri seisundi ja kahjustuste kohta ekspertiisi. Seega algas XXX, Tallinn korteris väidetavalt

26.06.2011-30.06.2011 toimunud üleujutusest tuleneva kahjunõude aegumine kulgema

01.07.2011. Kostja leiab, et nõude aegumine peatus 10.06.2014 pretensiooni Harju

Maavalitsusse saabumisel 11.06.2014 ning aegumine hakkas taas kulgema 01.07.2014 (pärast

Eesti Vabariigi poolt nõude täitmisest keeldumist). Nõude aegumise peatumiseta oleks TsÜS §

150 lõike 1 kohane nõude aegumistähtaeg saabunud 30.06.2014. Järelikult TsÜS § 168 lõike 2

alusel saabus nõude aegumistähtaeg kahe kuu möödumisel aegumise peatumise lõppemisest

(01.07.2014), see tähendab 01.09.2014. XXXloovutas nõude hagejale pärast aegumistähtaja

saabumist ning hageja esitas hagi samuti pärast nõude aegumistähtaja saabumist.

Kohus on seisukohal, et hageja nõue ei ole aegunud. Korteriomaniku kohustus hoiduda teisele

korteriomanikule kahju tekitamisest on reguleeritud korteriomandiseaduses. KOS § 11 lg 1 p 1

kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja

kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab

omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. TsÜS § 149 sätestab, et seadusest tuleneva nõude

aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on seadusest tuleneva nõudega, siis

hageja nõudele kohaldub TsÜS § 149 sätestatud 10 aastane aegumistähtaeg, mis algas

hoidumiskohustuse rikkumisest s.o. 30.06.2011. Kuna hagi on esitatud kohtule 05.12.2014, siis

ei ole hageja nõue aegunud.

Kostja ei ole esitanud vastuväiteid, et 26-30.06.2011 leidis aset veeuputus XXX, Tallinn asuvas

korteris ja sellega seoses on XXX, Tallinn asuv korter saanud veekahjustusi. Seega tuleb kohtul

vaidluse lahendamiseks tuvastada, kas ajavahemikus 26-30.06.2011 korteris XXX, Tallinn aset

leidnud veeuputus on saanud alguse kostjale kuulunud korterist (põhjuslik seos) ning milline on

korterile XXX, Tallinn tekkinud kahju suurus.

Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et Harju Maakohtu 17.06.2013 kohtuotsusega tsiviilasjas nr

2-12-31217 on tuvastatud korterile nr 7 kahju 3 253,41 eurot tekkimine. Nimetatud kohtuasjas

esitas kostja XXXvaid ühe sisulise vastuväite hagile, nimelt, et kostja ei olnud korteri aadressil

XXX, Tallinn omanik (tlk 12-17). Tallinna Ringkonnakohtu 17.04.2014 otsusega tsiviilasjas nr

2-12-31217 tühistati Harju Maakohtu 17.06.2013 otsus põhjendustel, et hagi oli esitatud vale

kostja vastu (tlk 18-22). Seega ei ole Harju Maakohtu 17.06.2013 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-

12-31217 tuvastatud korterile nr 7 kahju summas 3 253,41 eurot tekkimine ning hageja peab

käesolevas tsiviilasjas tõendama oma nõude aluseks olevaid asjaolusid.

Kohtule esitatud XXX ekspertiisiakti nr 488, mida kohus hindab TsMS § 272 lg 1 alusel

dokumentaalse tõendina, punktis 6 on tuvastatud, et korteris nr 7, mis asub korteri nr 1 peal teisel

korrusel, tehakse kapitaalremonti- demonteeritud on vann, tualettpott, valamu, kuivati, vannitoas

on põrand lahti võetud, põrandatel on lahtised lauad, seinaplokkidest ehitatud vaheseinad

kaetakse kipsplaatidega, korteris nr 7 septembris 2010 pesumasina avarii, mille tõttu sai

veekahjustusi selle korteri all asuv korter nr 1. Selle järel on veetorude lekke tõttu järgmised

avariid märtsis ja juunis 2011. Korteris nr 7 elasid üürnikud, korteriomanik XXX elab välismaal

(tlk 23-27). Kohtule esitatud fotodest nr 3-7, mis on tehtud 13.07.2011 korteris XXX, Tallinn

nähtuvalt on vannitoa põrandas ja seinas niiskuskahjustused ja fotodelt nr 5-7 on näha, et vanni

taga asub korteri reaalosa hulka kuuluv veetorustik, mis on tõenäoliselt olnud ühendatud

pesumasinaga. Fotodelt nr 5-7 nähtub, et vannitoa põrand on niiskuskahjustuste tõttu

mädanenud. Pesumasinat XXX, Tallinn korteri vannitoast tehtud fotodelt ei nähtu (tlk 111-116).

Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja XXXütluste kohaselt 2010.a. lõpus oli esimene uputus. Oli

kuulda, et enne uputuse teket ülemises korteris töötas pesumasin. Esimene uputus ei olnud eriti

ulatuslik ja Seesami Kindlustus maksis hüvituse välja. Esimeses uputuse käigus sai kahjustada

ühendatud köök-toas ripplagi ja osaliselt asjad, nt pianiino, riidekapp ja köögikapp. Tunnistaja

tegi remondi. Mööbli osas midagi ära ei vahetanud. 2011. esimesel poolaastal oli temal mitu

uputust, kuid ta fikseeris ära vaid suuremad ehk siis kolmel korral olid suuremad uputused.

Viimane uputus juhtus 30.06.2011.a. Kokku oli neli uputust. 2011. a esimese uputuse fikseeris

Seesami Kindlustuse esindaja ning XXX ja XXX käisid kohal. Esimese uputuse eest 2011. a

keeldus Seesam Kindlustus hüvitamisest, kuna nad leidsid, et uputusi toimub liiga tihti. Pärast

2011. a toimunud esimest uputust ütles Seesam Kindlustus lepingu üles. Mõne aja pärast toimus

2011 aastal veel üks uputus ja samad tunnistajad – XXXja XXX- fikseerisid uputuse. 2011. a

teine uputus oli samas kohas, kus ka esimene ja seetõttu said kahjustada samad asjad.

30.06.2011. a oli juba kolmas uputus ja siis olid kahjustused kõige suuremad, kuna sinna

lisandusid veel toiduained ja seinad. XXXteadis, et uputus sai alguse korterist nr 7, kuna tema

köök-toa kohal asub neil vannituba, kus oli pesumasin. Korteris nr 7 vahetusid pidevalt

üürnikud. XXXkorteri uputamise kohta käis tema ja tema abikaasa korteriga nr 7 rääkimas, kuid

viimase uputuse ajal tema korteriga nr 7 rääkida ei saanud. Viimase uputuse ajal tunnistajaid

tunnistaja enam ei kutsunud, kuna XXXoli juba piinlik. Kui ta veeuputuse ajal käis korteris nr 7

vannituba vaatamas, siis ta midagi otseselt uputuse kohta ei näinud, kuid nägi pesumasinat ja

rääkis siis, et probleem võib olla seinas. Viimase uputuse ajal helistas politseisse, kuid nad

keeldusid kohale tulemisest, vaid palusid tunnistajal pöörduda eksperdi poole, mida ta ka tegi.

Peale kolmandat uputust kuulis, et korteris nr 7 toimub remont ja ta läks ülesse uurima ja tema

laskis korterisse inimene, kes teostas remonti. Tema siis näitas XXXkoha, kus seisis vann ja

tunnistaja nägi, et vanni taha oli paigaldatud küprok, mille taga asusid torud, mis olid

mädanenud. Paar päeva hiljem sai korteris nr 7 pilte teha ja need pildid on esitatud kohtule (tlk

173-174).

Riigikohus on 11.12.2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13 tehtud otsuse punktis 49 märkinud, et

kahjustatud ja kahju tekitanud korteriomaniku tõendamiskoormust tuleb jagada juhul, kui kahju

tekitamise asjaolu on lähtunud teise korteriomandi reaalosa piirest, sest kahjustatud

korteriomandieseme omanikul ei pruugi olla võimalik kahju täpsest põhjust kindlaks teha. Kui

kahjustatud korteriomandi omanik tõendab, et kahjustav asjaolu (sh veeleke) lähtus teise

korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et viimase omanik rikkus oma korrashoiukohustust

Vastutusest vabanemiseks peab viimatinimetatud korteriomandi omanik tõendama, et kahjustav

asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest (nt veetorustik) ja ta ei ole oma kohustust

rikkunud või on tema rikkumine vabandatav.

Kohtule esitatud tõendeid igakülgselt ja objektiivselt hinnates jõudis kohus järeldusele, et on

leidnud tõendamist, et ajavahemikus 26-30.06.2011 XXX, Tallinn asuvas korteris toimunud

veeavarii sai alguse kostjale kuulunud XXX, Tallinn asuva korteri reaalosa piirest ja selle

tulemusel põhjustati XXX, Tallinn korterile veekahjustusi. Seega tuleb eeldada, et kostja rikkus

korteri omanikuna korrashoiukohustust. Sellega seoses kostja kohustuseks tõendada, et

XXX,Tallinn korteris aset leidnud veeavarii tulenes korteriomanike kaasomandiesemest (nt

veetorustikust) ja esile tuua asjaolud kostja kohustuste rikkumise vabandatavuse osas. Vaidlust

pole selle üle, et kostjale kuuluva korter XXX, Tallinn vannituba asub XXX, Tallinn korteri

köögi peal. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et veekahju tulenes korteriomanike

kaasomandisse kuulunud veetorustikust. Kohtule esitatud fotodest nähtub, et vannitoas vanni

taga asub veetorustik, mis oli ilmselt ühendatud pesumasinaga. Vannitoa põrand ja seinad on

niiskuskahjustusest mädanenud. Kohtu hinnangul fotodelt nähtuv veetorustik kuulub

korteriomandi reaalosa hulka. Antud fotodelt ei nähtu, et koht kus esines põrandas ja seinas

veekahjustus asuks korteriomanike kaasomandisse kuuluda võiv veetorustik. Tunnistaja

XXXütluste kohaselt kui 2010.a. lõpus leidis aset esimene uputus oli enne uputuse teket kuulda,

et ülemises korteris töötas pesumasin. 26.01.2011 XXXavalduse, millele on alla kirjutanud

korteri nr 12 elanik XXX, kohaselt 26.01.2011 toimus korteris aadressil XXX, Tallinn üleujutus,

mis toimus pesumasina töötamise ajal XXX asuvas korteris. Ülevalt lekkiv vesi lõhnas

pesupulbri järgi (tlk 79, 83-84). Seega pidi korteris XXX, Tallinn aset leidev veeuputus, mille

käigus sai kahjustada nimetatud korteri all esimesel korrusel asuv korter XXX, Tallinn saama

alguse vannitoas pesumasinaga ühendatud veetorustikust, mis kuulub korteri XXX, Tallinn

reaalosa hulka. Kostja ei ole nimetatud seisukohta kohtule esitatud tõenditega suutnud ümber

lükata. Kostja väidab, et korteris XXX,Tallinn aset leidnud veeuputus ei saanud olla põhjustatud

korteri XXX, Tallinn reaalosa piirest kuna korter XXX, Tallinn elektri- ja veeühendus suleti

15.06.2011. Tunnistaja XXXpoolt antud ütluste kohaselt toimus küll 15.06.2011 XXX, Tallinn

üürniku poolt korteri üleandmine ja vee-ning elektriühendus suleti (tlk173 pöördel), kuid

nimetatud kuupäeval üürniku poolt korteri üleandmise kohta ühtegi akti pole kohtule esitatud.

Nimetatud asjaolu annab kohtule alusel kahelda tunnistaja XXX ütluste õigsuses korteri üürniku

poolt korteri üleandmise kuupäeva osas. Kuna kohtule pole esitatud üürniku poolt kostjale

korteri üleandmise ühtegi kirjalikku dokumenti, siis on ebausutav kohtu jaoks, et tunnistaja

mäletab 5 aastat hiljem kuupäevase täpsusega, millal toimus üürniku poolt korteri üleandmine ja

kostja poolt elektri- ning veeühenduse sulgemine. Seega kohtu hinnangul pole välistatud, et

korteri üleandmine õis toimuda pärast 26-30.2011 veekahju aset leidmist. Asjaolu, et korteri uus

omanik ei esitanud korteri vastuvõtmisel ühtegi pretensiooni vannitoa veekahjustuste kohta ei

tähenda, et XXX, Tallinn korteri veekahjustused ei saanud olla põhjustatud XXX, Tallinn

korteris aset leidnud veeuputuse tulemusena. Üldteadaolev on asjaolu on, et vesi voolab alla

poole ja märg põrand kuivab mingi aja jooksul ära.

Kohtule esitas XXX ekspertiisiakti nr 488, mida kohus hindab TsMS § 272 lg 1 alusel

dokumentaalse tõendina, punktide 7 ja 7.2 kohaselt vaadanud üle korteri nr 7, mis asub korteri nr

1 peal teisel korrusel, tegi ekspert kindlaks (vt fotod 3,4,5,6 ja 7), et korteris nr 7 oli septembris

2010 pesumasina avarii, mille tõttu sai veekahjustusi ka selle korteri all asuv korter nr 1. Sellele

järel oli veetorude lekke tõttu järgmised avariid märtsis ja juunis 2011. Korteris nr 7 elasid

üürnikud, korteriomanik XXX elab välismaal. Kohus nõustub hagejaga, et korteri nr 7 omanik,

kohe pärast esimest üleujutust 20.09.2010. a., pidi olema väga hoolas ja pidi kõrvaldama

pesumasina kasutamisega seotud veetorude lekked. Vaidlust pole selle üle 2011. aastal aset

leidnud üleujutamiste ajal oli korter nr. 7 kriminaalmenetluse raames läbiviidava

konfiskeerimismenetluse objektiks ning samas elasid selles korteris ka üürnikud, kuid

sellegipoolest ei ole kostja näidanud heaperemeheliku korteriomanikuna üles vastavat hoolsust

pesumasinaga ühendatud torustikuga seotud probleemide suhtes. Sellest tulenevalt kohus leiab,

et kostja ei ole esile toonud korteri korrashoiukohustuse vabandatavuse asjaolusid.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja vastutab 26-30.2011 kostjale kuulunud

korteris toimunud veeuputuse tagajärjel korterile XXX, Tallinn tekkinud kahju eest.

Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda,

mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks olnud. VÕS § 128 lg 1, 2 ja 3 sätestavad, et hüvitamisele kuuluv

kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja

saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara

väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus,

ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas

mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas

kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg3

esimese lause kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise

mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kahju suuruse tõendamise kohustus lasub

hagejal.

Kohtule esitatud OÜ XXX ekspertarvamusega (mida kohus hindab TsMS § 272 lg 1 alusel

kohus hindab dokumentaalse tõendina), kohtule esitatud fotodega ja tunnistaja XXX pool antud

ütlustega on tõendatud, et XXX, Tallinn asuvas korteris aset leidnud veeuputuste tulemusena on

saanud kahjustada laed hallis-köögis ja vannitoas, soojuskihid on märgunud; seintel on värv

koordunud; elektrijuhtmestik on kahjustatud, pistiku lülitipead ning valgustid on täis vett,

põrandatel laest kukkunud värvitükid, uksed on kiiva kiskunud ja ei sulgu, aknad määrdunud;

kahekambriline külmkapp ROSENLEW ja elektripliit on üle ujutatud, need on vaja kuivatada ja

elektrisüsteem üle kontrollida, niiskusest on kahjustatud klaver ja 4 uksega naturaalsest puidust

riidekapp, mille puidust pinnad tõmbunud roheliseks ja deformeerunud, niiskusest on

kahjustatud toiduained: kott (60g) suhkrut on määrdunud ja kivistunud, kott riisi (40 kg) on

läinud hallitama, makaronide pakend (30 kg) on kahjustunud, makaronid on kokku kleepunud,

kartongipakendis koeratoidul (15 tk) on pakend määrdunud ja deformeerunud, toit määrdunud,

kokku kleepunud, kogu korteris on läppunud hallituslõhn. Eelnimetatud ekspertiisiakti kohaselt

leitakse, et korteris on vaja teha taastusremont, et viia korter “mitte halvem endisest” tasemele ja

selleks on vaja teha kulutusi summas 2 106, 45 eurot. Mööbli ja klaveri restaureerimiseks tuleb

teha kulutusi summas 1000 eurot ja rikutud toiduainete väärtus on 147 eurot.

Hageja on korteri omanikult XXX omandanud nõude üksnes 26.-30.06.2011 toimunud

üleujutuse tulemusena tekkinud kahju hüvitamiseks. Samas ei nähtu ekspertiisiaktist, et kahju on

hinnatud vaid selle üleujutuse tagajärgede osas, vaid ilmneb, et kõigi kolme 2011 aset leidnud

üleujutuse kahju on summeeritud. Hageja väidab, et kõigis üleujutustes said samad esemed

kahjustada ja eraldi iga üleujutuse kohta ei ole võimalik teha kahju arvestust. Kui kahju täpne

suurus ei ole esitatud tõendite alusel kontrollitav ja kõigi asjaolude täielik väljaselgitamine ei ole

enam võimalik, võib nõude suuruse hindamisel kohaldada TsMS § 233 lg-t 1, mille kohaselt kui

menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kui kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või

selle kindlakstegemine on seotud eriliste raskustega võib ebamõistlikult suurte kuludega,

otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Sama

tuleneb ka VÕS § 127 lg-st 6, mille kohaselt siis, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid

kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kohus leiab, et kuna

hageja ei ole eraldi välja toonud viimase üleujutuse iseloomu võrreldes kahe varasemaga ja selle

põhjustatud kahju erisusi, tuleb kõiki kõnealuseid üleujutusi käsitleda võrdselt kahju

põhjustajana ning hagejale tekkinud kahjuna tuleb käsitleda 1/3 ekspertiisiaktis välja toodud

kahjust 3 253,4 ja OÜ XXX ekspertiisi koostamise tasust 154,38 eurot. so 1 135,60 eurot

(3406,79 : 3 = 1 135,60 eurot). Kostja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et XXX, Tallinn

asuvale korterile tekkisid kahjustused väiksemas ulatuses või et kahjustuste likvideerimiseks

kantavad kulud võiks olla väiksemad. Samuti ei ole kostja esile toonud asjaolusid, mille aluseks

saaks kohus vähendada kahju hüvitist VÕS § 140 alusel.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista

kahjuhüvitis summas 1 135,60 eurot.

Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt menetluskulusid poolte endi kanda. Kuna kohus

rahuldas hagi 33% ulatuses, siis tuleb hagimenetluse kulud jätta 67% ulatuses kostja kanda ja

33% ulatuses hageja kanda.

TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 järgi asjas

tasutud riigilõiv 300 eurot (lk 17), mis tuleb kostjalt 67% ulatuses summas 89 eurot hageja

kasuks välja mõista. Kostjal menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik